[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

ereline <erelise, erelist> , erelene <erelese, erelest> herilane ▪ erelise om lõikuskuul eriti ullu herilased on augustis eriti hullud; vapsigu om suurempe ku erelese vapsikud on suuremad kui herilased

erne <.erne, ernet> hernes ▪ erne keedeti suurmidege herned keedeti tangudega; sii aaste om suure erne kõdra tänavu on suured hernekaunad

.erne|sard <.erne|sarra, .erne|.sarda> hernerõuk, -sõrestik ▪ ernesard om valmi tett, ennegu vili pääle pannas hernerõuk on valmis tehtud, enne kui vili peale pannakse; ernesarra seisive nurme pääl hernerõugud seisid põllul. Vt sard

ladva|nagel <ladva|nagla, ladva|.nakla> valmimata herned ▪ ku ernide sehen om pal´lu ladvanaklu, sis ei kii erne pehmes kui herneste sees on palju valmimata herneid, siis ei kee herned pehmeks

naglane2 <naglatse, naglast> kõva, puine (hernes, uba) ▪ naglast ernest tules kigepääld vii sehen oida Trv kõva hernest tuleks kõigepealt vee sees hoida; ua ollive naglatses kujunu oad olid kõvaks kuivanud

nin´n <ninni, .ninni> Trv lastek lill; hernes ▪ tule ma anna sul ninni! tule ma annan sulle hernest!. Vt lil´l, erne

ohatis <ohatise, ohatist> Trv ohatis, herpes ▪ ohatise tuleve kül´mä ja tuule kähen ohatised tulevad külma ja tuule käes; vanast panti võid ohatise pääle vanasti pandi võid ohatise peale. Vrd ohatus

ohatus <ohatuse, ohatust> Trv ohatis, herpes ▪ miul om ohatus moka pääle tullu mul on ohatis huule peale tulnud. Vt ohatis