[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.ihkame <ihate, .ihka> ihkama, himustama, endale soovima ▪ seda tüüd om ta ammu ihanu seda tööd on ta ammu endale soovinud. Vrd ihalteme, imaleme, imusteme

.iil´me1 ~ .iil´mä1 <.iili, iili ~ iil´dä ~ iil´tä, iili>
1. hiilima, luurama; varitsema, (salamisi) piiluma ▪ miis lännü iil´me mees läinud luurama; kes säält siist iilip? kes sealt seest piilub?. Vrd .iiläme1
2. piltl himustama, (salaja) soovima ▪ sii om ihne, ken iilip kokku panna raami see on ihne, kes himustab koguda kraami (st vara)

imaleme <imalte ~ imalde, imale> Hel himustama ▪ temä imales ütte poissi ta himustas ühte poissi. Vrd .ihkame, ihalteme, imusteme

imu <imu, imu> , immu <immu, immut> Hls
1. isu, himu ▪ miu imu om joba täus minu isu on juba täis; poiss tei peris imuge sedä tüüd poiss tegi päris hea meelega seda tööd. Vrd isaltus, isu
2. himurus ▪ temä imu käi selle tüdruku järgi ta on himur selle tüdruku järele. Vrd jõõr1, niil´2

imukas <imuka, imukat> himustav, himuline ▪ karu ei ole vere imukas karu ei ole verehimuline. Vrd imulik, imuline

imulik <imuligu ~ imuliku, imulikku> Hls Krk himustav, himuline ▪ sii lait´s om raamadu pääl imulik see laps on lugemishimuline. Vrd imukas, imuline

imuline <imulise, imulist>
1. himu tundev, himustav, maias (millegi peale) ▪ temä olli kala imuline ta oli kalamaias. Vrd imukas, imulik, neeluk
2. himur, ihar ▪ imulise poisi käisive küla pääl himurad poisid käisid mööda küla (tüdrukuid otsimas). Vrd imar, ira

imusteme <imuste, imuste>
1. himustama, (väga) tahtma või soovima ▪ sis võide peräst juvva nõndapal´lu ku süä imustep siis võite pärast juua nii palju, kui süda himustab. Vrd .ihkame, .iil´me1, rõõgatseme
2. ihaldama; iharust tundma ▪ temä imustep sedä tüdrikut tema ihaldab seda tüdrukut. Vrd ihalteme, imaleme, imutseme

imuti Hls himukalt, isuga; meeleldi ▪ nõnda maguse marja, et süü imuti nii magusad marjad, et söö himukalt. Vrd maguste

imutseme <imutse, imutse> Krk Hel
1. isu tundma ▪ ku naene om käimä pääl, sis ta imutses aput rase naine tunneb isu hapu järele. Vrd isume, isuneme
2. himustama (naist) ▪ ärä imutse tõise naist ära himusta teise naist. Vrd ihalteme, imaleme, imusteme

ira <ira, irat>
1. himur, ihar ▪ temä pidäsi ausest oma neitsi põlve, temä es ole ira poiste pääle ta pidas ausalt oma neitsipõlve, ta ei olnud himur poiste järele. Vrd imar, imuline
2. erk; peru ▪ sii obene om siande ira kes väege elav om see hobune on selline peru, kes väga elav on. Vrd pirts, rebä1, rõba

isaltus <isaltuse, isaltust> , isalus <isaluse, isalust> Krk isu; himu ▪ seante söögi isaltus tulli pääle selline söögiisu tuli peale; latsel tule ka vaist nisa isaltus lapsel tuleb ka vast rinna[piima] isu. Vrd imu, isu

isu <isu, isu>
1. (söögi)isu, himu ▪ mul om obese isu mul on väga suur isu. Vrd imu, isaltus
2. tahtmine, soov ▪ miu isu saa täüs kah joba, mea ei taha olla minu tahtmine saab ka juba täis, ma ei taha olla (siin enam). Vrd suuv´, tahtus

jõõr1 <jõõru, .jõõru ~ jõõra, .jõõra>
1. kihu, kiim, suguiha ▪ tal olli kange jõõr poisi perrä tal oli kange kihu poisi järele; karva kasumise aig om sii jõõru aig karva kasvamise aeg on see kiima aeg. Vrd jõm´p2, niil´
2. tahtmine, himu ▪ nüid om sul kange jõõr kuuli minnä Hel nüüd on sul kange tahtmine kooli minna. Vrd imu, isu

kääl´ <kääli, .kääli>
1. kerglane, vallatu olevus ▪ om küll üit´s vallatu nigu kääl´ kunagi on küll üks vallatu, nagu päris kerglane. Vrd eblak, ehak, kep´s, .kerge
2. võrgutaja, himur mees ▪ sii om ää kääl´ küll kis siante vahva eluge om see on päris võrgutaja küll, kes sellise lõbusa eluga on. Vt .käälje, limber
3. tugev ja kiire (hobune) ▪ kääl´ ku ta nuur ja ilus ja juusk äste kääl [on], kui ta noor ja ilus [on] ja hästi jookseb (hobusest); küll olli sellel üit´s kääl´ ihen, ilus lahe jalage, kõrge ja uhke küll oli sellel üks uhke hobune ees, ilus ja kiire jalaga, kõrge ja uhke

laper´t <laperdi, laperdit>
1. tuulamismasin ▪ linasiimlit laperdets laperdige linaseemneid tuulatakse tuulamismasinaga. Vt laper
2. voki tallalaud ▪ oki laper´t läit´s katik voki tallalaud läks katki. Vrd jalg|laud, jalg|puu, tallas|puu
3. hlv tagaajaja, himukas, kergemeelne inimene ▪ va poiste laper´t ta ike om va poiste tagaajaja ta ikka on. Vrd kedru, .kergek, lihvak, lihvert´s

magjas <.makja, magjast> maias; himukas ▪ magjas aa magjavust taga maias ajab maiust taga; temä om tüdrukide pääle õige magjas tema on tüdrukute peale õige himukas. Vrd imar, imukas, imuline, maias, neeluk

maias <.maia, maiast> Pst Hel maias, himukas (millegi või kellegi järele) ▪ mesikäpp om maias mii pääle mesikäpp on maias mee peale. Vrd imar, imuline, imukas, magjas, neeluk

neelusteme <neeluste, neeluste>
1. ahnitsema, himustama; ahnelt sööma ▪ mes sa neelustet siin? mis sa ahnitsed siin?; nemä neelustiv vorsti ärä nad sõid vorsti isuga ära. Vrd ahmitseme, ahnitseme, ahnusteme, ihnisteme, niilusteme
2. tööd rabama, rassima ▪ ma pia neelusteme, mul om kait´s last toita ma pean rabama, mul on kaks last toita; temä saap egäs kottel neeluste, temäl ei ole aigust tema saab igal pool rassima, tal ei ole haigust. Vrd .laan´me2, lusime, rabame, .rüh´mme, .urmame

niil´2 <neelu, .niilu>
1. nälg, janu ▪ ta ai õlle ja viina niilu taga (knk) tal oli suur õlle ja viina janu; tal neelu joba kävvä tal neelud juba käivad (st on isu). Vrd isaltus
2. himu, kihu, kiim ▪ muutku mehe niilu ta taga ai, muud es kõnele ku mehelminekut muudkui mehe himu ta taga ajas, muust ei rääkinud kui meheleminekust. Vrd imu, jõm´p1, jõõr1

.nuul´me ~ .nuul´ma <.nuuli, nooli> noolima, himu tundma; piiluma ▪ Ants läit´s külä pääle tüdrukit nuul´me Ants läks küla peale tüdrukuid noolima. Vrd .lakme, imutseme, imaleme, imusteme, .piilmä

rõõgatseme <rõõgatse, rõõgatse> Hel himutsema, himustama ▪ egät asja ei või rõõgatse igat asja ei või himutseda; ärä rõõgatse tõise naist! ära himusta teise naist!. Vrd imusteme, .rõõk´me

.rõõk´me ~ .rõõk´ma <.rõõki, rõõgi> Trv himustama, (toitu) valima ▪ ta rõõk´ sedä ja tõist, tal kik´k ei sünni süvvä ta himustab seda ja teist, tal ei sünni kõik süüa. Vrd imusteme, rõõgatseme