[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kohaline <kohalise, kohalist> Hls Krk
1. sobiv, paras ▪ mia sai omale kohalise kotuse ma sain endale paraja koha. Vrd kohalik, kohane, paras, .paslik2, .sündlik
2. võrdne, vääriline ▪ sii naene om temä kohaline, temät võip ta võtta see naine on tema vääriline, teda võib ta võtta (abiellumisest). Vt vastane2, vääriline

otse|kohaline <otse|kohalise, otse|kohalist> Krk kiireloomuline, pakiline ▪ ei tule ette seast otsekohalist asja, mis arku viil om ei meenu sellist pakilist asja, mis on veel korda ajamata