[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kadu <kao, kadu> , kado <kao, kado> õnnetus, häving; kadu ▪ kana näge kadu, selleperäst ta laul kana näeb õnnetust, sellepärast ta laulab; mis te iki laulade, küll te iki kadu näede! mis te ikka laulate, küll te ikka õnnetust näete!. Vrd katk

kadu|aig <kadu|aa, kadu|.aiga> vanakuu aeg ▪ pirle om õige kaduaig, mia ei püä lambit praegu on õige vanakuu aeg, ma ei püga lambaid

kadu|kuu <kadu|kuu, kadu|kuud> vanakuu ▪ ku ta täis saa, sis akkas kadume, kadukuu kui ta täis saab, siis hakkab kaduma, vanakuu