[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

abeleme <abelte, abele> Hel
1. ahmima ▪ sii jutt võt´t abeleme see jutt võttis ahmima (õhku). Vrd abime, .ahm´me, .rom´me
2. sahmerdama, hooletult tegema ▪ abelep ilmaasjande, ei levvä kätte sahmerdab ilmaasjata, ei leia üles. Vrd .lahv´me, sähveldeme

.jõhker <.jõhkre, .jõhkert> Hel järsu olekuga, hoolimatu ▪ sii olli jõhker tegu see oli hoolimatu tegu; jõhkride inimestege om rasse eluaig üten eläde jõhkrate inimestega on raske eluaeg koos elada. Vrd .rähku, äkilin

kuurm <.kuurme, .kuurmet> Trv Hel, .kuurme <.kuurme, .kuurmet>
1. koorem ▪ poiss om kuurme otsan poiss on koorma otsas; pernan´ viivet põllege selle väl´lä, mis peremiis kuurmege sissi tuu Krk perenaine viivat põllega selle välja, mis peremees koormaga sisse toob. Vrd kidam, .kuumer, viram, .vuuram
2. piltl vaev, hool, mure ▪ sii om ku kuurme süäme pääl see on kui koorem südame peal. Vt mure1, vaev, uul´2

kõrralik <kõrraliku ~ kõrraligu, kõrralikku>
1. korralik, hoolikas; elukommetelt laitmatu ▪ kõrralik inimene pidä kõrralikult ennest üleven korralik inimene peab ennast korralikult üleval. Vrd .kõrdlik, oolik
2. nõuetekohane, sobiv; omadustelt laitmatu ▪ mede talun om kõrralik eläje kari meie talus on korralik loomakari. Vrd .kõlblik, .paslik2

käkisteme2 <käkiste, käkiste> Krk hooletult, lohakalt tegema, käkerdama ▪ sii om siant sama must ku ta olliki, läbi vii är käkistet pal´t see on selline sama must kui ta oligi, hooletult läbi vee tõmmatud ainult (pesu kohta). Vt käkerdeme

.kärnäme <kärnäte, .kärnä> Trv hooletult tegema ▪ ta om katusse kokku kärnänu ta on katuse hooletult teinud. Vrd abeleme, .lahv´me, lobuteme, löperteme

kül´mäl´d, kül´mält
1. külmalt; keetmata ▪ piima tule kül´mält juvva piima tuleb külmalt juua; kama putru tetäs kül´mäl´d apu piimä sissi kamaputru tehakse ilma keetmata, hapupiima sisse
2. piltl tundetult, hoolimatult ▪ peris kül´mält küll es lää päris tundetult [ma] küll ei läinud (mehele)

küsime <küstä ~ küside, küsi> , küsüme <küstä ~ küsüde, küsü>
1. küsima ▪ pal´lu tahas viil esä käest küsüde palju tahaks veel isa käest küsida; ma tahtsi tede käest tiid küstä ma tahtsin teie käest teed küsida. Vrd .küs´kme, perime
2. paluma ▪ lait´s saadeti suula küsüme laps saadeti soola paluma. Vrd .palleme, palume
3. hoolima ▪ vihma juusk taevast maha, aga temä ei küsi, temä mutku lääp vihma sajab taevast alla, aga tema ei hooli, tema muudkui läheb. Vt .uul´me

.lah´vme <.lahvi, lahvi> Pst Hls midagi hooletult tegema, sahmima ▪ lahvip vett maha ja rõõvaste pääle ajab vett maha ja riiete peale; ta lahvip linu kakku, jätäp pal´lu maha ta katkub linu hooletult, jätab palju maha. Vrd abeleme, .kärnäme, lobuteme, löperteme, sähveldeme

.laskme <.laske ~ lasta, lase, (ta) lask>
1. lubama (midagi teha) ▪ lase mu ärä jahvate ende kot´t! (knk) lase mul oma kott ära jahvatada! (st oma jutt enne lõpuni rääkida) || .luhvi .laskme ringi hulkuma; hulkudes varastama Krk ▪ ta lask luhvi, mis kätte saap, sis võtap ta hulgub ringi, mis kätte saab, seda võtab; lus´u .laskme lulli lööma Krk ▪ sii ei viisi kedägi tetä, pal´t lus´u lask see ei viitsi midagi teha, ainult lulli lööb; .luusi .laskme laisklema, logelema Krk ▪ et sa lonki sait või luusi laske, sedä es oole et sa [ringi] lonkida said või laiselda, seda ei olnud; .lörti .laskme hulkuma, ringi laskma ▪ eläje lörti lastan tulliv kodu loomad hulkudes tulid koju; .nuhki .laskme nuuskima ▪ seinä viiri müüdä las´k nuhki nuuskis seinaääri mööda
2. märki laskma, püssi laskma, tulistama ▪ seni olli pauguten, ku olli maha lasken seni oli paugutanud, kuni oli maha lasknud; poisi las´sev märki poisid lasid märki. Vrd tulisteme
3. korraldama; hoolitsema, et midagi tehtaks ▪ jumal las´k ilma tuuletses minna jumal lasi ilmal tuuliseks minna; lase kari kodu, na ei süü enämb lase kari koju, nad ei söö enam; ma akka leibi ahju laskme ma hakkan leibu ahju panema || ala .laskme allapoole laskma, vajuda laskma ▪ nisu piap vähä ala laskme nisu peab natuke allapoole laskma (masindades)
4. voolata laskma; õhku või vett mitte pidama; vähehaaval lisama ▪ kuju ja sore, ilma põhjate maa, lask läbi kuiv ja sõmer, ilma põhjata maa, laseb läbi; kanakakerdege värmites kah, ätikut ja suula tulep seltsi laske kollaste karikakardega värvitakse ka, äädikat ja soola tuleb juurde lisada || kuppu .laskme kupusarvega verd välja imema ▪ pühäbä üit´s käis vana man kuppu laskmen pühapäeval üks [ravitseja] käis vana[inimese] juures kuppe panemas
5. häält tegema ▪ mis sa iket, lase laulu ku larap! mis sa nutad, laula nii et kõlab! || .nortsu .laskme korskama ▪ oben lasken nortsu, undi aisu olli tunden hobune olevat korsanud, oli hundi haisu tundnud; .nohku .laskme läbi nina sügavalt hingama ▪ nän´n las´k läbi nina nohku vanaema hingas läbi nina sügavalt || .nämmi .laskme mõmisema ▪ karu las´k nämmi karu mõmises (rahulolevalt); .torru .laskme madalalt jorisema ▪ seast torru laskmist ma ei taha kullelte sellist jorisemist ma ei taha kuulata
6. midagi tegema, tegutsema ▪ mea tat es seebitse, vähä viige lassi läbi mina teda ei seebitanud, veega natuke lasin üle; jää las´k miu peris seliti maha jää lasi mu päris selili maha [kukkuda]; ku peenikest auku vaja om tetä, sis piap piigertige laskme kui peenikest auku vaja teha on, siis peab peenikese oherdiga laskma || tagasi .laskme tagasi või järele andma ▪ ilm om tagasi lasken ilm on järele andnud (st soojemaks läinud)

liga-loga ligadi-logadi, korratult, hooletult; lohakil(e) ▪ puu om maha visat risti-rästi ja liga-loga puud on risti-rästi ja ligadi-logadi maha visatud. Vrd lipa-lapa, pirradi-parradi, ripa-rapa, silga-solga, singa-songa

lobuteme <lobute, lobude> Hel
1. peksma ▪ sääl oles ma lobute saanu seal oleksin ma peksa saanud. Vrd lobime2, .lop´me
2. hooletult tegema ▪ tii kõrraliguld, ärä lobute tüüd ärä tee korralikult, ära tee tööd hooletult. Vrd abeleme, löperteme, sähveldeme

lohak <lohagu ~ lohaku, lohakut>
1. hooletu, lohakas, korratu ▪ siandse lohaku tüüge ta kaugele ei jõvva sellise lohaka tööga ta kaugele ei jõua; ma ei kannate siandest lohakut inimest ma ei kannata sellist lohakat inimest. Vrd kõrratu, lohmak, lopak1, lös´kä, robusk
2. lohakas inimene ▪ vaade, kudas siul nii rõõva sel´län, läät ku va lohak vaata, kuidas sinul need rõivad seljas [on], lähed nagu vana lohakas [kunagi]. Vrd longer´ts, loper´t, ludri1, löhmäk, löper´ts

lohakil Hls Krk, luhakil Krk
1. lohakil, hooletuses ▪ puu om vaja ärä ladude, kurdave kikk luhakil maan puud on vaja ära laduda, seisavad kõik lohakil maas. Vrd laadakil, lohvakil, lokakuli, lorakuli
2. sorakil; lösakil ▪ kana om lohakil kuke ehen kana on lösakil kuke ees. Vrd laatsakil, sorakil, tölläkil
3. lohakile, hooletusse ▪ ta om oma tüü lohakil jätten Hls ta on oma töö hooletusse jätnud. Vrd .laokil, .loisku, lorakil, lorukil

lohvakil Krk lohakil, hooletuses; lohakile ▪ ta jät´s puha lohvakil tüü ta jättis töö kõik lohakile. Vrd .laokil, lohakil, lorakil, lorukil

.loisku Hel lohakile, hooletusse ▪ katus olli loisku jäänu katus oli lohakile jäänud (st ajaga ära lagunenud). Vrd .laokil, lohakil, lohvakil, lorakil, peräkil

lorukil Krk lohakil, lohakile; hooletuses ▪ talu asja ollive jäet lorukil talu asjad olid lohakile jäetud. Vrd lokakuli, lorakil, lorakuli

lorust, loruste lohakalt, hooletult ▪ sii om lorust tett see on lohakalt tehtud. Vrd lobevest, ooletust

läbemede Trv
1. läbematu ▪ lait´s olli nõnda läbemede, es kurda paigal laps oli nii läbematu, et ei püsinud paigal
2. hooletult, läbematult ▪ ega_s läbemede ei saa seast tüüd tetä ega siis hooletult ei saa sellist tööd teha. Vt lobevest, lorust, ooletust

löhkä <löhkä, löhkät> Krk laisk inimene; korratu, hooletu inimene ▪ laisk ütelts va löhkä laisa kohta öeldakse va korratu. Vrd löhmäk, lötä1

löperteme <löperte, löperde> Hls hooletult tegema, soperdama ▪ tii iluste sii tüü ärä, ärä löperte! tee ilusasti see töö ära, ära soperda!. Vrd soperdeme

muretseme <muretse, muretse>
1. muret tundma, muretsema ▪ sõs olli käst tat kodu minnä ja ütelt et ärä muretse kedägi siis oli tal kästud koju minna ja üteldud, et ära muretse midagi; mis sa ninda muretset, küll ilmaratas veeretep kikk mure su päält (knk) mis sa nii muretsed, küll ilmaratas veeretab kõik mured su pealt. Vt mureteme
2. hankima, soetama ▪ peräst sedä olli temä omal jälle talu muretsen pärast seda oli ta endale jälle talu ostnud; ao aig muretse latsi, sis tuleve punatse päiege, rüä rõuke sehen muretset, sis tuleve sul targa latse Krk ao ajal tee lapsi, siis tulevad punaste peadega, rukkirõukude sees teed, siis tulevad sul targad lapsed. Vrd .an´kme1, .kuuk´me, .soerdeme1, .soeteme
3. hoolitsema, hoolt kandma ▪ küll ta muretsep siu iist küll ta hoolitseb sinu eest. Vrd oolitseme, torbuteme

.oidme ~ .oidma <oida, oia>
1. hoidma, armastama ▪ obest oia ku naist ja seo ku varast (vns) hobust hoia kui naist ja seo kui varast. Vrd armasteme
2. kinni pidama, haardest mitte vabastama ▪ emä oid tillikest last rüpen ema hoidis tillukest last süles; küll mia oles selle õnne mõisten kinni oida küll ma oleks sellest õnnest osanud kinni hoida || tagasi .oidme tagasi hoidma ▪ oia iki tagasi, egä sõna pääl ei sünnü naarda! hoia ikka [naeru] tagasi, iga sõna peale ei sobi naerda!
3. mingis olukorras hoidma ▪ egä mia ei oia midägi asja salussen ega mina ei hoia midagi saladuses
4. säilitama, alles hoidma ▪ oia sii kiri alla! Trv hoia see kiri alles!; surnumõskjel ma oia iki ruuble ärä, mõskje piap iki ruuble saama surnupesijale hoian ma ikka rubla, pesija peab ikka rubla saama. Vrd .jätme
5. hoiduma ▪ oia sa kurat kätt, üät kätt lää pal´lu tiisit hoia sa vasakut kätt, paremat kätt läheb palju teid
6. hoolitsema, järele valvama ▪ ka sa tulet meil kodu oidme! kas sa tuled meile kodu hoidma?. Vrd oolitseme

oolas3 <.uulsa, oolast> hoolas, hoolikas ▪ Mann om äste oolas lina kakma Mann on väga hoolas lina katkuma. Vrd oolik

oolege hoolsasti, hoolega ▪ lõhum nüid oolege lõhume nüüd hoolega (kiiresti); otsi, otsi oolege, sis saat leibä koorege (knk) otsi, otsi hoolega, siis saad leiba koorega

ooletu <ooletu, ooletut>
1. hooletu ▪ ooletul ei ole obest, laisal ei ole lammast (knk) hooletul ei ole hobust, laisal ei ole lammast. Vrd lohak, toker´t
2. hooleta, muretu ▪ siul om ää ooletu elu sul on hea muretu elu. Vt murete

ooletult Krk hooletult ▪ sii tüü om ooletult tett see töö on hooletult tehtud. Vrd läbemede, ooletust

ooletus <ooletuse, ooletust> hooletus ▪ sii om ta oma ooletuse peräst see on ta enda hooletuse pärast

ooletust ~ ooletuste
1. hooletult ▪ ta om ninda ooletust äglä tii viiri jättän ta on nii hooletult äkke tee äärde jätnud. Vt ooletult
2. küllaldaselt ▪ emä kähen om voli, emä ei anna raha ooletuste kätte tal ema käes on võim, ema ei anna raha küllaldaselt talle kätte

oolik <ooligu ~ ooliku, oolikut> hoolikas, hoolas ▪ ooligu peremehe man om iki parep eläde hoolika peremehe juures on ikka parem elada. Vrd oolas3

oolitseme <oolitse, oolitse> hoolitsema ▪ vana inemiste iist tule iki oolitse vanade inimeste eest tuleb ikka hoolitseda. Vrd muretseme, torbuteme

oolitsus <oolitsuse, oolitsust> hoolitsus, hoolitsemine ▪ miu oolitsus ei massa temä arust midägi minu hoolitsus ei maksa tema arust midagi. Vrd .uultsus

paneme <panna, pane>
1. panema ▪ ma pane pastle jalga ma panen pastlad jalga; poiss panti mõnes raasikses külä kuuli poiss pandi mõneks [lühikeseks] ajaks külakooli; ka sul leib är om ahju pant? kas sul leib on ahju ära pandud? || .kõrva paneme kõrvale panema, käest ära panema ▪ selle pane ärä kõrva, sii jääss poolel! see pane ära kõrvale, see jääb pooleli!; .külgi paneme külge panema, puutuma ▪ ahi om kuum, ei või kätt külgi pannagi ahi on kuum, ei või kätt külge pannagi; manu paneme juurde panema; liialdama ▪ müüjä panep manu ja ostje jätäp maha müüja paneb juurde [hinda] ja ostja kaupleb alla; .miili paneme meelde jätma ▪ ei jole tat miili panden ega tähel panden ei ole teda meelde jätnud jega tähele pannud; paigal paneme alles hoidma, kindlasse kohta panema ▪ ta lasken raha paigal panna ta [olevat] lasknud raha kindlasse kohta panna; .pihta paneme pihta panema, varastama ▪ einämaal om suur ladu einu pihta pant heinamaal on suur lasu heinu ära varastatud; .põmmu paneme pummeldama ▪ surnu matje olli kõvast kõrdsin põmmu panden surnumatja oli kõrtsis kõvasti pummeldanud; .sülti paneme linu niiskuma panema ▪ vaist panti lina sülti mõnikord pandi linad sülti (puhastatud niisutatud linad pandi kihiti hunnikusse); lina om sülti pant, õle tuustist tetäs pintsel, visats vett pääle linadele linad on niiskuma pandud, õletuustist tehakse pintsel, [sellega] visatakse vett peale linadele; .vastu paneme vastu rääkima, vaidlema ▪ ku sa tat käset, pand vastu lõugege ku üit´s mürin kui sa teda käsid, paneb vastu lõugadega nagu üks mürin (vaidleb vastu); üles paneme purskama ▪ veri panden püstü üles veri pursanud välja
2. pidama, arvama; hoolima ▪ ta rikkusest suurepet ei panna kedägi ta rikkusest suurt ei hoolita midagi; egä temä sellest kedäki ei pane ega tema sellest midagi ei hooli. Vt .uul´me1
3. torkama, nõelama ▪ mesilind olli är panden mesilane oli ära nõelanud. Vrd nõglume, .nõklame, salume, .sorkame, .suskame

.pas´me <.passi, passi>
1. sobima, passima ▪ rõõva ei passi selgä riided ei sobi selga. Vrd .kõlbame, .laan´me1, sobime1, .sün´dme, .sündüme
2. proovima; sobitama ▪ mine rõõvit pas´me mine riideid proovima. Vt .ruuv´me1, sobime1
3. varitsema, luurama; valvama ▪ ma ei jõvva temät är passi ma ei jõua tema järgi valvata. Vrd .luur´me, .vah´kme, .valvame
4. teenima; hooldama ▪ tüdrik käip saksu pas´men tüdruk käib saksu hooldamas. Vt .tiin´me

pühitseme <pühitse, pühitse>
1. pühitsema, sisse õnnistama ▪ me pühitsime eilä oma uut maja sissi me pühitsesime eile oma uut maja sisse. Vrd pühenteme, õnnisteme
2. austama, lugu pidama ▪ poig ei pühitse enäp sedä pelli, jät´s selle moodu maha poeg ei austa enam seda pelli (majavaimu), jättis selle moe maha. Vrd .austeme, kumardeme
3. tähistama ▪ ka sa nüid oma sünnipäevä pühitset ka täo aaste? kas sa nüüd oma sünnipäeva tähistad ka tänavu?
4. hoolima, kokku hoidma; ettevaatlik olema ▪ egä mia ei pühitse selle man kedäki, mia ütle kik´k väl´lä ega mina ei hooli selle juures midagi, mina ütlen kõik välja. Vrd .uul´me1

rassak <rassagu ~ rassaku, rassakut> Hls hoolas ▪ tõistre tüdriku om ää rassaku naabritüdrukud on head hoolsad. Vt oolas3, oolik

ravi <ravi, ravi> maiuspala, hea või eriline roog; hoolitsus, ravitsus ▪ külälisel tetäs ikki ravi, küdsädets liha, lüvväs muna pääle külalisele tehakse ikka parem roog, küpsetatakse liha, lüüakse muna peale; miul ei ole ravi kedäki anda mul ei ole mingit maiuspala anda. Vrd maius, ravitsus

ravitsus <ravitsuse, ravitsust> Hls ravimine, ravitsus, hoolitsus ▪ tõbitsel om ää ravitsus väegä tähtis haigele on hea ravimine väga tähtis. Vrd ravi

ribisteme <ribiste, ribiste> Hls Krk
1. rebestama, rebima ▪ mis sa ribistet rõõva katik mis sa rebid riided katki. Vrd rebime, ribime, käristeme
2. kribima, kiiresti kirjutama ▪ mea ribiste papre ruttu täüs mina kribin paberi ruttu täis
3. ribistama, rabistama ▪ ärä ribiste, süü iluste! ära rabista, söö ilusasti!. Vrd rabisteme, röbisteme
4. piltl hooletult kündma ▪ maa vähä üles ribistet, ka sääl mõni vili kasvas maa vähe üles ribistatud, kas seal mingi vili kasvab. Vrd .kündme

räni1 <räni, ränit> Krk töökas, hoolikas ▪ vana obese pääl ütelts: temä om iki räni vedäme vana hobuse kohta öeldakse: tema on ikka hoolas vedama. Vrd räämä, .tüükäs