[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

aud <avva, .auda> haud ▪ ma pia üit´s päe mineme audu säädme ma pean ükspäev minema haudu korrastama (surnuaiale)

.audlik <.audligu ~ .audliku, .audlikku> Hls haudlik, hauakohtadega (veekogu) ▪ audlik om sihande jõgi, kun om pal´lu avvakotussit sehen haudlik on selline jõgi, kus on palju hauakohti sees

.audume <.audude, .audu>
1. hauduma (mune, poegi jms) ▪ sii om auduje kana see on hauduja kana; kas´s audus poigi nüid, kurt kõtuli mahan kass haub (st soojendab kõhus) poegi nüüd, püsib kõhuli maas
2. kuumutama, hautama ▪ puder taht viil audude puder peab veel hauduma. Vt .auteme
3. piltl pikalt mõtlema, kaalutlema; vimma pidama ▪ ta aud kikk sii aig pal´lald kurje mõttit ta haudus kogu aeg ainult kurje mõtteid

aue <.aude, avvet> Trv haue, hautis; keedetud või hautatud linnasejahu, kaljavärskendus ▪ tii taari aude valmis, audide pääle pannas vesi teen taarihauded valmis, hauete peale pannakse vesi. Vrd auts, .autus

aug <augi, .augi Trv ~ avve, .auge, pl p .augi Hel> haug Trv Hel ▪ ta om tühü ku kudenu aug (knk) ta on tühi kui kudenud haug. Vrd avi

augateme <augate, augate>
1. haugatama ▪ koer augat´ õvven koer haugatas õues
2. piltl nähvama, järsult ütlema ▪ es ütle midägi, augat´ pal´t vastu ei öelnud midagi, nähvas ainult vastu. Vrd .kähväme

augatus <augatuse, augatust> Trv haugatus ▪ üit´s augatus olli kuulda üks haugatus oli kuulda

auguteme2 <augute, augude> haugutama, etteheiteid tegema; narritama, norima ▪ latse ei tohi tõinetõisi augute ega nokki lapsed ei või üksteise kallal norida ega nokkida. Vrd iristeme, äristeme

.aukme ~ .aukma <.auku, augu>
1. haukuma ▪ peni nakas üüsi aukme, es lase magade koer hakkas öösel haukuma, ei lasknud magada
2. piltl etteheiteid tegema, tõrelema, õiendama ▪ auk´ miu kallal haukus minu kallal (õiendas minuga). Vrd auguteme2

.auteme <.aute, .aude>
1. hautama ▪ autedi kadaje marjuge ja kuuma kividega hautati kadakamarjadega ja kuumade kividega (puunõusid). Vrd .avvuteme
2. sadu hauduma ▪ ilm om lämi, nüid auts sadu ilm on soe, nüüd hautab sadu (hakkab peagi sadama). Vt .audume

auts ~ aut´s <.autse, .autset> Hls Krk
1. hautis; kaljahaue ▪ taari autse jahu om jämmep, peenike jahu lääp autsest läbi taarihautise jahu on jämedam, peenike jahu läheb hautisest läbi || .autse pät´s kaljaleib. Vrd aue, .autus
2. kompress ▪ pommi pääl panti autset paise peale pandi kompressi

.autus <.autuse, .autust> Trv Hel hautis ▪ näin tei kapsta autust vanaema tegi kapsahautist. Vrd aue, auts

avi <avi, avi> Hls Krk haug ▪ avi pää sehen om ninda pal´lu raami ku lesenaise aidan haugi peas on samapalju kraami kui lesknaise aidas. Vrd aug

avvuteme <avvute, avvude> Trv Hel hautama ▪ avvutet liha olli ää hautatud liha oli hea. Vrd .auteme

engätse|kotus <engätse|kotusse, engätse|kotust ~ engätse|kotuse, engätse|kotust>
1. hingamiskoht, õhuauk ▪ tual ei jole engätsekotust toal ei ole õhuauku. Vrd engätse|auk
2. hauakoht, võrendik ▪ engätsekotuses inemisi uppuvet ärä hauakohta uppuvat inimesi ära. Vrd neelätse|kotus

.imbime <.imbide, .imbi> Hel
1. imalduma, hauduma; magusat maitset omandama ▪ leväl om imbinu mekk man leival on lääge maitse juures; leib lastas imbide leival lastakse imalduda. Vrd .imbume
2. sompuma, pilve minema ▪ ilm imbis, näis mis tule ilm sompub, näib, mis tuleb. Vrd .sondume, .vimbame

.imbume <.imbude, .imbu>
1. imbuma, immitsema ▪ maa om nõnda kuju, et vesi ei imbu sissi maa on nii kuiv, et vesi ei imbu sisse
2. hauduma minema (viljast, toidust); imalduma ▪ teräse om salven ärä imbunu terad on salves ära haudunud. Vrd .imbime

kalm <kalmu, .kalmu> haud ▪ siin om kalmu kotusse siin on hauakohad. Vt aud

.kelkme1 <.kelku, kelgu> Hls, .kelkume <.kelkude, kelgu> Hel haukuma, kilama ▪ mede väike peni kelgup sääl all meie väike koer haugub seal all; koera kelksive terve eilätse üü läbi koerad haukusid kogu eilse öö. Vrd .aukme, .kilkame, .kiukme

kunts1 <kundsu, .kuntsu> jäänus, lõpuots (tüügas, roots, leivakannikas jms); konts ▪ sule kundsu jääs järgi ku sulgi kakut suletüükad jäävad järele, kui sulgi kitkud; mis neist vana kuntsest jakats viil, katikuse vikadi kuntsu mis neist vanadest [vikati]kontsudest veel parandada, [need on] katkised vikatikontsud. Vt konds, konts2 || risti kunts hauaristi konts maas ▪ risti kunts pal´t jäänu viil risti konts ainult jäänud veel

kühvel <.kühvle, kühvelt ~ kühveld>
1. kühvel ▪ pillu lumi kühvlege usse iist ärä loobi lumi kühvliga ukse eest ära
2. puust vahend vee väljaviskamiseks paadist, hauskar ▪ kühvel millege vett väl´lä pilluts om ärä mädänu kühvel, millega vett välja loobitakse, on ära mädanenud
3. vesiratta laba ▪ kühvle võtave vii vastu, et ratas liikme akap labad võtavad vee vastu, et ratas liikuma hakkab

lat´s <latsi, .latsi> plats, väljak; hauaplats ▪ maja lat´s iki valmis majaase [on] ikka valmis; ka siul surma lat´s valmi ostet om? kas sul on hauaplats valmis ostetud?

laugas1 <.lauka, laugast>
1. vesine või mudane lohk soos, laugas ▪ suu olli laukit täüs soo oli laukaid täis. Vrd laugat´s
2. hauakoht veekogus ▪ jõen olli pal´lu laukit jões oli palju hauakohti. Vrd neelätse|kotus, võrendik, võreng

.lok´sme2 <.loksi, loksi> Hls Krk Hel, .loksma2 <.loksu, loksu> Trv kloksuma (hauduja kana kutsuva häälitsemise kohta) ▪ no küll om ädä, jälle üit´s kana loksup Trv no küll on häda, jälle üks kana kloksub; kana lok´s ku kana tük´k audme Hel kana kloksub, kui kana kipub hauduma. Vrd logisteme

.lärtsme <.lärtsu, lärtsu ~ lärdsu> , lär´tsme <.lärtsi, lärdsi> Krk
1. klähvima; haukuma ▪ nii koera lärdsive ninda sama muudu need koerad hauguvad samamoodi; ärä pel´gä, temä peni pal´t lärtsup, ega ta külgi ei aa ära karda, tema koer ainult klähvib, ega ta külge ei tule (st hammusta). Vrd .aukme, .kelkme1, .kilkame, .käuksma, .räk´sme
2. piltl vastu rääkima, plärtsuma; välja rääkima ▪ mis sa nüid sedäsi lärtsut jälle Pst mis sa nüüd niiviisi vastu räägid jälle; peat sa sis kikke lärtsme mis kuulu olet Krk pead sa siis kõike välja rääkima, mis kuulnud oled

.muur´me ~ .muur´ma <.muuri, moori> moorima, liha pruunistatult hautama ▪ moorit liha om ää maiguge mooritud liha on hea maitsega; no Man´n mõs´tap ju liha ästi muuri, kikk kitave no Mann oskab ju liha hästi moorida, kõik kiidavad

neelätse|kotus <neelätse|kotusse, neelätse|kotust> neelukoht, hauakoht (jões) ▪ neelätsekottal olli miis vette lännü ja ärä uppunu neelukohal oli mees vette läinud ja ära uppunud (jões); neelätsekotus om sii, kos vesi lüü tiiru neelukoht on see, kus vesi keerleb. Vrd engätse|kotus, laugas1, neelu|kotus, võrendik, võreng

.näh´vme ~ .näh´vmä <.nähvi, nähvi>
1. nähvima; ilmaasjata haukuma ▪ nähvip piitsage nähvib piitsaga; vaate, mis ta näh´v ilmaaigu aukmist, kedägi ei tule vaata, mis ta haugub ilmaasjata, kedagi ei tule (koera kohta). Vrd .lahmame
2. nähvama, kerget hoopi andma, sõnadega solvama ▪ sõs ma nähvässi obesel üte jõhkame siis ma nähvasin hobusele ühe hoobi. Vrd .nähväme, nähväteme
3. teravalt, salvavalt ütlema ▪ ma nähvässi tal vastu ütelde ma nähvasin talle vastu ütelda. Vrd .kähväme
4. näppama ▪ ta nähväs´ lavva päält tüki leibä ta näppas laua pealt tüki leiba. Vrd .nälpäme, näppäme, .näpsäme
5. näpistama (külmaga), külmast kahjustama ▪ edimen kül´m olli lilli är nähvänü esimene külm oli lilled ära võtnud (külmetanud). Vrd kõrveteme, näpisteme

purik2 <purigu ~ puriku, purikut> purakas, (suur) haug ▪ küll olli järven suuri purikit küll oli järves suuri purakaid (hauge). Vrd purak