[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

arm2 <armu, .armu> arm, armastus, armulikkus, headus, heatahtlikkus ▪ temä armu läbi sai ma terves tema heatahtlikkuse tõttu sain ma terveks. Vrd armastus

armulin ~ armuline <armulise, armulist> armuline, halastav, heatahtlik ▪ mia ole armuline inimene, ei kakle kellekige ma olen heatahtlik inimene, ei kakle kellegagi

eht´ eht, ehtne, hea ▪ vat kun eht´ lahe sammuge obene, viskap jala üle sammu väl´lä vaat kui hea laheda sammuga hobune, viskab jala üle [ühe] sammu välja. Vrd .ehtne

emä|päev <emä|päevä, emä|.päevä> Hel külviaja keskpaik, hea külviaeg ▪ lina emäpäev om katekümne viiendel mail parim linakülvi aeg on kahekümne viiendal mail

illik ~ illike <illikse, illikest>
1. hea, pai, armsake ▪ ole illike iki, ärä saia kurjas ole ikka pai, ära saa kurjaks. Vrd illi, kuku, kulla, pai
2. Karksi (Polli valla) elanike pilkenimetus ▪ Polli illikse tuleve Polli elanikud tulevad

isukas <isuka, isukat> ablas, hea isuga ▪ seante isukas, süvvä tah´t pal´lu selline hea isuga, tahtis süüa palju. Vrd isulik, isune

isulik <isuliku, isulikku> Krk ablas, hea isuga ▪ ta om piibu pääle isulik tal on isu piipu tõmmata. Vrd isukas, isune

isune <isutse, isust> hea söögiisuga, näljane ▪ sii om isune luum, ta süüs maailma puhtes see on hea söögiisuga loom, ta sööks maailma puhtaks. Vrd isukas, isulik

.jaateme <.jaate, .jaade> jah ütlema; nõustuma, heaks kiitma ▪ mis sa ilmaaigu jaadet, mine ku sa lubasit minnä mis sa ilmaaegu lubad, mine, kui sa lubasid minna. Vrd jahateme

jahateme <jahate, jahade> Krk jaatama; heaks kiitma; nõus olema ▪ muutku jahats pal´t muudkui ütleb ainult jah-jah. Vrd .jaateme

kaim <kaimu, .kaimu> Hls Krk sugulane, hea sõber, kaim ▪ tule, kallis kaimuke, miu ää velleke (rahvalaulust) tule, kallis kaimuke, minu hea vennake. Vrd omane, suguline, .õimlane

kuku <kuku, kukut> pai, armas, hea ▪ küll te olede kuku latse küll te olete head lapsed; Muki om meil kuku peni Muki on meil armas koer. Vrd illi, illik, kulla, pai

laanin2 Krk kena; hea välimusega ▪ sii om üit´s laanin obene, iluse kaalage see on üks kena hobune, ilusa kaelaga. Vrd kenä

laar´2 <laari, .laari>
1. selge, läbipaistev; arukas, terane ▪ vesi olli sel´ge ja laar´ vesi oli selge ja läbipaistev; ta kaie mul laari sil´mege otsa ta vaatas mulle teraste silmadega otsa. Vrd al´las, .sel´ge, selgüne
2. hõre ▪ osti tüki laari rõõvast ostsin tüki hõredat kangast (st marlit). Vrd ere, ereline
3. hea jumega, klaar ▪ sii olli sihande laari paletege tüdrik see oli selline hea jumega tüdruk. Vrd jumikas

.lahke <.lahke, .lahket> lahke, sõbralik, heasüdamlik ▪ lahke suu annap sõpru (vns) lahke suu (st sõbralik jutt) annab sõpru. Vrd ladna, ladus, lahe1, lahma, lahmak3, sõbralik

lus´t <lusti, .lusti> lust, lõbu; rõõm, heameel ▪ nemä om lusti peräst sääl, nemä tandsive ja laulave ja mängive nad on seal lõbu pärast, nad tantsivad ja laulavad ja mängivad; .lusti .lüüme pidu pidama ▪ suve aal minti lusti lüüme, talve es peete pidusit suvel mindi pidu pidama, talvel ei peetud pidusid. Vrd ilu, .lus´tus, lõbu, rõõm1, ul´a

.lus´tus <.lus´tuse, .lus´tust> Hls lust, heameel; vallatus ▪ ulaku teeve lus´tust ulakad teevad vallatust. Vt lus´t

lõbus <lõbuse, lõbust>
1. rõõmus, lõbus, heatujuline ▪ temä om lõbuse jutuge ta on lõbusa jutuga; äs´te lahke ja lõbus inime väga lahke ja heatujuline inimene. Vrd lustiline, rõõmus
2. mõnus, tore, muretu ▪ seime ja jõime, sääl olli seäke lõbus olla Pst sõime ja jõime, seal oli selline tore olemine. Vrd ladus, murete, mõnus, ää

mõnu <mõnu, mõnu> mõnu, heaolu, lõbutunne ▪ sii jutt om seande ilma mõnute see jutt on selline ilma mõnuta. Vrd lõbu, maidse

.nõukas <.nõuka, .nõukat>
1. hea nõuga; arukas; abivalmis ▪ nõukas om kes sul appi tulep, kui sa midägi tiit, avitep nõuge mitte jõuge nõukas on [see], kes sulle appi tuleb, kui sa midagi teed, aitab nõuga mitte jõuga; nõukit inimesi eij_ole pal´lu arukaid inimesi ei ole palju; temä om nõukas egädel tema on abivalmis kõigi vastu. Vrd arukas, ladvak, .taitsa
2. jõukas ▪ sii taluperemiis olli egät kanti nõukas see taluperemees oli igatpidi jõukas. Vt .jõukas

paa|.valgus <paa|.valguse, paa|.valgust> Krk piltl hea söök pajas, pajavalgus ▪ ta tõi meil paavalgust ta tõi meile pajavalgust (liha, piima, rasva)

pai <pai, pai>
1. pai, hea ▪ ole nüid pai lait´s, mine pal´le nänni, ütle illi nännik ole nüüd pai laps, mine palu vanaema, ütle: „kulla vanaemake“. Vrd illi, illik, kuku, kulla
2. pai, paitus ▪ laits taht´s uisal pai tetä laps tahtis ussile pai teha

piimä|auk <piimä|augu, piimä|.auku> lohk lehma saba all udara ja reite vahel, mida peeti hea piimalehma märgiks, piimapeegel. Vrd piimä|.piigel

.pitsjas <.pitsja, .pitsjat> Krk hea väljanägemisega, noobel; viisakas ▪ sii om üit´s pitsjas miis see on üks noobel mees; ku ta peremiis olli, sõs olli iki pitsjas kui ta peremees oli, siis ta oli ikka viisakas. Vrd .noobel, viisak

ravi <ravi, ravi> maiuspala, hea või eriline roog; hoolitsus, ravitsus ▪ külälisel tetäs ikki ravi, küdsädets liha, lüvväs muna pääle külalisele tehakse ikka parem roog, küpsetatakse liha, lüüakse muna peale; miul ei ole ravi kedäki anda mul ei ole mingit maiuspala anda. Vrd maius, ravitsus

rikkus <rikkuse, rikkust, pl p rikkusi> rikkus, jõukus, hea elujärg ▪ ta saa ruttu rikkust ta saab ruttu jõukaks. Vrd .jõukus, jär´g, .küllus

rõõm1 <rõõmu, .rõõmu> rõõm; heameel ▪ lait´s rõõmu peräst õisas´ laps hõiskas rõõmu pärast; sel perel om lastest pal´t rõõm sellel perel on lastest ainult heameel; tal olli rõõm süämen ja laul suhun (knk) tal oli rõõm südames ja laul suus. Vrd ilu, lus´t

rõõmus <.rõõmse ~ .rõõmsa, rõõmust> rõõmus, lõbus, heatujuline ▪ ku rõõmus pidu olli, sis mängiti ja tansiti pääle süüki kui rõõmus pidu oli, siis mängiti ja tantsiti pärast sööki; me noore ollime siski kangest lõbuse ja rõõmse meie, noored, olime siiski väga lõbusad ja rõõmsad; pal´lu rõõmsepes lätsive vil´lä nurmekse pääle vihma palju rõõmsamaks läksid viljapõllud pärast vihma (st palju ilusamaks). Vrd lõbus, rõõmulik