[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.lop´me ~ .lop´ma <loppi, lopi>
1. kloppima, vahule lööma ▪ kuurt tulli kilumannergu sihen senikavva loppi, ku või valmis olli koort oli vaja kilumannergus nii kaua kloppida, kui või valmis oli. Vrd .lop´sme
2. taguma, korduvalt lööma ▪ lopi jala ja palit´ lumest puhtas enne ku sissi tulet klopi jalad ja palitu lumest puhtaks, enne kui sisse tuled. Vrd .lom´me1
3. peksma, kolkima ▪ nüid om tülinorijel kikk kondi pehmes lopit piltl nüüd on tülinorijal kõik kondid pehmeks klopitud. Vt .kol´kme
4. ägedalt tuksuma, pekslema ▪ süä akas´ nõnda lop´ma nagu tahas rinnust väl´lä karate (knk) süda hakkas niimoodi kloppima, nagu tahaks rinnust välja hüpata. Vrd .lüüme, .põn´ksme, .põn´tsme