[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

jaani|lil´l <jaani|lilli, jaani|.lilli>
1. (harilik) äiatar (Knautia) ▪ jaanililli äitsneve einäkuul äiatarid õitsevad juulikuus; jaanililli om valge äitsendege, siandse väikse, nemä kasvave loime pääl, kon vesine maa om, üüse na lehkave Hel äiatarid on valgete õitege, sellised väiksed, nad kasvavad lohu peal, kus vesine maa on, öösel nad lõhnavad. Vrd lamba|tasku
2. pääsusilm (Primula farinosa) ▪ jaanilille kasvave kõrge põllu serbi pääl Trv pääsusilmad kasvavad kõrgetel põlluäärtel. Vrd ani|sil´m2, eller|ein, pääsukse|sil´m, sirgu|sil´m

jänes|lil´l <jänes|lilli, jänes|.lilli> villpea (Eriophorum) ▪ jäneslilli kasvave suu pääl villpead kasvavad soos. Vrd ilves|änd, jänesse|vill, suu|nut´t, suu|poig

kaara|lill <kaara|lilli, kaara|.lilli> Krk nisulill, harilik äiakas (Agrostemma githago) ▪ kaaralill kasvas kaara sihen, lehe kül´len nagu põieksel äiakas kasvab kaera sees, lehed küljes nagu põiekesel

kesä|lill <kesä|lilli, kesä|.lilli> kesalill; härjasilm (Leucanthemum) ▪ tii veeren äitsneve kesälilli ja kanakakre üten ristikeinäge tee ääres õitsevad kesalilled ja kollased karikakrad koos ristikheinaga

kirbu|lil´l <kirbu|lilli, kirbu|.lilli> Hls Krk tulikas (Ranunculus) ▪ kirbulilli om peris ihtitse tulikad on päris mürgised. Vrd obese|kuse|lil´l, tuli|lil´l

käo|lil´l <käo|lilli, käo|.lilli> Hel nurmenukk. Vrd kana|varvas, käo|kaldsa, käo|kannus, .taeva|võti, .võtme|lill

laane|lil´l <laane|lilli, laane|.lilli> Krk Hel võsaülane, valge ülane (Anemone nemorosa) ▪ kõllatse om lumelilli, valge om laanelilli kollased on lumelilled, valged on laanelilled (ülastest). Vrd lume|lil´l

.lamba|lil´l <.lamba|lilli, .lamba|.lilli> Krk põldosi (Equisetum arvense) . Vrd jänese|luht, konna|kuusik, konna|kuus´k, kuker|kuus´k, .lamba|nisa, põld|kuus´k

latik|lil´l <latik|lilli, latik|.lilli> Hel varsakabi (Caltha palustris) ▪ latiklilli äitsnev latiku kudamise aigu varsakabjad õitsevad latika kudemise aegu. Vrd kana|kuul´, loks|lil´l, varsa|kabi

lepik|lil´l <lepik|lilli, lepik|.lilli>
1. harilik lepiklill (Chrysospleniuma alternifolium) ▪ lepiklilli kasvav lepikide all harilikud lepiklilled kasvavad lepikutes
2. soo-kurereha (Geranium palustre) . Vrd kulli|küüd´s

lil´l <lilli, .lilli>
1. lill, õistaim ▪ mõtsan om jo keväde lilli metsas on juba kevadlilled
2. õis ▪ näiueinä om lina sehen, pääl om punane lilli tut´t neiuheinad on lina sees, peal on punane õietutt; ta es ole kodun lilligi liiguten (knk) ta ei olnud kodus lillegi liigutanud (st midagi teinud). Vrd õis1, õitse1, äelm, äidsen

loks|lil´l <loks|lilli, loks|.lilli> Krk varsakabi (Caltha palustris) ▪ kui lokslilli äitsneve, ei tohi kanu väl´lä lasta, sis na lääve rasva kui varsakabjad õitsevad, ei tohi kanu õue lasta, siis nad lähevad rasva. Vt kana|kuul´, latik|lil´l, varsa|kabi

ludsi|lill <ludsi|lilli, ludsi|.lilli> Krk puislutsern (Medicago) ▪ ludsilillil mett om tüven, kõllane, äitsne om nagu pistet külgi puislutsernil on tüves mett, kollane, õied on nagu torgatud külge

lume|lil´l <lume|lilli, lume|.lilli> Krk ülane (Anemone) ▪ puhma all olli pal´lu kõllatsit lumelilli põõsa all oli palju kollaseid ülaseid. Vrd laane|lil´l

maru|lil´l <maru|lilli, maru|.lilli> Krk koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger) ▪ marulil´l kasvap nõndagu tubak aia veeren, kõllatse äitsne koerapöörirohi kasvab nagu tubakas aia ääres, kollased õied. Vt maru|ein, pöörä|pütsik

moka|lil´l <moka|lilli, moka|.lilli> huulhein (Drosera) ▪ mokalil´l kasvas samle pääl, ku moka katik om, sis õõru moka pääle huulhein kasvab sambla peal, kui huuled katki on, siis hõõru huule peale. Vrd eläje|mokk, lehmä|mokk

obese|kuse|lil´l <obese|kuse|lilli, obese|kuse|.lilli> Hls Krk tulikas (Ranunculus acer) ▪ obesekuselilli, nii om ihtitse tulikad, need on mürgised. Vt kirbu|lil´l, tuli|lil´l

pajo|lil´l <pajo|lilli, pajo|.lilli> Krk põdrakanep (Chamaenerion) ▪ pajolilli lehe om pajo muudu põdrakanepi lehed on paju[lehtede] moodi; pajolillil om roosa äitsne otsan põdrakanepil on roosad õied küljes. Vt põdra|kanep

puna|lil´l <puna|lilli, puna|.lilli> Krk naistepuna (Hypericum perforatum) ▪ punalillil om kõllatse äitsme naistepunal on kollased õied. Vrd jaani|puna1, naiste|puna1, puna|ein

päevä|lill <päevä|lilli, päevä|.lilli> , päävä|lill <päävä|lilli, päävä|.lilli> päevalill ▪ päevälilli om suure kõllatse päevalilled on suured, kollased; nüid süvväs neit päävälilli siimlit nüüd süüakse neid päevalille seemneid

päävä|lill vt päevä|lill

.rõnga|lil´l <.rõnga|lilli, .rõnga|.lilli> Hls Krk rõngaslill (Lavatera) ▪ kõllatse rõngalilli siimle om rõngan kollaste rõngaslillede seemned on rõngas

rüä|lil´l <rüä|lilli, rüä|.lilli> rukkilill (Centaurea cyanus) ▪ rügä olli rüälilli täüs rukis oli rukkililli täis (rukkipõld); nurm olli rüälillist sinine põld oli rukkililledest sinine