[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 75 artiklit

ammugi, ammuki
1. ammu, kaua aega tagasi ▪ ei ole tast ammugi kedäki kuulu ei ole temast ammu midagi kuulnud; ma ei joole ammuki temät nännu ma ei ole kaua aega teda näinud. Vrd ammu, ammust, muina
2. liiatigi, hoopiski; kindlasti, tublisti ▪ sedä ammugi es või tetä seda hoopiski ei võinud teha; ammuki sada vakamaad ole ärä lõiganu kindlasti sada vakamaad olen ära lõiganud (vilja)

.juhkam <.juhkame, .juhkamet> Krk löök, hoop ▪ ta sai ää juhkame ta sai tugeva löögi. Vrd .jõhkam, .kõhkam1, .kähkäm, .lahkam, .lõhkam, .luhkam1

jut´t1 <juti, jutti>
1. joon, jutt, triip; kriips; vööt ▪ tütrigul om pikka jutti kör´t tüdrukul on pikitriibuline seelik; puha üit´s suu jut´t, siit akkas Karksist pääle ja lää iki Tõrva poole puha üks soojutt, siit Karksist hakkab peale ja läheb ikka Tõrva poole. Vrd joni, juun´, kiut, küüt´1
2. piltl hoop, löök; hoog, sööst ▪ andsi obesele paar ääd jutti kül´gi müüdä andsin hobusele paar tugevat lööki mööda külgi; kül´m jut´t käü ammastest läbi külm jutt käib hammastest läbi. Vt uug, uup´

.jõhkam <.jõhkame, .jõhkamet ~ .jõhkami, .jõhkamit Hel> hoop, löök ▪ poiss an´ds tõisel jõhkame vastu pääd poiss andis teisele löögi vastu pead; elläi sai jõhkami turja pääle loom sai hoobi turja peale. Vrd .juhkam, .kõhkam1, .kähkäm, .lõhkam, .lähkäm

jõmak1 <jõmagu ~ jõmaku, jõmakut> hoop, löök ▪ ta an´ds penil jalage ää jõmagu, sii pal´t niutsat´s ta andis koerale jalaga hea hoobi, see ainult niutsatas. Vrd jõm´m2, kolak1, kõlak, lahvak, väläk

jõm´m2 <jõmmi, .jõmmi> hoop, müks ▪ anna üit´s jõm´m, mis ta lõugas anna [talle] üks müks, mis ta karjub. Vrd jõmak1, kõmm1, põmm, vom´m2, võmm2

jõude suurustav, kiitlev, hooplev ▪ sii om seante jõude jutt see on selline suurustav jutt; kes ennast kitt ja teise pääle kaibas, ah sii om üit´s va jõude inimen kes ennast kiidab ja teise [inimese] peale kaebab, ah see on üks kiitleja inimene

jõudeteme <jõudete, jõudede> Krk hooplema, suurustama ▪ mes sa iki jõudetet, egä sa nõnda tark ei oole mis sa ikka hoopled, ega sa nii tark ei ole. Vrd .kehkleme, .kerkleme, kõrgusteme, suurenteme, .uupleme

jõudik <jõudigu ~ jõudiku, jõudikut> Krk suurustaja, hoopleja, kiitleja ▪ temä va jõudik om ta on üks kiitleja. Vrd kehken|püks, .kiitlik, kitu|lind, kitu|perse, kitu|riist, suurusteje

.kehkleme <kehelde ~ kehelte, .kehkle> Trv Hel hooplema, kiitlema ▪ kes seande kek´s om, kehklep pääle kes selline kergats on, hoopleb kogu aeg. Vrd .kek´sme, .kel´kme2, .kerkleme, .kiitleme, kõrgusteme

kek´s2 <keksi, .keksi> kergats, hoopleja ▪ miis olli egävene kek´s oma jutuge mees oli oma jutuga igavene kergats; sii om keksi lännu, siante kekitep pääle Pst see on kergatsiks muutunud, selline kekutab pealegi. Vrd kebes, kebes´k, keevi, kekstu, kel´k2

.kek´sme ~ .kek´smä <.keksi, keksi>
1. kargama, hüppama; keksima ▪ keksip pääle, justku narrike kargab pealegi, nagu narrike. Vrd .kap´sme, .kargame, .kep´sme
2. piltl hooplema, uhkustama ▪ keksip oma obesege uhkustab oma hobusega. Vrd .kehkleme, .kel´kme2, .kerkleme, .uupleme

kekstu <kekstu, kekstut> Krk
1. kergats, hoopleja, uhkustaja ▪ kae kus kekstu, keksip pääle oma varage näe, kus kergats, hoopleb ikka oma varandusega. Vrd kek´s2, kekät´s, kergät´s
2. rüblik ▪ ta om ku kekstu kunagi, kunnigi ei kurda paigal ta on nagu rüblik ikka, kusagil ei püsi paigal. Vrd ketsu, kihelg, .kiiam

kekät´s <kekätsi, kekätsit> Krk kergats, hoopleja ▪ tõise poisi om emä muudu, tõsitsepe, üit´s om siante kekät´s teised poisid on ema moodi, tõsised, üks on selline kergats. Vrd kehken|püks, kek´s2, kekstu, kergät´s

kel´k2 <kelgi, .kelki> Pst kiitleja, hoopleja ▪ oh sa egävene kel´k, jooset aga ümmer ja kõnelet oh sa igavene kiitleja, jooksed aga ringi ja räägid (tühja juttu). Vrd kehken|püks, kek´s2, kekät´s, kergät´s, kitu|lind

.kel´kme2 ~ .kel´kmä <.kelki, kelgi> kelkima, hooplema, suurustama ▪ kel´kme om ta kange, aga tegijet ei saa suurustama on ta kange, aga tegijat ei saa (temast); poisi kel´kvä vastakutsi jälle Hel poisid kiitlevad vastastikku jälle. Vrd .kehkleme, .kek´sme, kergelteme, .kerkleme, .kiitleme

.kerkleme <kergelde ~ kergelte, .kerkle> hoopleme, kiitlema, suurustama ▪ egä ta nõnda ei ole, ku ta kerklep ennest ega ta selline ei ole, nagu ta kiidab ennast. Vrd .kehkleme, .kel´kme2, kergeldeme, .kiitleme, .uupleme

.kiitleme <kiidelte, .kiitle> kiitlema, hooplema ▪ mõni kiitles pal´lu, sis ütelts tal iluste: mis sa keksit mõni kiitleb palju, siis öeldakse talle ilusti: mis sa keksid; käsi puusan, täi pungan, pal´t kiitles ennast (knk) käsi puusas, täi rahakotis, ainult kiidab ennast. Vrd .kehkleme, kergeldeme, .kerkleme, .uupleme

kogundi Trv Hel, kogunti Krk koguni, lausa, sootuks; hoopis ▪ ne om kogundi mõrude, mia siatsit ei taha Trv need on lausa mõrud [marjad], mina selliseid ei taha; võip olla et ta om piimnaadi äidse kogunti võib olla, et see on hoopis piimohaka õis. Vrd kogundist, koguni, kogunist

koguni suisa, lausa, koguni; hoopis ▪ aga nii jahiriista olliv koguni alva aga need jahiriistad olid lausa halvad; tuul om täempe tõesest kül´lest koguni tuul puhub täna tõesti hoopis teisest küljest. Vt kogundi, kogundist, kogunist

kohekile, kohegile
1. kuhugi, kuskile ▪ lamba kuumage ei lähä kohekile, mintävät ei oleki Trv lambad ei lähe kuumaga mitte kuhugi, ei olegi kohta, kuhu minna; peame üit´s ümärik nõu kas kohekile minnä Hel peame ühe ümmarguse nõu, kas kuhugi minna. Vrd .koekile, kohekil, .konnegi, .kunnigil, .kuskile
2. hoopiski, sugugi, üldse mitte ▪ siu jutt ei kõlba kohegile sinu jutt ei kõlba sugugi. Vrd ammugi, suguki, sukki, .suutus, üttigi

kok´s2 <koksi, .koksi> Hls Krk löök, hoop, kõks ▪ ta om üte ää koksi saanu ta on ühe hea hoobi saanud. Vrd koksatus, kopsak, kõlts1, kõm´m1

kolak1 <kolagu ~ kolaku, kolakut>
1. hoop, löök ▪ ma sai sääntse kolaku, et engest lei kinni ma sain sellise hoobi, et hinge lõi kinni. Vrd .kõhkam1, kõlak, kõlts3, kõm´m1
2. pauk, kõmakas ▪ anna oma kolak ja võta teder maast jälle lase oma pauk ja võta teder maast jälle (jahilkäigust). Vrd kõmak1, käräk1, kärts, säräk2

kopsak <kopsagu ~ kopsaku, kopsakut> Hls Krk
1. hoop, löök ▪ temä an´ds üte kopsagu ta andis ühe löögi. Vrd kok´s2, kolak1, kõlak, kõlts3, lops1
2. kopsatus ▪ ma kuuli küll ütte kopsakut ma kuulsin küll ühte kopsatust. Vrd koksatus, kops2, kopsatus

.kõhkam1 <.kõhkame, .kõhkamet> Krk hoop, löök ▪ ta sai selle jutu iist üte kõhkame ta sai selle jutu eest ühe hoobi. Vrd .juhkam, .jõhkam, kolak1, kõlak, kõm´m1

kõk´s1 <kõksi, .kõksi> Hls Krk
1. kiire hoop, löök ▪ kõk´s pähä rivolvrege, sõs ei röögi kedägi siga kõks pähe revolvriga, siis ei röögi ükski siga (seatapust). Vrd kok´s2, kõlak
2. kõks, kiirest löögist tekkiv heli ▪ linna inime kõnnip iki oma kontsege kõk´s ja kõk´s linnainimene kõnnib ikka oma kontstega kõks ja kõks. Vrd kõksak, kõlts3

kõlak <kõlagu ~ kõlaku, kõlakut>
1. löök, hoop, kolakas ▪ peremiis ańds talle üte ää kõlagu küll, üte kõltsu peremees andis talle ühe hea hoobi küll, ühe kolaka. Vrd kolak1, .kõhkam1
2. lüües tekkiv kõlav heli, kõlksatus ▪ kate kuiva puuge andas ää kõlak kahe kuiva puuga antakse tugev hoop (nii et tekib kõlav heli). Vrd kõksak, kõlts3, kõm´m1

kõlts3 <kõltsu ~ kõldsu, .kõltsu> Trv
1. kõlks, kõlksatus ▪ esä pan´ds vikatige kõldsu vasta kivi isa lõi vikatiga kõlksu vastu kivi. Vrd kõk´s1, kõksak, kõlak
2. piltl hoop, löök ▪ an´ds ää kõltsu laasile külgi andis hea hoobi klaasi pihta. Vrd kolak1, .kõhkam1, kõm´m1

kõmm1 <kõmmu, .kõmmu> Hls Krk, kõm´m1 <kõmmi, .kõmmi> Krk
1. kõmm, hoop ▪ pernain an´d kõmmu kukruse perenaine andis hoobi kuklasse; lõhup nindagu kõmm ja kõmm usse kinni peksab niikui kõmm ja kõmm uksi kinni. Vrd jõm´m2, tüm´m, vun´n1, võmm2
2. põmm, võmm ▪ raatus lei kõmm ja kõmm raekojakell lõi põmm ja põmm. Vrd põmm, vom´m2

.kähkäm <.kähkäme, .kähkämet ~ .kähkämi, .kähkämit>
1. pihk; kamalutäis, peotäis ▪ an´ds kähkämege kanule teri andis peoga kanadele teri; miul om siul pal´t üit´s kähkäm ernit mul on sulle ainult üks kamalutäis herneid. Vrd kamal, peo, peo|täüs, pihk, ruhim
2. piltl hoop, löök ▪ kerge käege, an´ds üte kähkäme ärä kerge käega, andis ühe hoobi ära. Vrd .juhkam, .kõhkam1, .lahkam, .lõhkam, .lähkäm

kärts <kärdsu, .kärtsu>
1. pauk, raksatus ▪ olli ää kõva kärts küll oli hea kõva pauk küll. Vrd kärgätüs, käräk1, kärätus, raksatus
2. hoop, löök ▪ ku ta vait es jää, anni talle kärdsu perse kui ta vait ei jäänud, andsin talle hoobi tagumikku. Vrd kõm´m1, kõlts3, larts, parts3, vänts2

käräk1 <kärägu ~ käräku, käräkut>
1. kärgatus, (vali) pauk, kõmakas ▪ piken lüüp kõva käräku pikne lööb kõva kõmaka. Vt kärgätüs, kärätus
2. löök, hoop ▪ anni tal üte ää kõrvakiilu, üte kärägu vääni tal kõrva pääle andsin talle ühe hea kõrvakiilu, ühe käraka väänasin talle kõrva peale. Vt kärts
3. piltl viin; alkoholiannus, kärakas ▪ seh, pane üit´s käräk nüid säh, võta üks kärakas [viina] nüüd; kas ta käräkut kah võtt? kas ta viina ka võtab?. Vrd elu|tilk, jumale|vili, kül´mä|rohi, poru|jom´m, söögi|alune

.lahkam <.lahkame, .lahkamet>
1. lahmakas, suur tükk, suur kogus ▪ egävene lahkam tulli vihma sadas palju vihma; sinna om mailma lahkam maad minnä sinna on ilmatu pikk maa minna. Vrd laadak, laadsak, .laam1, laamak, .ländäm
2. löök, hoop ▪ temä tõmmanu maast vitsa ja panden ärräl mitu lahkamet ta tõmmanud maast vitsa ja pannud härrale mitu lööki. Vrd .juhkam, .jõhkam, .kõhkam1, lahmak1, .lähkäm

lah´m2 <lahmi, .lahmi> Hls Krk hoop, löök ▪ ma anni tal mitu ääd lahmi ma andsin talle mitu head hoopi. Vrd .lahkam, lahmakas1, lahv1, lahvak, lähväk

lahmak1 <lahmagu ~ lahmaku, lahmakut> , lahmakas1 <lahmaka, lahmakat>
1. suur tükk, lahmakas, suur hulk ▪ täo aaste om ää lahmak kardulit mahan sel aastal on suur põld kartuleid maas (kasvamas); lavva pääl olli ää lahmakas suidsutet liha laual oli suur tükk suitsuliha. Vrd laadak, laadsak, .laam1, laamak, landsak
2. hoop, löök ▪ ta an´ds üte ää lahmagu ta andis ühe hea hoobi. Vt lah´m2, Vrd .juhkam, .jõhkam, .kõhkam1, .lahkam

lahv1 <lahvi, .lahvi> Pst Krk hoop ▪ peremiis and obesel ää lahvi vastu pääd peremees virutas hobusele kõva hoobi vastu pead. Vrd lah´m2, lahmak1, lahvak

lahvak <lahvagu ~ lahvaku, lahvakut> Hls Krk
1. löök, hoop ▪ sii lahvak tulli tammi vastu see hoop tuli tammi vastu (suur hulk vett korraga); sai lahvagu näkku sai löögi näkku. Vt lah´m2, lahmak1, lahv1
2. pauk ▪ tulli ku püssi lahvak tuli kui püssi pauk. Vt pahvak, pauk, säräk2

laks1 <laksu, .laksu> , lak´s <laksi, .laksi> plaks, laks, hoop ▪ aia teibä lasev laksi aiateibad plaksuvad (külma käes); lüü onul laksu ka! löö onule patsi ka!. Vrd laksak, laksatus

larak <laragu ~ laraku, larakut>
1. suur tükk, lahmakas; suur hulk ▪ ää larak mõtsa maha võet suur hulk metsa [on] maha võetud. Vrd .lahkam, lahmak1, landsak, lapak, lõmak
2. lasu, plärakas ▪ ta as´t sinna, kun vere larak mahan olli ta astus sinna, kus vereloik maas oli. Vrd lardsak, larts, läru, läräk
3. hoop, löök ▪ mia andsi tal üte laraku ma andsin talle ühe hoobi. Vrd kõlak, käräk1, lahvak, lardsak, säräk2

lardsak <lardsagu ~ lardsaku, lartsakut> Krk, lartsak <lartsaka, lartsakat> Hls
1. plartsatus, hoop ▪ lardsak olli, ei tää mes sääl katik läit´s lartsatus oli, ei tea mis seal katki läks. Vrd larts, lor´ts2
2. plärakas, lärakas ▪ kana sita lartsaka mahan kanasita larakad [on] maas. Vrd larak, läru, läräk, lörts1

larts <lartsu, .lartsu> Trv Hls
1. hoop, mats ▪ anna üit´s larts tal! anna üks mats talle!. Vrd kõlts3, kärts, lär´ts1, parts3, vänts2
2. plartsatus, larakas ▪ las´k iki larts ja larts, sül´läs´ suure lartsu maha lasi ikka lärts ja lärts, sülgas suure laraka maha. Vrd larak, lardsak, läräk
3. lake, vedel toit või jook ▪ selle lartsuge ei elä kennig ärä selle lakkega ei ela keegi ära. Vrd lake1, larbe, löm´ps

lips4 <lipsu, .lipsu> kiire tegevus; hoop; sulps ▪ lipsu päält lei maha (knk) hooga lõi maha || .lipsu .lüüme lutsu viskama ▪ lipsu lööve, kivi lääp lip lip lip vii pääl lutsu viskavad, kivi läheb lipsti vee peal. Vrd sulps

lops1 <lopsu, .lopsu> lops, hoop ▪ miis kargas püsti ja and tõne kõrd tõse lopsu põse pääle mees kargab püsti ja annab teine kord teise lopsu põse peale. Vrd lips4, uup´ || lopsu päält korraga, ühe hoobiga ▪ ta lei temä lopsu päält maha ta lõi ta ühe hoobiga maha

lor´ts2 <lordsu ~ lortsu, .lortsu> hoop, löök ▪ miis pan´ds üte lordsu tõisel näkku mees lõi ühe hoobi teisele näkku. Vt larts

lotsak <lotsagu ~ lotsaku, lotsakut> Krk hoop, mats ▪ ku ma kiriku asti käüs üit´s lotsak kui ma kirikusse astusin, käis üks mats. Vrd lops1, mats2, pats2

.luhkam1 <.luhkame, .luhkamet> Krk
1. hoop, löök ▪ ta olli paar luhkamet saanu ta oli paar hoopi saanud; mõsul anti mõni luhkam tõlvage pihta ja panti kiimä pesule anti mõni hoop pesukurikaga pihta ja pandi keema. Vrd .juhkam, .jõhkam, .kõhkam1, .lahkam, .lähkäm
2. piltl ebaõnn, saatuse löök ▪ ka sedä luhkamet viil vaja olli? kas seda saatuse lööki veel vaja oli?

luhv <luhvi, .luhvi> Hel hoop ▪ ülemb olli mõnele vitsu anden, mõnele luhvi kepige ülem oli mõnele vitsu andnud, mõnele hoobi kepiga. Vrd lahv1, lahvak, .lähkäm, lähv, lähväk

lut´t4 <luti, lutti> hoop, laks ▪ anna tal üit´s ää lut´t vitsage anna talle vitsaga üks hea hoop. Vrd jut´t1, jõm´m2, laks1, luhv, vom´m2

.lõhkam <.lõhkame, .lõhkamet> Trv hoop ▪ anna kurjale vaimule ää lõhkam, ää kõlak anna kurjalevaimule paras hoop, hea kolakas. Vrd .juhkam, .jõhkam, .lahkam, .luhkam1, .lähkäm

lõik1 <lõigu, .lõiku>
1. lõikus, lõikamine; saagikoristus ▪ nemä lääve oma parast lõiku edesi nemad lähevad oma paraja lõikuse[järje]ga edasi. Vt .lõikus
2. viil, lõik ▪ levä lõigu ollive paksu leivaviilud olid paksud. Vrd ilp, liips, liistak, lips1, viil2
3. hoop, löök ▪ mia andsi tal paar´ lõiku vitsage ma andsin talle vitsaga paar hoopi. Vrd kõlak, kõlts3, luhv, .lõhkam, lähväk
4. kiire jooks ▪ rabas´ levä ja pan´ds lõiku haaras leiva ja pani jooksu. Vrd .liiku

lõksak <lõksagu ~ lõksaku, lõksakut> Hls Krk
1. lõksatus ▪ ma kuuli, et käüs nigu usse lõksak ma kuulsin, et käis nagu ukse lõksatus. Vrd lõks4, lõksat´s
2. kerge hoop; löök ▪ ma andse üte lõksagu talle pähä, siga pudus´ otseti maha ma andsin ühe hoobi talle pähe, siga kukkus otseti maha. Vrd kõlak, kõlts3

.lähkäm <.lähkäme, .lähkämet> Krk, .lähkam <.lähkame, .lähkamet> Hls
1. hoop ▪ an´ds talle üte lähkäme üle kaala andis talle ühe hoobi üle kaela. Vrd .jõhkam, .kõhkam1, .kähkäm, .lahkam, lähväk
2. pitsitäis; sõõm ▪ mea võti joba mitu lähkämet ma võtsin juba mitu pitsitäit. Vrd sõõm

lähv <lähvi, .lähvi> Krk hoop, nähvakas ▪ peremiis an´ds talle üte ää lähvi peremees andis talle ühe hea nähvaka (st korraliku hoobi). Vrd .jõhkam, luhv, .lähkäm, lähväk, nihvak

lähväk <lähvägu ~ lähväku, lähväkut> hoop, nähvakas ▪ ma anni talle üte lähväku piidsage ma andsin talle ühe nähvaka piitsaga. Vrd .jõhkam, luhv, .lähkäm, lähv, nihvak

lär´ts1 <lärdsi, .lärtsi> löök, hoop Krk ▪ ma lei puu üte lärdsige purus ma lõin puu ühe hoobiga puruks. Vt kärts, larts

läräk <lärägu ~ läräku, läräkut>
1. plärakas, lärakas ▪ põrmat olli tati läräkit täis põrand oli tatiplärakaid täis. Vrd larak, lardsak, läru, lor´ts1, lör´ts1
2. hoop, löök ▪ tõmba tal üit´s läräk anna talle üks hoop. Vrd käräk1, larak, lähväk, lär´ts1, säräk2

lüük´ <löögi, .lüüki>
1. löök, hoop ▪ sii olli lüük´ süämes see oli löök südamesse; pikne lüük´ om tugeve pikselöök on tugev. Vrd jõmak1, kolak1, kõmak1, lahvak, lõik1
2. lööming ▪ õientev õientev, senigu lääve kaklem, viimäde tule lüük´ kah õiendavad, õiendavad, seni kui lähevad kaklema, viimati tuleb lööming ka. Vrd kakelus, lööming
3. õnnetus ▪ täo sai ta kige suurepe löögi, pan´ds obese auku sel aastal sai ta kõige suurema löögi, pani hobuse auku (mattis ära). Vrd kadu, õnnetus

mats2 <matsu, .matsu>
1. mats, hoop ▪ nüid ta sai üte matsu, mis mats olli (knk) nüüd ta sai ühe matsu, mis mats oli (jäi rasedaks). Vrd pats3, põõn, tüm´m, vänts2
2. hoobi, matsutamise vms heli ▪ tapeti ku mats, mats ike kapstit purus löödi (nuiaga) mats, mats ikka kapsaid katki
3. suur tükk, kamakas ▪ lavva pääl olli suur mats liha laua peal oli suur tükk liha. Vrd kamak, kambak, kamp2, matsak, patsak

mük´s1 <müksi, .müksi> müks, kerge tõuge, hoop ▪ ta sai üte müksi ta sa ühe müksu. Vrd mök´s, pok´s, põks, toks, tõk´s

mütsäk2 <mütsäkä, mütsäkät> Hls
1. mütsatus ▪ Pärnu puul olli siantsid tumesid mütsäkid kuulta Pärnu pool oli selliseid tumedaid mütsatusi kuulda. Vrd poksak
2. piltl hoop ▪ sii mütsäk tulli küll äkki see hoop tuli küll äkki. Vrd jõmak1, kolak1, kõlak, tümäk2, väläk

nihv1 <nihvi, .nihvi> Hls nähv; hoop ▪ kun´t panni kait´s nihvi, vana Juhan olli siruli mahan kult pani kaks nähvi, vana Juhan oli pikali maas. Vt nähv, sähv

nihvak <nihvagu ~ nihvaku, nihvakut> Trv nähvakas, nihvakas, hoop ▪ ma tõmmassi tal üte ää nihvaku müüdä siiri ma tõmbasin talle ühe hea nähvaku mööda sääri. Vrd lähv, lähväk

näh´v <nähvi, .nähvi> nähv, hoop ▪ vihastejel latsel andas ärä mõni nähv, om mõni lait´s siande vihastei Trv vihastajale lapsele antakse mõni nähv, on mõni laps selline vihastaja. Vt nähväk, Vrd nihv1, sähv, sähväk, .sähkäm

.näh´vme ~ .näh´vmä <.nähvi, nähvi>
1. nähvima; ilmaasjata haukuma ▪ nähvip piitsage nähvib piitsaga; vaate, mis ta näh´v ilmaaigu aukmist, kedägi ei tule vaata, mis ta haugub ilmaasjata, kedagi ei tule (koera kohta). Vrd .lahmame
2. nähvama, kerget hoopi andma, sõnadega solvama ▪ sõs ma nähvässi obesel üte jõhkame siis ma nähvasin hobusele ühe hoobi. Vrd .nähväme, nähväteme
3. teravalt, salvavalt ütlema ▪ ma nähvässi tal vastu ütelde ma nähvasin talle vastu ütelda. Vrd .kähväme
4. näppama ▪ ta nähväs´ lavva päält tüki leibä ta näppas laua pealt tüki leiba. Vrd .nälpäme, näppäme, .näpsäme
5. näpistama (külmaga), külmast kahjustama ▪ edimen kül´m olli lilli är nähvänü esimene külm oli lilled ära võtnud (külmetanud). Vrd kõrveteme, näpisteme

nät´s <nätsi, .nätsi> Krk näts, hoop ▪ anni tal paar nätsi ärä, sis ollive jala kõtust väl´län andsin talle paar nätsu ära, siis olid jalad kõhu alt väljas; nätsi anni iki vitsage hoobi andsin ikka vitsaga. Vt näh´v, uup´

obadus <obaduse, obadust> tugev löök, hoop, obadus ▪ ta sai üte ää obaduse ta sai ühe hea hoobi; temä olli täku käest säätse obaduse saanu, et olli mitu nädält põdenu Krk tema oli täku käest sellise obaduse saanud, et oli mitu nädalat põdenud. Vrd kolak1, kõlak, põmm, uup´, võmm2

pal´luteme <pal´lute, pal´lude> Krk kiitlema, hooplema ▪ mis sa pal´ludet - miul pal´lu, miul pal´lu mis sa kiitled - mul [on] palju, mul [on] palju. Vrd .kehkleme, .kerkleme, .kiitleme, .uupleme

pardsak <pardsagu ~ pardsaku, pardsakut> Krk, parsak <parsagu ~ parsaku, parsakut> hoop, löök ▪ ma anni tal üte pardsaku, ta es kõigategi ma andsin talle ühe hoobi, ta ei kõikunudki. Vrd kolak1, kõlak, lahvak, lähväk, parts3

parts3 <pardsu, .partsu> Krk hoop, löök; parts, partsatus ▪ ta pan´d üte pardsu ärä ta pani ühe hoobi ära; ku rõõvas lavva pääl, sis lõhup tõlvag iki parts ja parts kui kangas on laua peal, siis lööb tõlvaga ikka parts ja parts (kanga või kuiva pesu pehmemaks kolkimisest). Vt pardsak

pauk <paugu, .pauku>
1. pauk; püssipauk ▪ mõtsast kos´t kõva püssi pauk metsast kostis kõva püssipauk. Vrd juts1, kaps3, lahvak, pahvak, säräk2
2. löök, hoop ▪ ma panni tal üte paugu ma andsin talle ühe hoobi. Vt lüük´, uup´
3. tükk, paluke ▪ miul ei ole pala ega pauku võtta kustigilt mul ei ole pala ega tükki võta kusagilt. Vrd pala1, palane, paluke, tom´p, tük´k

põmak <põmaku ~ põmagu, põmakut>
1. põmakas, kõva pauk ▪ mõtsast kos´t kõva põmak metsast kostis kõva põmakas
2. tugev hoop, löök ▪ ma anni talle ää põmaku Trv ma andsin talle tugeva hoobi

põmm1 <põmmu, .põmmu> , põm´m2 <põmmi, .põmmi>
1. löök, hoop ▪ sat´te maha ja sai ää põmmu kukkus maha ja sai hea löögi. Vrd jõm´m2
2. lask ▪ las´k püssige üte põmmu laskis püssiga ühe lasu
3. kellestki või millestki kogukast ▪ kõtt om nii täüs ku põm´m kõht on nii täis nagu põmm
4. suutäis viina ▪ me võtim mõne põmmi viina me võtsime mõne suutäie viina

põõn <põõna, .põõna>
1. põõn, puidust põikliist ▪ ta lei usse põõna purus ta lõi ukse põõna katki
2. riideriba, rõiva seljaosa laiendus vms ▪ põõnage palitu om nüid moodun põõnaga mantlid on nüüd moes
3. piltl löök, hoop ▪ käänä tal üit´s põõn anna talle üks hoop. Vrd mats2, mük´s1, pauk, põmm1, tüm´m

veebiliides @ veebihaldur