[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

esi|.keski omavahel, isekeskis ▪ na aive esikeski viil kavva juttu nad ajasid omavahel veel kaua juttu. Vrd esiksi

kes <kelle, kedä> kes, mis ▪ kes kas´s roidap, sii oma poja toidap (vns) kes [nagu] kass ringi nuusib, see oma pojad toidab; kelles_si väits om? kelle oma see nuga on?; kellest ma kua tat, sõnust või sõrmist? (knk) millest ma koon seda, sõnadest või sõrmedest? (millegi võimatu kohta). Vt ken, kessi, ketse

keset, kesset Krk
1. keset, keskel; keskele ▪ olli üit´s Pikk mägi sääl keset mõtsa oli üks Pikk mägi seal metsa keskel; siss panti kait´s tuuli keset tuba kõrvu siis pandi kaks tooli kõrvuti toa keskele; kesset sedä mõtsa om or´g keset seda metsa on org. Vrd .keskel, kest2
2. keskel, poole peal ▪ mõni olli joba veeren, mõni olli alla keset viil Trv mõni oli juba lõpus, mõni oli veel alles poole peal (rukkilõikusel)

kesi vt kesu

kesk|igäline <kesk|igälise, kesk|igälist> Trv keskealine ▪ esä olli sis alla keskigäline inime isa oli siis alles keskealine inimene. Vrd kesk|igäne

kesk|igäne <kesk|igäse, kesk|igäst> Krk keskealine ▪ keskigästel naestel kigil latse joba suure keskealistel naistel [on] kõigil lapsed juba suured. Vrd kesk|igäline

kesk|kuul´ <kesk|kooli, kesk|.kuuli> gümnaasium, keskkool ▪ mitu kuuli läbi käinu, viil keskkooli lõpet´ mitu kooli [on ta] läbi käinud, veel keskkooli lõpetas. Vt küm`.naasijum

kesk|ommuk <kesk|ommugu ~ kesk|ommuku, kesk|ommukut> keskhommik ▪ peräst niitmist olli keskommugu söögikõrd pärast niidutööd oli keskhommikune söögikord; keskommukust saadik kaldap ku uavarrest keskhommikust peale sajab kui oavarrest. Vrd ommuk

kesk|paik <kesk|paiga, kesk|.paika> Trv
1. keskkoht ▪ naba om iki kere keskpaigan naba on ikka kere keskkohas. Vrd kess|paik, süä
2. piltl kõht ▪ temä oolitses iki ende keskpaiga iist tema hoolitseb ikka oma kõhu eest (sööb palju). Vt kõtt, vats

kesk|üü <kesk|üü, kesk|üüd> kesköö ▪ ta tulli alla vastu kesküüd kodu Trv ta tuli alles enne keskööd koju

kes´s <kessi, .kessi> Hls võrkkott; hrv naiste tasku ▪ kessi saap karmani pista võrkkoti saab taskusse panna. Vrd riis´2

kessi ~ kesse kes (see) ▪ kessi säält tulep kes see sealt tuleb; kesse vanast puuderdamisest kedägi tääs´ Trv kes see vanasti puuderdamisest midagi teadis. Vt ken, kes, ketse

kess|paik <kess|paiga, kess|.paika> keskpaik, ruumiliselt keskmine osa, keskkoht ▪ peris kesspaigast lää tiirada läbi päris keskelt läheb teerada läbi; vili olli kokku pant, rõuk tett kesspaika nurme vili oli kokku pandud, rõuk tehti põllu keskpaika; vellede kesspaigan ei tohi pahantust olla vendade vahel ei tohi pahandust olla (ei tohi tülitseda). Vrd kesk|paik, süä

kest1 <kestä, .kestä> kest, koor ▪ kesväsiimlil om kestä odrateradel on kestad; uisk kestä siist väl´lä tükkin uss [on] kesta seest välja tulnud. Vrd keht

kest2 Krk keskel, keset ▪ oia kest tiid, like veere puha hoia keset teed, [tee]ääred on märjad. Vt keset, .keskel

kesu <kesva, .kesva> , kesü ~ kesi <kesvä, .kesvä> oder ▪ täo aaste om kesvä oras ilus tänavu on odraoras ilus; kesvä jahust tetäs karaskit odrajahust tehakse karaskit; õlles võets ike kige parepit kesvi õlle jaoks võetakse ikka kõige paremaid otri; om küindlekuu sula, tule alb kesva aaste [kui] on veebruaris sula, tuleb halb odraaasta. Vrd oder

kesvä|saba vt saba

kesvä|sard vt sard

kesä <kesä, kesät ~ kesä, kesä>
1. kesa, sööti jäetud põld ▪ aa eläje õhtsapoolen kesä pääle! aja loomad õhtu poole kesapõllule!; sa olet oma tüüge kesä pääle jäänu, ku tõise om ärä tennu ja sina tiit alle viil [öeldakse et] sa oled oma tööga kesa peale jäänud, kui teised on ära teinud ja sina teed alles veel. Vrd sita|maa
2. varane kartul ▪ kesä olli päält valge, kõllatse ihudege, õige pal´lu silmä auke varane kartul oli pealt valge, seest kollane, õige palju [idu]auke. Vt kesäk, kesä|kardul

kesä|jas´s <kesä|jassi, kesä|.jassi> , kesä|jäs´s <kesä|jässi, kesä|.jässi> väike hall parm, sõgelane (Haematopota) ▪ kesäjassi om väikse parmu, valusa salume ja pureme kesajassid on väiksed parmud, valusalt salvavad ja hammustavad. Vrd .lät´lene2

kesäk ~ kesäke <kesäkse, kesäkest> varajane kartul ▪ ümärikse valge vanast olli kesäkse, kesäkardule ümarikud [ja] valged olid vanasti kesakartulid, varajased kartulid. Vrd kesä, kesä|kardul

kesä|kardul <kesä|kardule, kesä|kardult ~ kesä|karduld ~ kesä|karduli, kesä|kardulit ~ kesä|kardult> varane kartul ▪ kesäkardule om valge ja sileve, libeve koorege, na om peenikse varased kartulid on valged ja siledad, libeda koorega, nad on väikesed. Vrd kesä, kesäk

kesä|lill <kesä|lilli, kesä|.lilli> kesalill; härjasilm (Leucanthemum) ▪ tii veeren äitsneve kesälilli ja kanakakre üten ristikeinäge tee ääres õitsevad kesalilled ja kollased karikakrad koos ristikheinaga

kesä|mul´k <kesä|mulgi, kesä|.mulki> nlj kesamulk, Saarde kihelkonna elaniku pilkenimetus ▪ Saarde kandin eläve kesämulgi Saarde kandis elavad kesamulgid

kesä|naene <kesä|naese, kesä|naest> Hls Krk liignaine, armuke ▪ peremiis pidäs´ viil katte kesänaest kah peremees pidas veel kaht armukest ka. Vrd kesä|noorik, käsik, manulin, sohi|naene

kesä|noorik <kesä|noorigu ~ kesä|nooriku, kesä|noorikut>
1. vallasema ▪ kesänoorikit kaeman käijit olli vähä vallasema juures katsikul käijaid oli vähe
2. armuke, liignaine ▪ pernaene lei peremehe kesänooriku talust väl´lä perenaine lõi peremehe armukese talust välja. Vrd kesä|naene, käsik, manulin, sohi|naene

kesä|tilk <kesä|tilga, kesä|.tilka> Hls Krk põldosja kevadine, eospäid kandev võrse ▪ enne om ta kesätilk, sis lää ta konnakuuses Krk enne on ta põldosja võrse, siis läheb ta konnakuuseks. Vrd konna|kuusk, konna|kuusik

kesü vt kesu