[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.aabjas <.aabja, .aabjast> Trv Hel haavakoorevärvi, hallikas ▪ sii lõng jäi aabjas see lõng jäi hallikaks (värvimisel)

aamerteme <aamerte, aamerde> Krk Hel
1. hulkuma, sihitult ringi liikuma ▪ laits aamertep ommukust õhtani ja ei väsü ärä laps liigub ringi hommikust õhtuni ja ei väsi ära; mis sa iki aamertet, käit ilmapidi ilmasjande mis sa ikka hulgud, käid ilma pidi ilmaasjata. Vrd jabruteme, kalberdeme, .rüüs´tme1, .ul´kme
2. vallatlema, mürama ▪ latse aamerteve õvven lapsed müravad õues. Vrd amaleme, kiiserdeme, ul´andeme

.aam´me <.aami, aami> Hel ahmima, aplalt sööma ▪ mis sa aamit, süü kõrralikult! miks sa ahmid, söö korralikult!. Vrd abime, .ahm´me, .rom´me

aasa|kabel <aasa|kabla, aasa|.kapla ~ aasa|.kaple> Hel pastla ristpael. Vrd aasal´ts, aasandus, aasants, aasats

aasas <aasasse, aasast> Hel kurat ▪ aasassele olli väräti tulpe ala ohvrit viidu kuradile oli väravatulpade alla ohvriande viidud. Vrd juudas

.aastek <.aastegu ~ .aasteku, .aastekut> Hel aasta ▪ aasteku ei ole velle aastad ei ole vennad. Vt .aaste

aavarmu <aavarmu, aavarmut, pl g aavarmide, pl p aavarmit> Hel vaarikas. Vrd vabar, vaarak

aavelteme ~ aaveldeme <aavelte, aavelde> Krk Hel ahvatlema, meelitama ▪ sa olet aavelten tat võlet tunnisteme sa oled meelitanud teda valet tunnistama; ärä aavelte miut kuuki süüme ära ahvatle mind kooki sööma. Vrd ahvelteme, Vt meeliteme, meelüteme

aa|viide <aa|.viite, aa|viidet> Trv Hel ajaviide ▪ talveõhta om aaviites ää kudade talveõhtul on hea ajaviiteks kududa. Vrd aja|viidus

aavik3 <aaviku ~ aavigu, aavikut> Krk Hel hall lehm ▪ aavikit om mede kandin vägä vähä halle lehmi on meie kandis väga vähe

abeleme <abelte, abele> Hel
1. ahmima ▪ sii jutt võt´t abeleme see jutt võttis ahmima (õhku). Vrd abime, .ahm´me, .rom´me
2. sahmerdama, hooletult tegema ▪ abelep ilmaasjande, ei levvä kätte sahmerdab ilmaasjata, ei leia üles. Vrd .lahv´me, sähveldeme

abime <abide, abi> Hel ahmima; ahnitsema ▪ mis sa abit siin mis sa ahnitsed siin. Vrd .aam´me, abeleme, .ahm´me, .rom´me

abi|naine <abi|naise, abi|naist> Krk Hel liignaine; armuke ▪ abinaise elu ei ole miilakmine liignaise elu ei ole meelakkumine; mehe kõrvast võtave abinaise mehed võtavad kõrvalt armukese. Vrd kesä|naene, manulin, sohi|naene

adu <adu, adu> Hel loll, mõistmatu inimene ▪ os sa adu oh sa loll; adudege om ädä lollidega on häda. Vrd õsu

agane1 <agatse, agast> Krk Hel hagudest koosnev v tehtud; risune ▪ agatsen mõtsan om rasse kõndi oksarisuses metsas on raske käia. Vrd agune

agane2 <agatse, agast> Hel okslik; piltl riukalik ▪ nemä om siantse agatse nemad on sellised riukalikud. Vrd agas´k

agar2 <agare, agard> Hls, agar´ <agari, agar´t> Hel kahar, laiade tihedate okstega (puu) ▪ agare puu otsan om varesse pesä kahara puu otsas on varese pesa; puul olli agar´ ilus ladu ja lake tüvi puul oli kahar ilus latv ja lage (oksteta) tüvi. Vrd agarik, agrik, ahar, aharik

agarik <agarigu ~ agariku, agarikku> Hel kahar, tihedate okstega (puu) ▪ küll om agarigu puu küll on tihedate okstega puud. Vrd agar2, agrik, ahar, aharik

agas´k <agaski, agaskit> Hel okslik; piltl õel ▪ sedä agaskit ei taha kennigi kullede seda õelat [inimest] ei taha keegi kuulata. Vrd agane2, agas|küüt´

agras <.akra, agrast> Hel tilgastanud, veidi hapu (piim) ▪ piimäl om agras magu man piimal on hapu maitse juures; va tölline piim, akras lännü va poolpaks piim, ära tilgastanud. Vrd .löndunu, .mõlkjas, müre, .mürkunu

agrasteme <agraste, agraste> Hel tilgastama ▪ sii piim om peris ärä agrastet, apu maik man, ei saa söögi pääle panda see piim on päris tilgastanud, hapu maitse juures, ei saa söögi peale panna. Vrd mõrateme, mürästeme, tirasteme

agrik <agrigu ~ agriku, agrikut> Hel suurte harali okstega, kahar (puu) ▪ mäe pääl kasuve agriku kõjo mäel kasvavad harulised kased. Vrd agar2, agarik1, ahar, aharik

ahendeme ~ ahenteme <ahente, ahende> ahendama, kitsamaks tegema ▪ ahende pennärd! Hel tee peenar kitsamaks!; miu kört om vaja ärä ahente minu seelik on vaja kitsamaks teha

aheteme <ahete, ahede> Hel hahetama ▪ taiva viir ahetes taeva äär hahetab

ahisteme <ahiste, ahiste> Hel hullama; sülelema ▪ noore ahisteve küini all noored hullavad küünis; mis te ahistede üttepuhku mis te hullate ühtelugu. Vrd aamerteme, amaleme, jõhverteme

ahk <aha, .ahka> Hel
1. valkjashall ▪ palaje om aha karva voodilinad on valkjashallid. Vrd al´l4
2. koidukuma, hämu ▪ alle om ahk alles hahetab (ei ole veel valge väljas). Vrd somp2
3. piltl tühine kiidujutt ▪ ära aja ahka ära kiida tühja

.ahkjas <.ahkja, .ahkjast> Trv Hel hallikas ▪ sii lehm olli ahkja karvage see lehm oli hallika karvaga. Vrd al´lakas, allik2

aidak <aidagu ~ aidaku, aidakut> väike ait, sahver ▪ rõõva viiti aidakude Hel rõivad viidi aita. Vrd aidik

aig <aa ~ aja, .aiga ~ .aige> aeg ▪ aig arvamede, tun´n täädmede (knk) aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma ei ole joba ammul aal sinna saanu ma ei ole juba ammu sinna saanud; ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel ei tule ääd nendel aegadel ei tule head; mea ei mälede vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest; nüid om vanamiis ilusen ajan, küsi nüid Hel piltl nüüd on vanamees heas tujus, küsi nüüd

.aiga|piti Hel aegapidi, aegamööda ▪ aigapiti oles äste tennu aegamööda (tehes) oleks hästi teinud. Vrd .aiga|pidi

.aigin Hel hädas, vaevas ▪ olti ikki aigin küll, ku pessige tuld lüüdi oldi ikka hädas küll, kui taelaga tuld löödi (põlema pandi)

.aigleme <aielde, .aigle> Hls Hel aega viitma, viivitama ▪ mis sa iki aiglet ku om minek miks sa ikka viivitad, kui peab minema. Vrd pikenteme, viiviteme

ain <aena, .aina> Hel hein ▪ talves om vaja luumel aena tetä talveks on vaja loomadele heinad teha; eedä aende pääle maha heida heinte peale maha (puhkama). Vt ein || aena|aig heinaaeg

ajateme <ajate, ajade> Hel meenutama, mõtlema ▪ mia ajade ja ajade, kun mia panni nii käärpu ma meenutan ja meenutan, kuhu ma panin need käärpuud; ma ajade järgi, mis vanast olli ma mõtlen järele, mis vanasti oli. Vrd .mõtleme

ajome <ajode, ajo> Hel sõnuma, nõiduma ▪ looma om ärä ajotu (kodu)loomad on ära nõiutud. Vrd sõname, sõnume

ala|pooligu ~ ala|pooliku pl <ala|pooligude ~ ala|poolikute, ala|poolikit> Krk Hel kõlud, (väheväärtuslik) alusvili ▪ alapoolikit tuuludit tõist kõrda viil alusvilja tuulasid teist korda veel. Vrd ala|poolitse, aluka

alask <alaski, alaskit> Trv Hel alasi ▪ alaski pääl pinnites vikati terä teräves alasi peal pinnitakse vikati tera teravaks. Vrd alas

alast Hls Krk Hel alt, altpoolt ▪ eilä tuudi alast einu, miu talu mant eile toodi altpoolt heinu, minu talu juurest; neil olli vesi alast kavest kanda neil tuli vesi alt kaugelt kanda. Vrd alt

.alla ~ alla Trv Hel alles ▪ temä om nuur´ alla ta on alles noor; oia sii kiri alla hoia see kiri alles. Vrd all2, alle

alusteme <aluste, aluste> Hel alustama ▪ mis sa kõhklet sääl, aluste asjale pääle mis sa kõhkled seal, hakka asjaga peale. Vrd akkame, nakkame, .ürgäme1

amet <ameti, ametit> Hls Hel
1. amet, eriala ▪ amet ei teote miist, ku miis ametit ei teote (vns) amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota. Vrd amat, ammat
2. piltl tegevus, askeldus ▪ ihu om väsünü, mia olli kõvaste ametin (knk) ihu on väsinud, mul oli palju tegemist

amm <amme, .amme> Hel amm, võõra lapse imetaja ▪ ku ta olli terve, sis võeti ammes kui ta oli terve, siis võeti ammeks

ammuteme1 <ammute, ammude> Krk Hel
1. ammuli olema ▪ mis sa suud ammudet, ega pääsuke sul suhu ei tule, ku lõvva laiali aat (knk) mis sa hoiad suud ammuli lahti, ega pääsuke sul suhu ei tule, kui lõuad laiali ajad
2. ammuli tegema ▪ ei lase suud ammute, pand vastu ku üits ragin ei lase suud lahti teha, paneb vastu kui üks ragin (vaidlejast)

ammuteme2 <arute, arude> Hel ammutama, (vedelikku) tõstma ▪ poiss ammutes lättest vett (töö)poiss ammutab kaevust vett

.ampsleme <ampselde, .ampsle> Hel jaurama, jändama; tülitsema ▪ ta ampsles pääle, pild sõnu ta jaurab tühja, pillub sõnu. Vrd .jamps´me, .jandame, .jauname, .rääskleme

.am´psme <.ampsi, ampsi> Hel ahmima; ahnelt sööma ▪ põrsse ampsin kikk sissi põrsad [olevat] ahminud kõik sisse. Vrd .aam´me, abime, abeleme, .ahm´me

and1 <anna, .anda> Hel händ, seeliku- või särgisaba; särgi alumine osa ▪ tõsta oma and üles, mia anna siul vitsu! tõsta oma särgisaba üles, ma annan sulle vitsu!. Vt änd

.andis Krk Hel andeks ▪ jätämi andis tal anname talle andeks. Vrd .andes

anger|päs´s <anger|pässi, anger|.pässi> Hel angervaks. Vrd anger|pus´s, anger|püs´s

angeteme <angete, angede> Hel hange tuiskama ▪ tii angetese ärä teed tuiskavad hange

.ank´me2 <.anki, angi> Hel korrastama, parandama ▪ mea angi aida ma parandan aeda. Vrd kohenteme, raaviteme2, raviteme

ansa <ansa, ansat> Trv Hel puskar. Vrd karja|jaak, piiri|jüri, puskar´

apa <apa, apat> Hel, app <apa, appa> lastek jook; söök ▪ anna latsel appa anna lapsele süüa. Vrd mamma2

apame <apade, apa> Hel lastek jooma; sööma ▪ apa-apa, latsek! joo-joo, lapseke!

apandeme ~ apanteme <apante, apande> Krk Hel hapendama ▪ liigelihale pane apandet kust ja maarjajääd pääle liiglihale pane hapendatud kust ja maarjajääd peale. Vrd apateme, apendeme

apat´s3 <apatsi, apatsit> Hel hobuse peakott, torp; heinamärss ▪ obesel pandas apatsis kaara hobusele pannakse peakotti kaera. Vrd käki|kot´t, tork1

apatus <apatuse, apatust> Trv Hel hapendatav või hapnev segu (naha parkimiseks jm). Vrd apats1

arak3 <araku ~ aragu, arakut> Hel punane sõstar ▪ arakidest tetäs mahla punastest sõstardest tehakse mahla. Vrd arak|mari, araku|mari, jaani|mari, õrak

arb <arbu, .arbu> Hel van kuri nõiduja (inimene) ▪ ta om alb arb inimene ta on halb nõiduja inimene. Vrd ask

.arbume <.arbude, .arbu> Hel eralduma; eksima ▪ mea arbu ärä ma eksin ära. Vrd .arpume

arevil, arevili, areveli Hel
1. harali; laiali ▪ uibu ossa kasvave arevil õunapuu oksad kasvavad harali. Vrd .arki, .arku, lak´ka
2. hõredalt, laialt ▪ mis sa nõnda areveli olet puu panden, tuli ei putu manu miks sa nõnda hõredalt oled puud pannud, tuli ei tule ligi. Vrd erelt, .erre

arg <ara, .arga>
1. arg, kartlik ▪ kes om seande pelglik, sii om arg kes on selline pelglik, see on arg. Vrd arg|pük´s
2. nõder, nõrgaaruline ▪ arg ütelts ken rumale aruge arg üteldakse (selle kohta), kes on rumala aruga (st nõrgaaruline); inimen lääp vahel meelest aras, ei mälete enämb Hel inimene läheb vahel meelest nõdraks, ei mäleta enam. Vrd nõder, tal´lu

arjakutsi Hel piltl harjapidi ▪ nii velle om kikk sii aig arjakutsi kuun need vennad on kogu aeg harjapidi koos. Vrd arjatsi

.arjame2 <arjate, .arja> Hel heinakuhja või katuse harja tegema ▪ ku katust arjati, panti araku õlgedel pääle kui katuse harja tehti, pandi harimalgad õlgedele peale

arjus2 <arjusse, arjust> Trv Hel rangipuude ülemine osa ▪ arjusse kabel tulli valla rangipuude pael tuli lahti

.arkleme <argelde, .arkle> Hel hüppama, karglema ▪ tüdriku arklive tüdrukud karglesid. Vrd .kargleme, .ülpäme

ark|toim <ark|toime, ark|.toime> Hel kalasabamuster (kangal)

arsk <arsa, .arska> Hel kuri, õel ▪ misperäst sa nõnda arsk olet? miks sa nii õel oled?. Vrd arb, ask

arukas <aruka, arukat> Trv Hel mõistlik, arukas, tark ▪ om üit´s arukas miis on üks arukas mees. Vrd ladvak, nodikas, .taitsa

aru|sageste Trv Hel väga sagedasti ▪ kuigi sedä üteldes arusageste, mina sedä ei usu, sii om tühi lori kuigi seda öeldakse väga sagedasti, mina seda ei usu, see on tühi lori. Vrd aru|.tihti

arvatus <arvatuse, arvatust> Hel arvamus, oletus ▪ sii olli rahva arvatus see oli rahva arvamus. Vrd arve, .arvus

arve <.arve, arvet> Hel arvamus ▪ miu arvet ei kulle kennigi minu arvamust ei kuula keegi. Vrd arvatus, .arvus, sõna1

ask <asu, .asku> Hel kurja silmaga inimene; nõid ▪ asu tüü om tõistel alba tetä nõia töö on teistele halba teha. Vrd arb, arsk

.askus <.askuse, .askust> Hel nõidus ▪ asu teive askust nõiad tegid nõidust. Vrd kun´ts2

assak <assagu ~ assaku, assakut> Krk Hel kidur mets; väike metsatukk ▪ mõtsa assak, ken pikkä puid ei kasvate kidur metsatukk, mis pikki puid ei kasvata; ah mis mõts tal om, väike assak iki ah mis mets tal on, väike kidur metsatukk ikka. Vrd arjak1, sas´s1

assakune <assakutse ~ assakudse, assakust> Hel pehme, mittetihe; kidur ▪ kapsta ollive viil assakudse kapsapead olid veel pehmed

ata|saja ~ att|saja pl <ata|sajade, ata|sajasit> Krk Hel van koerapulmad ▪ mis atasaja siin käive? mis koerapulmad siin käivad?

.atsame <atsate, .atsa> Hel hulkuma, aelema (loomade kohta) ▪ peni atsave külä piti koerad hulguvad mööda küla. Vrd .aeleme, .jõhrame

at´uk ~ at´uke <at´ukse ~ at´ukese, at´ukest> Hel tohman; kergats ▪ miis olli tal at´uke mees oli tal kergats. Vrd ad´su|pää, at´u, rõbas´k

atus <atusse, atust> Hel ahe ▪ atusse aeti parte pääle ahted aeti parte peale. Vrd ate

audu <audu, audut> , autu <autu, autut> , .autu <.autu, .autut> Hel auto ▪ autusit lendäp üüd ja päevä Abja vahet autosid kihutab ööd ja päevad läbi Abja vahet

aug <augi, .augi Trv ~ avve, .auge, pl p .augi Hel> haug Trv Hel ▪ ta om tühü ku kudenu aug (knk) ta on tühi kui kudenud haug. Vrd avi

auguldeme ~ augulteme <augulte, augulde> Hls Krk Hel meelitama, ahvatlema ▪ ta augul´ts mut senikavva ümmer, ku ma tal järgi anni ta meelitas mind niikaua, kuni ma talle järele andsin. Vrd aavelteme, ahvelteme, auguteme1

.autus <.autuse, .autust> Trv Hel hautis ▪ näin tei kapsta autust vanaema tegi kapsahautist. Vrd aue, auts

avvuteme <avvute, avvude> Trv Hel hautama ▪ avvutet liha olli ää hautatud liha oli hea. Vrd .auteme

eben <ebene, ebend ~ ebent> Hls Krk Hel, ebem <ebeme, ebemet> Hls ebe, kübe, puru ▪ siul om ele ebene musta vammusse pääl sul on heledad ebemed musta vammuse peal; juusse pääle einätüüd puha ebenit täüs juuksed pärast heinatööd kõik ebemeid täis. Vrd kiben, küben

ebä|nimi <ebä|nime, ebä|nime> Hel hüüdnimi, pilkenimi ▪ egäl latsel olli ebänimi igal lapsel oli hüüdnimi; miu kutsuti iki ebänimege mind kutsuti ikka hüüdnimega

ebä|rõõm <ebä|rõõmu, ebä|.rõõmu> Hel hrv asjatu rõõm ▪ ta tuusi ebärõõmu ta tundis asjatut rõõmu

edeve <edeve, edevet> , edev <edeve, edevet>
1. edev, edvistav ▪ temä om õige edeve, muud ei tii ku lõkertep tema on väga edev, muud ei tee kui lõkerdab; noorest pääst võip egä tüdrik raasik edev olla noorena võib iga tüdruk natuke edev olla; edev miis om naese nuhtlus (vns) edev mees on naise nuhtlus. Vrd edvi, edvik, edvis´k, etsik
2. peru ▪ väige edeve obese, ei saesa paegal Hel väga perud hobused, ei seisa paigal. Vrd ira, peru1, pirts

edeveme <edevede, edeve> Hel edvistama ▪ ärä edevede, ole mõistlik – keeletes ku na ul´andese ära edvista, ole mõistlik – keelatakse, kui nad ulakust teevad; mis sa edevet üttelugu mis sa edvistad ühtelugu. Vrd edvisteme, epenteme, etsiteme

eeraldeme ~ eeralteme <eeralte, eeralde> Hel hädaldama, kaebama ▪ latse eeraldive omma ätä Hel lapsed kaebasid oma häda. Vrd ädäldeme, ädästeme, ädäteme

Eesik <Eesigu ~ Eesiku, Eesikut> Krk Hel lehma nimi (esmaspäeval sündinud lehmal)

ega1 ~ egä1 ega ▪ ega üitsigi tare ilma kohendemede ei kurda ega ükski maja ilma parandamata ei püsi; egä kikas enne aigu ei kire Hel (vns) ega kukk enne aega ei kire

ehak <ehaku, ehakut> Hel kerglane ▪ ta om raas´ke ehak ta on natuke kerglane. Vrd eblak, jõõbik

.eistleme <eistelde, .eistle> Trv Hel sõnelema, sõnadega võistlema ▪ na eistleve sõnadege nad sõnelevad; käo eistleve käod kukuvad võidu. Vrd sõneleme, sõnuleme

eit <eide, .eite> eit; (vana)ema ▪ olli ikki kange eit oli ikka kange eit; miu ella eidekene, sii lää karja saatemaie Hel (rahvalaulust) minu hell eidekene, see läheb karja saatma; eit aga pillutas pereda, lahuteles latsekesi Krk (rahvalaulust) eit aga pillutas peret, lahutas lapsukesi. Vrd näin

.eitime <.eitide, eidi> Hel ehmuma ▪ ma eiti peris ärä, ku sedä suurt miist näi ma ehmusin päris ära, kui seda suurt meest nägin. Vrd ehmateme, .eitume

.eldime <.eldide, .eldi> Hel halvaks, raisku minema ▪ süük om ärä eldin toit on raisku läinud. Vrd .süändäme

eleve ~ elev <eleve, elevet> Krk Hel
1. hõõguv ▪ väit´s olli tule sehen eleves lännu nuga oli tule sees hõõguvaks muutunud
2. terav, lõikav ▪ kange kül´m ja elev tuul om küindlepäevä aig talve kange külm ja lõikav tuul on talvel küünlapäeva ajal
3. kõrge ja kõlav ▪ midä suuremb jutt, sedä elevemp kell (vns) mida suurem jutt, seda kõlavam kell (tühja jutu kohta). Vrd el´le, kile1

.elkjäs <.elkjä, .elkjäst> Trv Hel tugevat valgust kiirgav; kõrvetavalt kuum, tulikuum ▪ nüid ta kõrvet´s küll vihma, olli sihande elkjäs päe, nii et õkva nõrgas võt´s nüüd ta kõrvetas küll vihma, oli selline kõrvetavalt kuum päev, nii et otse nõrgaks võttis. Vrd ele3