[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

imuline <imulise, imulist>
1. himu tundev, himustav, maias (millegi peale) ▪ temä olli kala imuline ta oli kalamaias. Vrd imukas, imulik, neeluk
2. himur, ihar ▪ imulise poisi käisive küla pääl himurad poisid käisid mööda küla (tüdrukuid otsimas). Vrd imar, ira