[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

agas|küüt´ <agas|küüdi, agas|.küüti> Krk hlv riukalik, sõnakuulmatu ▪ sii poisirajak olli egävene agasküüt´ see poisirajakas oli väga riukalik. Vrd agas´k

asja|miis <asja|mihe ~ asja|mehe, asja|miist>
1. ametimees, tähtsam tegelane ▪ tast om saanu linnan tähtis asjamiis temast on saanud linnas tähtis tegelane. Vrd antvär´k
2. hlv enda ise tähtsaks tegija, asjamees ▪ vaat kun mul asjamiis om alle vaat kus mul on asjamees alles. Vrd tegelane

emäs´k <emäski, emäskit> hlv naisterahvas ▪ vana emäski aru om ku vana kasugu näru (vns) vana naise aru on kui vana kasukanäru; ku peris aus olla, sis om emäskit pal´lu kui päris aus olla, siis on halbu naisi palju

esäs´k <esäski, esäskit> hlv elumees ▪ sii esäs´k om õite väge täüs see elumees on õige väge täis

.jür´kme ~ .jür´kmä <.jürki, jürgi>
1. torkima; susima ▪ üit´s om uuri ärä jürkin, ei käi ämp õigest üks on kella torkinud, ei käi enam õigesti. Vrd .sor´kme, .sus´kme, .tor´kme, .ur´kme
2. piltl seksima, koinima ▪ mes sa ikka jürgit selle emätse sel´län hlv mis sa ikka koinid selle emase seljas. Vrd .koin´me, .kun´name, .nus´me, .sik´sme, .sip´sme

kabajantsik <kabajantsigu ~ kabajantsiku, kabajantsikut> suli, kelm ▪ mede külän es ole kabajantsikit hlv meie külas ei olnud sulisid. Vrd karmantsik, masuurik, surik

kabul´ <kabuli, kabulit> Hls Krk
1. kohikukk, kabukukk; kohitsetud loom ▪ üit´s kuradi kabul´ kõn´d, jämme jala all üks kuradi kohikukk kõndis, jämedad jalad all
2. hlv naiselik mees; transvestiit ▪ kabul´ ei ole miis egä naine kabul ei ole mees ega naine

kitu|riist <kitu|riista, kitu|.riista>
1. hlv kiitleja, hoopleja ▪ ossa põrgu kituriist! oh sa pagana kiitleja!. Vrd kehken|püks, kel´k2, kitu|lind, kitu|perse
2. nlj kiiduväärt asi ▪ egä ta ei ole kituriist ega ta kiiduväärt asi ei ole

koebak <koebagu ~ koebaku, koebakut> Hel hlv pikakoivaline ▪ küll olli koebak poiss küll oli pikakoivaline poiss. Vrd koevik

koer <koera, .koera>
1. koer ▪ sii kas´s pane või koerage pureleme see kass pane või koeraga purelema. Vrd kut´s, kut´sa, kut´su, peni || ull koer marutõbine koer ▪ ullu koeral om võõras vaatemine Krk marutõbisel koeral on võõras pilk. Vt püür´|koer
2. hlv riivatu; ulakas ▪ sa olet püsti koer Trv sa oled päris riivatu; esä om koer, poig om viil koerep isa on ulakas, poeg on veel ulakam. Vrd aamer´t, aaran´t, lajak, ul´ak, .uuslär´
3. piltl nurjatus; ulakus ▪ Leida utsit´s vahel poissi, ku ta koera tei Leida karistas vahel poissi, kui ta ulakust tegi. Vt .koerus, koerus|tük´k

koevik <koevigu ~ koeviku, koevikut> Trv hlv pikakoivaline, pikkade jalgadega ▪ küll om iki koevigu tüdriku küll on ikka pikakoivalised tüdrukud. Vrd koebak

.kosper <.kospre, .kospert> Krk hlv vana inimene, tudi ▪ kulle kus õige vana kosper om alle kuula, kus päris vana tudi on alles. Vrd ribus´k, tudi, täts

.kot´lane <.kot´lase, .kot´last>
1. hlv rändtööline, päeviline ▪ saarlise olliv iki edimese kot´lase saarlased olid ikka esimesed rändtöölised. Vrd .kot´line, manulin, päeviline
2. pops ▪ miu esäl olli kot´lase kotus minu isal oli popsikoht. Vrd .kutnik, kõrulin, pobul´, pobulik, .putnik

.kuk´sme <.kuksi, kuksi> Krk hlv seksima, sugutama ▪ ärä sa litsi küll kuk´sme akka ära sa litsiga küll seksima hakka. Vrd .jür´kme, .koin´me, .nus´me, .sik´sme, .sip´sme

kun´t <kundi, .kunti>
1. kult ▪ kun´t taht rohkep süvvä kult tahab rohkem süüa. Vrd pahru
2. hlv liiderlik mees ▪ sii om külä kun´t, sii ei võta üttegi tüdrukut ärä, latse tege ärä see on küla kult, see ei võta ühtegi tüdrukut ära, lapse teeb ära

kõut´s1 <kõutsi, .kõutsi> , kõud´s <kõudsi, .kõutsi>
1. isane kass, kõuts ▪ kõutsist ei saa iire püünjet isakassist ei saa hiirepüüdjat; kõutsi om ku noore poisi, kodun ei seisä kõutsid on kui noored poisid, kodus ei püsi. Vrd run´ts1
2. hlv vanainimene ▪ vana inimist ütelts vana kõud´s vana inimese kohta üteldakse vana kõuts. Vrd kõus´t

käki|kot´t <käki|koti, käki|kotti> Hls Krk hobuse peakott, torp ▪ käkikot´t om tilluke torgake käkikott on tilluke torbake; sii om küll käkikot´t Krk hlv (knk) see on küll käkikott (viletsast tööst). Vrd apat´s3, tork1

käk´k1 <käki, käkki>
1. tainast pätsike, käkk ▪ tetäs pudru sehen valgit käkke tehakse pudruga valgeid käkke. Vrd müsä2
2. tükk, klomp, pabul ▪ sii lamba käk´k om rasse laote see lambapabulasõnnik on raske laotada (põllule väetiseks); tiil olli pal´lu lume käkke teel oli palju lumeklompe. Vrd kägär, pibu, pirak, piran
3. hlv nlj vusserdaja ▪ nevä om Kärsnä käki nemad on Kärstna käkid (Kärstna kandi inimeste pilkenimetus)

kärnäne <kärnätse, kärnäst>
1. kärnane, kärni täis, krobeline ▪ sulatse nõna om kärnäne sulase nina on kärnane; sii sort ubinit om kärnätse see õunasort on krobelise koorega. Vrd karbane, .karplik, kärbäline, .kärpline, kärbän
2. hlv kehv, vilets ▪ suuge tiit suure linna, kätege ei saa kärnäst mõisatki (vns) suuga teed suure linna, kätega ei saa kärnast mõisagi; oh sa kärnäne konn nlj oh sa kärnkonn (lapsest). Vrd iran´ts, kehväline, ribakas

.körräme <körräte, .körrä> Hel röginal köhima, rögisema ▪ körrät ku marjan siga hlv rögised nagu haige siga. Vrd kögiseme, köriseme, rögiseme

lan´ts3 <lantsi, .lantsi> Hls hlv logeleja, korratu inimene ▪ ega mea üit´s lan´ts poiss ei ole ega mina mingi logeleja poiss ei ole. Vt landsu, lansman´n

laper|jaht <laper|jahi, laper|.jahti>
1. klaperjaht, ajujaht ▪ mõisnigu teive sügüse sutel laperjahti mõisnikud tegid sügisel huntidele ajujahti
2. möll, kärarikas hullamine ▪ ta olli esästege egän simmanin löönü laperjahti Krk hlv ta oli meestega igal simmanil hullanud. Vrd lar´p, mäsu, .mürgel

laper´t <laperdi, laperdit>
1. tuulamismasin ▪ linasiimlit laperdets laperdige linaseemneid tuulatakse tuulamismasinaga. Vt laper
2. voki tallalaud ▪ oki laper´t läit´s katik voki tallalaud läks katki. Vrd jalg|laud, jalg|puu, tallas|puu
3. hlv tagaajaja, himukas, kergemeelne inimene ▪ va poiste laper´t ta ike om va poiste tagaajaja ta ikka on. Vrd kedru, .kergek, lihvak, lihvert´s

libu <libu, libu>
1. hlv liiderlik naine, libu ▪ seandest libu ei võta kennigi sellist liiderlikku naist ei võta keegi. Vrd libus´k, lihva, lihverts, literts, lit´s
2. emane koer, hatt, lita ▪ libul jooseve esätse koera perän lital jooksevad isased koerad järel. Vrd ata, at´t, lita

lidus´k <liduski, liduskit> Krk hlv liiderdaja, libu ▪ sedä lidus´kit ei või usku seda liiderdajat ei või uskuda. Vt libus´k, Vrd lihva, lihverts, literts

limame <limade, lima> Krk
1. määrima, mäkerdama ▪ lait´s om suu ärä limanu laps on suu ära määrinud. Vrd .lek´me, murime, .määr´me, roisuteme, roputeme, rähmenteme1
2. hlv lipitsema, meelitama ▪ mõni poiss tulep tüdrugu manu limame mõni poiss tuleb tüdruku juurde lipitsema. Vt limasteme, limatseme

los´s1 <lossi, .lossi>
1. uhke hoone, loss ▪ Karksi kiriku man om lossi vareme Karksi kiriku juures on lossi varemed
2. hlv lobudik Trv Hel ▪ sii igävene vana lagunu los´s om kokku vajunu see väga vana lagunenud lobudik on kokku vajunud; vana maja los´s joba kokku minekil vana majalobudik [on] juba kokku kukkumas. Vt lobudik, Vrd los´u

lota <lota, lotat> Krk hlv kergemeelne tüdruk, ringilaskja ▪ sii ku üit´s lota tõmbas ilmast ilma see nagu üks kergemeelne tüdruk tõmbab ilmast ilma ringi. Vrd kedru, .kergek, lihva, lihvak, lotak

lõu|koer <lõu|koera, lõu|.koera> van lõvi; hlv lõukoer ▪ sii ku lõukoer kunagi, juusk tõisel sel´gä kaklemisege see päris lõukoer, jookseb teisele selga kaklema. Vt lõu|peni, lõvi

lätus´k <lätuski, lätuskit> Hls hlv lätlane. Vt .lät´len1, .lätläne

lödiseme <lödiste, lödise> Hls
1. hlv lotendama ▪ ta olli suur naene, nõnda et perse lödisi taga ta olli suur naine, nii et perse lotendas taga. Vrd lokendeme, lotendeme, loterdeme, .lõõgame
2. piltl peeretama ▪ küll võip mõne perse lödiste küll võib mõni peeretada. Vrd aisuteme, peeräteme, purtsuteme, puugateme, vusame

lödisteme <lödiste, lödiste> Hls Krk
1. lodistama, solgerdama; maha loksutama ▪ tillikse latse lödisteve lavva man väiksed lapsed lodistavad laua juures (ajavad toitu maha). Vt lodisteme, Vrd solgendeme
2. hlv lödinal rääkima ▪ meil om ärä õpit ker´gelt lödisteme meil on ära õpitud kergelt lödinal rääkimine (Karksi murrakust)

.lök´sme <.löksi, löksi> Hel hlv sörkima ▪ obene löksip pal´last enne, kos ta sedäsi liges saap minnä hobune sörgib ainult, kus ta niimoodi märjaks saab minna. Vrd .sör´kme, .tör´kmä

magu <mao, magu>
1. maitse ▪ sel om san´t magu sellel on halb maitse; taaril väege vaene magu taaril [on] väga kehv maitse; va apu maoge puder va hapu maitsega puder. Vrd maik
2. magu, seedeelund ▪ loomal om mitu magu loomal on mitu magu
3. piltl kõht ▪ sellel om ää magu ehen kah hlv sellel on suur kõht ka ees. Vt kõtt, vats
4. piltl millegi jämedam, kummis osa ▪ ärä sa kuhja väege makku lase, einu pal´lu ei ole! ära sa [heina]kuhja väga kummi lase, heinu palju ei ole!; kuu kasvatep magu (knk) kuu kasvatab magu (kuust enne täiskuuks saamist); mida laiemp lootsiku magu olli, sedä rohkemp ta kan´ds mida laiem lootsiku keskkoht oli, seda rohkem ta kandis

mat´s1 <matsi, .matsi> mats, maamees ▪ Matsist või küll saks saia, saksast matsi ei saa Hel hlv matsist võib küll saks saada, aga saksast matsi ei saa; mat´s maalt, kirjatüüd ei tunne, mis siante linna otsip mats maalt, kirjatööd ei oska, mis selline linna tikub

muur´ <moori, .muuri> hlv moor, vanamoor ▪ ta ei taha eläde seantse moorige ta ei taha elada sellise vanamooriga; nä muur´ ja vaar lääve jälle kirikus näe vanamoor ja vanamees lähevad jälle kirikusse. Vrd mut´t2

mõrd2 <mõrra, .mõrda>
1. hlv liiderlik naisterahvas ▪ sii mõrd ai käpä egäl külgi see mõrd ajas igaühele käed külge. Vrd libus´k, lidus´k, lihverts, lita, literts
2. rajakas, sõimusõna ▪ va kassimõrd ai kausi katik vana kassirajakas ajas kausi katki. Vrd mait, mõrds, rajak, .rõmmel, .sinder, sunnik
3. vana lohmakas riideese, räbal ▪ miul olli vana kördi mõrd ümmer mul oli vana seelikuräbal ümber. Vrd lupar´t, närts, näru, pul´st, räbus´k

möläk <mölägu ~ mölaku, möläkut> Pst Krk hlv mölakas, molkus ▪ mis sihante möläk ültse kõnelep, temä ei tää ju üüst egä päeväst kedäki mis selline mölakas üldse räägib, ta ei tea ööst ega päevast midagi. Vt molak

nastak1 <nastagu ~ nastaku, nastakut> Krk hlv kitsi ja õel inimene ▪ sii om põrgu nastak, ken om kitsi ja kiskje see on põrgu nastak, kes on kitsi ja omakasupüüdlik. Vrd agas´k, arsk, ask, ihnits, õel

nol´k <nolgi, .nolki> hlv nolk, nooruk ▪ poisikse nolgi suitsuteve poisinolgid suitsetavad. Vrd nolbik, tatik2

nuhk|.meister <nuhk|.meistre, nuhk|.meistert ~ nuhk|.meisterd> hlv nuhk, nuuskija ▪ põrgu nuhkmeister, ütte kotust ei ole tal nuhkmede (knk) pagana nuuskija, ühtki kohta pole tal nuuskimata. Vrd nuusik

oben ~ obene <obese, obest> hobune ▪ obese jäänü tii pääl kurtme hobused jäänud tee peale seisma; obene lää sammu astun hobune läheb sammu astudes; sii nuur´ om pillaje obene see noor on peru hobune || orja oben hlv tööhobune, tööinimene ▪ ma ole jusku orja obene, ommukust õhtani ikki range all ma olen nagu tööhobune, hommikust õhtuni rangide alla (st teen pikki tööpäevi). Vrd oose, suksu, suku

olevus1 <olevuse, olevust> olevus, olend ▪ sii om üit´s esitmuudu olevus see on üks isemoodi olend; koradi ale olevus hlv kuradi hale olevus. Vrd eluk

orja|oben <orja|obese, orja|obest> hlv tööori ▪ sii om üit´s orjaoben, temä ei jole äät päevä nännuki see on üks tööori, ta pole head päeva näinudki; sii üit´s orjaoben om, näputüüd ei mõista tetä see on üks (põllul) orjaja on, näputööd ei oska teha (naise kohta, kes armastab põllutööd)

ost <ostu, .ostu>
1. ostetav kaup; hlv poest ostetav toidus ▪ ostu nõal iki eläve ostu najal ikka elavad
2. ostmine ▪ ostu pääl inimesekse, mis tal sääl sis anda ostmise peal inimeseke, mis tal seal ikka anda on

pasandeme ~ pasanteme <pasante, pasande>
1. pasandama, sittuma ▪ lait´s pasants, kere valla laps pasandab, [tal on] kõht lahti. Vrd .paskame, .sitme
2. piltl ropendama ▪ küll võip sii miis pasante, kik´k tiip mustas hlv küll võib see mees ropendada, kõik teeb mustaks. Vt ropendeme

pikk|sitt <pikä|sita, pikkä|sitta> hlv aeglane inimene, venivillem ▪ sa olet seante pikksitt ilmast ilma ollu, mis ma seantsege tii sa oled selline venivillem kogu aeg olnud, mis ma sellisega teen. Vrd veenus´k1, veni|villem

.pinkus piltl kohmard (halvasti ketraja kohta) ▪ poiss lännü tüdrikust müüdä ja ütelnü sedäsi: tere pinkus, ponkus! hlv poiss läinud tüdrukust mööda ja öelnud: tere pinkus, ponkus! (tüdrukule, kes kedrata ei osanud). Vrd kohmus

poeh interj oeh, võeh ▪ poeh, ka sia tohit sedäsi suurel inimesel ütelte! hlv oeh, kas sina tohid nii tähtsale inimesele ütelda!; poeh, sa ka siin võeh, sa ka siin. Vrd oeh, võeh

poostel <.puustle, poostelt> , .puustel <.puustle, .puustelt>
1. nõid ▪ sii om poostel küll, kõn´ds ümmer, poostel´ts pähle see on nõid küll, kõndis ringi, nõidus pealegi. Vrd nõid, poltarak, posije, punk1, .puus´tje, sor´ts2
2. hlv tige inimene ▪ poostel om üit´s tige kuri inimen, ta ei või kedägi nätä poostel on üks tige kuri inimene, ta ei salli kedagi

pordik <pordigu ~ pordiku, pordikut> hlv van pordik, kergemeelne naine; vallasema ▪ ku emä põlle paikas, sõs minevet tüdär pordikus kui ema põlle paikab, siis minevat tütar pordikuks; vanast olli nuhelt Karksi kiriku tulban pordikit vanasti oli nuheldud Karksi kiriku tulbas pordikuid. Vrd kesä|noorik

.puistme <.puista, puista>
1. puistama ▪ puistje puist´ kik´k raami laiali varas puistas kõik asjad laiali; pakla puistets vardag lahes ja käänets kuutsles takud puistatakse vardaga lahedaks ja keeratakse koonlaks. Vrd raputeme, vatsume
2. lõhkuma ▪ oben läit´s puistme, lõhks´ vankre ärä hobune hakkas lõhkuma, lõhkus vankri ära. Vrd .lõhkme1, peruteme, purusteme
3. välja rääkima ▪ pia sa sedä juttu ende kähen, ärä tõistel ette puista pea sa seda juttu enda teada, ära teistele välja räägi
4. hlv aborti tegema ▪ sii käis linnan puistmen ennäst ta käis linnas aborti tegemas
5. peksma ▪ ass-sa korrat, küll sa näet, et ma sut üit´skõrd puista ah-sa kurat, küll sa näed, et ma sind ükskord peksan. Vrd .par´kme, .pesme

pul´stu|papa <pul´stu|papa, pul´stu|papat> Hel hlv kaltsukusti, kaltsakas, närudes inimene ▪ kõnnip ku pul´stupapa kunagi kõnnib nagu päris kaltsakas. Vrd kaltsak, näräk1, poonus2, purlak, pühis

purlak <purlakse, purlakest ~ purlaku ~ purlagu, purlakut>
1. hlv kehv inimene, kaltsakas, purlak ▪ kost nii seantse purlaku om tullu? kust need sellised kaltsakad on tulnud?. Vrd kaltsak, närmen´ts, näräk1, pul´stu|papa
2. rändkaupmees (harilikult vene rahvusest) ▪ va arjukse purlak tule jälle va harjuski purlak tuleb jälle. Vrd arjak2, arjuk, arjus3

pus´u|pää <pus´u|pää, pus´u|pääd> hlv lollpea ▪ tõispuul´ elliv üte pus´upää teiselpool elasid ühed lollpead. Vrd tul´l|pää

rakent´s <rakentsi, rakentsit> Hls hlv vilets loom ▪ sii obene olli küll üit´s egävene rakent´s see hobune oli küll üks igavene vilets loom. Vrd rakat´s

rasva|magu <rasva|mao, rasva|magu> Hls hlv rasvamagu, paksmagu, paks inimene ▪ siande rasvamagu ei viisi küll tüüd tetä selline rasvamagu ei viitsi küll tööd teha. Vrd raaga|magu, raba|magu

reo <reo, reod> hlv reo ▪ ohsa reo küll! oh sa reo küll!. Vrd reots, rigu, riu

rogus´k2 <roguski, roguskit> hlv kasimatu, lohakas inimene ▪ tii veerel is´t üit´s va rogus´k tee ääres istus üks kasimatu inimene. Vrd robus´k2, rohmen´t, rohmus

roisk <roisu, .roisku>
1. rämps, praht ▪ egätsugu roisku siin om, õlgi ja rämpsu igasugust prahti siin on, õlgi ja rämpsu; kammer om roisku täüs, taht ärä puhaste tuba on prahti täis, tahab puhastamist. Vt roist
2. hlv vana vilets olend ▪ mis siantse vana obese roisuga tetäs mis sellise vana hobuserojuga tehakse. Vrd roju, roid, .roidam, roigas, roik

roogendik <roogendigu ~ roogendiku, roogendikku> Trv hlv räpane inimene, räpakäi ▪ oh sa koradi roogendik! oh sa kuradi räpakäi!. Vrd roogen´t, roogen´ts