[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kassi|käpp <kassi|käpä, kassi|käppä>
1. kassikäpp (Antennaria) ▪ kassikäpä äitsme om valge ja punatse kassikäpa õied on valged ja punased
2. muster (kindal, kannul vm) ▪ taari kannel olli musta täpi pääle tett, kassikäpä Hls taarikannudel olid mustad täpid peale tehtud, kassikäpad. Vt kassi|käpä|kiri
3. kassimärss (punutud mänguasi) ▪ kassikäpp tetäs pajo niidest, vedrutep ku ärmoonik kassimärss tehakse paju niintest, vedrutab kui lõõtspill

kassi|käpä|kiri <kassi|käpä|kirja, kassi|käpä|.kirja> kassi käppa meenutav kindakiri ▪ Allisten kassikäpäkirjä koeti musta ja sinitsege Hallistes kooti kassikäpakirjad musta ja sinise lõngaga. Vrd kassi|käpp

katsi Pst Krk kahekesi ▪ ka sa tulet katsi või ütsi? kas sa tuled kahekesi või üksi?. Vrd katekeste, kateksi

katsi|pidi
1. kahte moodi, kaksipidi ▪ ütle sedäviisi, et ta ei saas katsipidi mõtelte ütle nii, et ta ei saaks kaksipidi mõelda. Vrd kate|päie, katsi|päiä, katsiti
2. kahel pool, kahele poole, kahelt poolt ▪ ta longerts, pää käi iki katsipidi linga longa ta longib, pea käib ikka kahele poole linga longa; katsipidi tiid ollive suure taluse kahel pool teed olid suured talud; sulane sai katsipidi kõrvu müüdä, olli tal palk kähen sulane sai kahelt poolt kõrvu mööda, oli tal palk käes

katsi|pidine <katsi|piditse, katsi|pidist> kahekeelne; kahepalgeline ▪ ta tei oma katsipiditse jutuge pal´lu alba ta tegi oma kahekeelse jutuga palju halba. Vrd kate|.paiklane

katsi|päiä Hel kaksipidi; kahele poole, kahel pool, kahelt poolt ▪ rihadege tõmmati einä katsipäiä rõuku heinad tõmmati rehadega kahelt poolt rõuku. Vrd kate|päie, katsi|pidi, katsiti

katsi|ratsi kaksiratsa, kaksiratsi ▪ poisik olli katsiratsi sia sel´län poisike oli kaksiratsa sea seljas

kesi vt kesu

kessi ~ kesse kes (see) ▪ kessi säält tulep kes see sealt tuleb; kesse vanast puuderdamisest kedägi tääs´ Trv kes see vanasti puuderdamisest midagi teadis. Vt ken, kes, ketse

kesu <kesva, .kesva> , kesü ~ kesi <kesvä, .kesvä> oder ▪ täo aaste om kesvä oras ilus tänavu on odraoras ilus; kesvä jahust tetäs karaskit odrajahust tehakse karaskit; õlles võets ike kige parepit kesvi õlle jaoks võetakse ikka kõige paremaid otri; om küindlekuu sula, tule alb kesva aaste [kui] on veebruaris sula, tuleb halb odraaasta. Vrd oder

ketse ~ ketsi Hls Krk kes, kes see ▪ ketsi sääl usse taga om? kes see seal ukse taga on?. Vt ken, kes, kessi

kidsi <kidsi, kidsit> , kitsi <kitsi, kitsit> kõõlusetupepõletik, kidi; liigesevalu ▪ kidsi om käe sehen kidi on käe sees; vanast varastedi küläst nägemede ahju luvva seos ja panti kidsige käe ümmer Pst vanasti varastati külast [ilma] nägemata ahjuluua nöör ja pandi valutava liigesega käe ümber; rüükje usse vahel pidsidets kätt, ku kidsi sehen om kriuksuva ukse vahel pigistatakse kätt, kui kidi sees on. Vrd kidu

kidsi|ein <kidsi|einä, kidsi|.einä> suur kukehari (Sedum maximum) ▪ kidsieinä kägiseve, ku võtat kätte, paksu punatse äitsmekse otsan suured kukeharjad kägisevad, kui võtad kätte, paksud punased õiekesed otsas. Vrd kida|ein

kidsi|paadsip vt kitsi|paadsip

kidsi|pung vt kitsi|pung

kirsi|puu <kirsi|puu, kirsi|puud> kirsipuu, kirss ▪ küll kirsipuu äitseve iluste küll kirsipuud õitsevad ilusasti. Vt kir´ss

kirsi|ruun´ vt ruun´1

.kissi
1. kissi, vidukile ▪ päe olli nõnda valge, et võt´t silma kissi päike oli nii ere, et pani silmi kissitama
2. keerdu, sassi ▪ lõng läit´s kissi lõng läks keerdu. Vrd .kiirdu, .kiiru, .kuurdu, .saski, .sassi

kitsi1 <kitsi, kitsit> kitsi, ihne ▪ ta olli irmus kitsi ta oli väga ahne; sikke ja kitsi, ei täü pindu ka anda kõva südamega ja ihne, ei raatsi pindu ka anda. Vrd ihne, nühkä, sikke, .singe, tinges

kitsi2 vt kidsi

kitsi|karvane <kitsi|karvatse, kitsi|karvast> Hel kare (riidest) ▪ sii om kitsikarvane rõõvas see on kare riie. Vrd kabe2, .kahre

kitsi|paadsap vt kitsi|paadsip

kitsi|paadsip <kitsi|paadsipu, kitsi|paadsiput> , kidsi|paadsip <kidsi|kaadsipu, kidsi|paadsiput> , kitsi|paadsap <kitsi|paadsapu, kitsi|paadsaput> paakspuu (Frangula alnus) ▪ kitsipaatsipul om musta marja otsan paakspuul on mustad marjad otsas; mõtsa veeren olli ulk kitsipaadsipit metsa ääres oli hulk paakspuid. Vrd kitsi|puu, kitsi|ubats, kits|paats|puu, paadsip, paat´s|puu

kitsi|pale|kiri <kitsi|pale|kirja, kitsi|pale|.kirja> Krk kindakiri

kitsi|pung <kitsi|punga, kitsi|.punga> , kidsi|pung <kidsi|punga, kidsi|.punga> ihnuskoi, ihne inimene ▪ selle kitsipunga käest ei saa midägi selle ihnuskoi käest ei saa midagi. Vrd ihnits, künä|närije, nahik, nahk|niilus, nüh´k

kitsi|puu <kitsi|puu, kitsi|puud> Hls paakspuu (Frangula alnus) . Vt kitsi|paadsip, kitsi|ubats, kits|paats|puu

kitsi|silmä|kiri <kitsi|silmä|kirja, kitsi|silmä|.kirja> kitsesilmakiri, kindakiri ▪ miul om kitsisilmäkirja kinda mul on kitsesilmakirjalised kindad. Vt kitsi|silmäline

kitsi|silmäline <kitsi|silmälise, kitsi|silmälist> kitsesilmaline, kindakiri. Vrd kitsi|silmä|kiri

kitsi|uba <kitsi|ua, kitsi|uba> Krk Hel kurehernes, suvivikk (Vicia sativa) ▪ kitsiual om kõdare kül´len ku valmis saa kurehernel on kaunad küljes, kui valmis saab. Vrd kure|ernes

kitsi|ubats <kitsi|ubatsi, kitsi|ubatsit> Pst Hel paakspuu (Frangula alnus) . Vt kitsi|paadsip, kitsi|puu, kits|paats|puu

kitsi|.uibu <kitsi|.uibu, kitsi|.uibut> türnpuu (Rhamnus) ▪ kitsiuibul kasvav õunakse otsa, tal om uibu muudu lehe, rohilise marja kasvav otsa türnpuule kasvavad õunakesed otsa, tal on õunapuu moodi lehed, rohelised marjad kasvavad otsa; kitsiuibu puust tetti kangapuule türnpuust tehti kangapoole. Vrd kitsi|ubats

kosi <kosja, .kosja>
1. kosimine, kosimisettepanek ▪ puulbe tullas kosja laupäeval tullakse kosja. Vt kosja
2. kosilane koos saatjatega ▪ mis me kosjadele süvvä anname mis me kosjaseltskonnale süüa anname. Vrd kosilene

kudsi|rautsik <kudsi|rautsigu ~ kudsi|rautsiku, kudsi|rautsikut> punakaspruun sipelgas, rautsik, raudsipelgas (Myrmica) ▪ rüäl jämme terä ku kudsirautsiku muna rukkil jämedad terad nagu raudsipelga munad. Vrd kusi|ratsik, kusi|rautsik, kutsi|raatsik, kutsi|raudsik

kusi1 <kuse, kust>
1. kusi, uriin ▪ liigelihale pane apandet kust ja maarijääd pääle liiglihale pane hapendatud kust ja maarjajääd peale; poiss irmusi nõnda ärä, kusi juus´k sirinen poiss ehmus nii ära, kusi jooksis kui sirin
2. piltl röhitis ▪ ku vett tule suust, ütelts soolikse akkav kusel kui vett tuleb suust, öeldakse, [et] soolikad hakkavad kusele

kusi2 <kusi, kusi> Trv muttnooda köis ▪ muti kusi ollive 160 süldä pikä [muttnooda] võrgu köied olid 160 sülda pikad

kusi|raatsik <kusi|raatsigu ~ kusi|raatsiku, kusi|raatsikut> Pst punakaspruun sipelgas, rautsik ▪ punatse om kusiraatsiku, musta om murelese punased on kusirautsikud, mustad on murelased (sipelgatest). Vrd kudsi|rautsik, kusi|ratsik, kusi|rautsik, kutsi|raatsik, kutsi|ratsik

kusi|ratsik <kusi|ratsigu ~ kusi|ratsiku, kusi|ratsikut> punakaspruun sipelgas, rautsik ▪ kui siibege kusiratsiku egälpuul väl´län ronive ja lendäve, sis om tin´gmede vihma uuta kui tiibadega sipelgad igal pool väljas ronivad ja lendavad, siis on tingimata vihma oodata. Vrd kusi|raatsik, kusi|rautsik, kutsi|raatsik, kutsi|raudsik, kutsi|ratsik

kusi|rautsik <kusi|rautsigu ~ kusi|rautsiku, kusi|rautsikut> punakaspruun sipelgas, rautsik ▪ kusirautsiku salvave valusti sipelgad hammustavad valusasti. Vrd kudsi|rautsik, kusi|ratsik, kutsi|ratsik, kutsi|raudsik

kusi|.viskur <kusi|.viskuri, kusi|.viskurit> Hls Krk piltl peru hobune, kuseviskaja ▪ kuradi kusiviskur, ei ole kedägi obene kuradi kuseviskaja, ei ole mingi hobune. Vrd perus´k

kusi|änd <kusi|ännä, kusi|.ändä> Krk allakusija ▪ ossa pimme kusiänd, änd like taga, ärä kusken oh sa allakusija, saba märg taga, täis kusnud [ennast]

kutsi|raatsik <kutsi|raatsigu ~ kutsi|raatsiku, kutsi|raatsikut> Trv Hel raudsipelgas, rautsik ▪ kivi man om kutsiraatsiku pesä kivi juures on rautsiku pesa. Vrd kudsi|rautsik, kusi|raatsik, kusi|ratsik, kutsi|ratsik, kutsi|raudsik

kutsi|ratsik <kutsi|ratsigu ~ kutsi|ratsiku, kutsi|ratsikut> raudsipelgas, rautsik ▪ ku siibege kutsiratsiku väl´lä tuleve, sis tule vihmä kui tiibadega raudsipelgad välja tulevad, siis tuleb vihma. Vrd kusi|raatsik, kusi|ratsik, kusi|rautsik, kutsi|raatsik, kutsi|raudsik

kutsi|raudsik <kutsi|raudsigu ~ kutsi|raudsiku, kutsi|raudsikut> , kutsi|rautsik <kutsi|rautsigu ~ kutsi|rautsiku, kutsi|rautsikut> raudsipelgas, rautsik ▪ kutsiraudsik kus´se käe pääle sipelgas kusi käe peale. Vrd kudsi|rautsik, kusi|raatsik, kusi|rautsik, kutsi|raatsik, kutsi|ratsik

kutsi|rautsik vt kutsi|raudsik

kõksi|kivi <kõksi|kivi, kõksi|kivi> Hls piltl tulekivi ▪ tulekivi õigati ike kõksikivis, lüüdi kõksti tulekivi hüüti ikka kõksikiviks, löödi kõksti (tuld välja). Vt tule|kivi

käse|pidi, käsi|pidi käsipidi, kätega ▪ käsitsi kakelus ku käsepidi kisuve kätega kaklus [on], kui käsipidi kisuvad; latse om käsipidi taina sihen lapsed on käsipidi taigna sees. Vrd käsiti, käsitse

käsi1 <käe, kätt, iness kähen>
1. käsi ▪ ega mul katte paari käse ei oole (knk) ega mul kahte paari käsi ei ole (ega ma nii palju ka teha ei jõua); käest andas ommuku varakult ärä käest antakse hommikul vara ära (loomade lisasöötmisest); käsi olgu puhas võõra varast ja suu võlsist tühi käsi olgu puhas võõra varast ja suu valest tühi; naisel käe kinni keidetu piltl naisel [on] käed kinni köidetud (laps sündinud). Vrd käbär1
2. pikkusmõõt ▪ vikadi olli kuus kätt ja ütese kätt vikatid olid kuus kätt ja üheksa kätt [pikad]
3. suund, pool, külg ▪ mine üä käe poole mine parema käe poole (paremale)

käsi2 Krk kätega ▪ ma lää tühjä käsi ma lähen tühjade kätega (pole midagi külakostiks)

käsi|ar´st <käsi|arsti, käsi|.arsti> Hel posija, nurgatohter ▪ mede nän´n olli käsiar´st meie vanaema oli posija. Vrd maa|ar´st, posije, soola|puhuje

käsi|kaudu pimesi, kobamisi, käsikaudu ▪ ma lätsi pimen käsikaudu usse manu ma läksin pimedas kobamisi ukse juurde. Vrd pimesi, pimmessehen

käsi|kivi <käsi|kivi, käsi|kivi> käsikivi ▪ käsikivil olli sil´m kesspaigan käsikivil oli silm keskpaigas. Vt kivi

käsi|pidi vt käse|pidi

käsi|põsikil Hls Krk, käsi|põsikile Trv käsipõsakil ▪ näin ist käsipõsikil lavva veeren vanaema istub käsipõsakil laua ääres; kurt käsipõsikile ku nui mud´u (knk) passib käsipõsakil nagu nui kunagi. Vrd käsi|põsil, käsi|põsili

käsi|põsikile vt käsi|põsikil

käsi|põsil Hls Krk käsipõsakil ▪ ma kurdi raasikse aiga pikäli käsipõsil, es makkagi viil ma lebasin natuke aega pikali käsipõsakil, ei maganudki veel. Vt käsi|põsikil, käsi|põsili

käsi|põsili Trv käsipõsakil. Vt käsi|põsikil, käsi|põsil

käsi|raha <käsi|raha, käsi|raha> tagatisraha, ettemaks ▪ käsiraha tule ommen ärä massa tagatisraha tuleb homme ära maksta; musu om niku käsiraha (knk) suudlus on seksi käsiraha

käsi|saag´ vt saag´1

käsi|tun´n <käsi|tunni, käsi|.tunni> taskukell, uur Krk ▪ kõllatside pükstege jõõbik miis võt´t karmanist käsitunni edev kollaste pükstega mees võttis taskust taskukella

käsi|tüü <käsi|tüü, käsi|tüüd> käsitöö ▪ noore ei armaste käsitüüd tetä noored ei armasta käsitööd teha. Vt käe|tüü, näpu|tüü

.kässi kössi; kängu ▪ seene om ahjun õige kässi kujunu seened on ahjus päris kängu kuivanud; vanainime om peris kässi jäänü vanainimene on päris kössi jäänud. Vrd .kängu, .känni, .könksi, .könni, .kössi

.kössi Hls Krk kõverasse, kühmu; kössi, lösakile ▪ joba kokku sadanu ja kössi jäänu juba kokku kukkunud ja lösakile jäänud (vana maja). Vrd .kässi, .könksi

laba|käsi <laba|käe, laba|kätt> labakäsi, kämmal koos sõrmedega ▪ labakäsi olli tal kinda sehen labakäsi oli tal kinda sees. Vrd kämmäl1

raud|käsi <raud|käe, raud|kätt> Krk isamees, kosjaisa ▪ raudkäsi es lase esiki piibu pääl tuld võtta isamees ei lasknud isegi piibu peale tuld võtta (pulmas). Vrd raud|käpp