[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

keede <.kiite, keedet> allikane (maa), vesine ▪ kiite pääl om vili väike allikase maa peal on vili väike; keede maa sisse pannas toru raavi, lastas vesi maha vesise maa sisse pannakse torudreenid, lastakse vesi maha; kiite kotus, sinna aa kivve ja puid sisse, tuu om jus´tku alliku pääline allikane koht, sinna aja kive ja puid sisse, too on justkui allikapealne. Vrd allikine, keedik, keedikun, keejä, .kiidäv