[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

aig|ilm <aig|ilma ~ aja|ilma, aig|.ilma>
1. eluolu; ajajärk; ilmaelu ▪ aigilm om ukan ilmaelu on hukas; ajailma om pal´lu muuten, arenen Hls eluolu on palju muutunud, arenenud. Vrd elu|olu
2. maailm ▪ et sii aigilm ninda suur om et see maailm nii suur on. Vrd ilm, maa|ilm, ma|ilm

einä|ilm <einä|ilma, einä|.ilma> heinailm ▪ ei ole einäilmu ka änäp, päe iki kate all ei ole heinailmasid ka enam, päike ikka katte (pilve) all; ääd einäilma an´d sii aaste uuta head heinailma andis tänavu oodata

ilm <ilma, .ilma>
1. maailm ▪ saas ometig selle ilma elust ja vaevast valla saaks ometigi sellest maailma elust ja vaevast lahti. Vrd aig|ilm, maa|ilm, ma|ilm
2. ilm, ilmastik ▪ olli ta ninda kül´m ilm ku ta olli ja mõnikõrd ka või all maan oli see nii külm ilm, kui ta oli, ja mõnikord kasvõi hall maas

ilm|as´ante, ilm|as´anti
1. ilmaasjata, ilmaaegu, asjatult ▪ sii om ilmaaigu, ilmas´anti puha see on ilmaaegu, asjatult kõik. Vrd asjande, ilma|.aigu, ilma|asjande
2. tasuta ▪ ilmas´ante ei teeni ka kennigi tasuta ei teeni ka keegi (ei tee tööd)

ilm|as´anti vt ilm|as´ante

maa|ilm <maa|ilma, maa|.ilma>
1. maailm ▪ kennigi ei ole maailma läbi käünü keegi ei ole [kogu] maailma läbi käinud. Vrd aig|ilm, ilm, maa
2. rahvas; võõrad inimesed ▪ mia ole kige maailma naarus ma olen kogu maailma naeruks (kõigi inimeste ees)
3. ilmatu suur; ilmatu palju ▪ neil om karja jaos maad maailm kähen neil on karja jaoks maad ilmatu palju. Vrd ma|ilm

ma|ilm <ma|ilma, ma|.ilma>
1. maailm, maakera ▪ ta om nii tulivihane, et tiis või mailma purus ta on nii tulivihane, et teeks või maailma puruks. Vt aig|ilm, ilm, maa
2. rahvas, üldsus ▪ kikk mailm pandse tähele, mis enne es tunta, es teedä Hel kogu maailm pani tähele, mida enne ei tuntud, ei teatud. Vt rahvas
3. ilmatu palju, maa ja ilm ▪ neid kommedit olli mailm, mis pühäde aal tetti neid vigureid oli ilmatu palju, mis pühade ajal tehti; neil om mailm kähen neil on maailm käes (suurest maast). Vrd maa|ilm

päe|ilm <päevä|ilma, päevä|.ilma> Krk päikesepaiste; päikseline ilm ▪ õvven olli päeilm õues oli päikeseline ilm; nüid tulli joba päeilm kah väl´lä nüüd tuli juba päikesepaiste ka välja