[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

küben <kübene, kübent ~ kübend>
1. ebe, kübe; raas ▪ san´t raap´s kübenit sant kraapis raasukesi; peni om peris aige, mitte üit´s küben leibä ta enämb suu sissi ei võta Hel koer on päris haige, mitte üht raasu leiba ta enam suu sisse ei võta. Vt kiben, kübe, Vrd ase2, eben, raas1
2. okas (okaspuul) ▪ saksamaa kuuskel lääve kübene otsast ärä saksamaa kuuskedel (st lehistel) tulevad okkad küljest ära; kutsiratsik tiip kuuse kübenist pesä rautsik teeb kuuseokastest pesa. Vrd okas, uhak1
3. natuke, pisut ▪ avite miut küben Hls aita mind natuke; üüse suigati raasik, küben aiga öösel suigatasin natuke, pisut aega. Vt kübe, kübik, Vrd ivak, natik, pisut, raasik1