[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kuuluteme <kuulute, kuulude>
1. kuulutama; millenagi kehtestama ▪ no kirikust kuulutedi maha no kirikus kuulutati maha (enne abiellumist); olli joba kait´skümment aastet sii säädus väl´lä kuuludet oli juba kakskümmend aastat see seadus välja kuulutatud
2. piltl lobisema, välja ütlema ▪ mea ei kuulude sedä väl´lä, mis ma tää ma ei ütle seda välja, mis ma tean. Vrd laksuteme, .larkame, .latrame
3. ennustama, ette kuulutama ▪ sinitse pilve kuuluteve kül´mä sinised pilved ennustavad külma. Vrd kujuteme