[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

keedik <keedigu ~ keediku, keedikut>
1. allikane ▪ keediku kotus, sinna vaieme sisse Hel allikane koht, sinna vajusime sisse. Vrd allikine, keedikun, keejä, .kiidäv
2. vesine v allikane maa ▪ seante keedik, pelgäp vihma ja kuiva selline vesine maa, kardab vihma ja kuiva. Vt keede