[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kogeleme <kogelte, kogele>
1. kogelema, kokutama ▪ nakas´ muudku kogeleme, es saa sõna suust hakkas muudkui kogelema, ei saanud sõna suust. Vrd kokuteme1, nakateme
2. viivitama, kõhklema ▪ inimen ei julge kohe minnä, jääss kogelem ja mõtlem inimene ei julge kohe minna, jääb kõhklema ja mõtlema. Vrd .aigleme, .kõhkleme, .kõikme, .nuutame, pikenteme
3. hirmu tundma, aukartust tundma ▪ egä temä ei kogele, mes ta väl´lä ütlep ega tema ei karda, mida ta välja ütleb. Vrd .irmume