[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kohane <kohatse, kohast>
1. sobiv, paras, vastav ▪ talu sai kohatse sulase talu sai sobiva sulase. Vrd kohalik, kohaline, paras, .paslik2, .sündlik
2. võrdne, vääriline ▪ ta om ärä irmunu vai ärä eitunu, nii om üte kohatse sõna ta on ära hirmunud või ära ehmunud, need on ühtviisi kohased sõnad (st samatähenduslikud). Vrd vastane2, vääriline