[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

ang1 <angu, .angu> uus hang (tõstmisriist), hark ▪ einä ang om kolme aruge heinahang on kolme haruga. Vrd ar´k, vigel

an´g2 <ange, .ange> (lume)hang ▪ päe om angen päev on hanges (küünlapäeval); kudas ma angest läbi saa kuidas ma hangest läbi saan; mea võti naise ku ange vahelt (knk) mina võtsin naise kui hange vahelt. Vrd kuur4, .oalmu

angeldeme ~ angelteme <angelte, angelde> hangeldama, sahkerdama ▪ sii angelt ja sai vahepäält kasu see hangeldas ja sai vaheltkasu. Vrd sahkerteme

angeteme <angete, angede> Hel hange tuiskama ▪ tii angetese ärä teed tuiskavad hange

.angume <.angude, .angu> Hls Krk hanguma, tarretuma ▪ sül´t om ärä angunu sült on ära hangunud. Vrd .kahkume, .ühmüme

.angus Krk hangutaoliselt harali (sarved) ▪ lehmäl om sarve angus lehmal on sarved harali

ani <ani, ani>
1. hani (Anser) ▪ anise vihuv siibuge haned lehvitavad tiibadega
2. vesiroos (Nymphaea) Krk ▪ näe ku ani kõigup vii pääl vaata, kuidas vesiroos õõtsub vee peal. Vrd aanik, jõe|aanik

ani|jalg <ani|jala, ani|.jalga> hanijalgkäpp, raudkäppadega mullaharimisriist (mulla kobestamiseks) ▪ anijalage tetti tüüd tillikse nurme pääl hanijalaga tehti tööd väikesel põllul

ani|pajo <ani|pajo, ani|pajo> , ani|paju <ani|paju, ani|paju> hanepaju (Salix repens) ▪ anipajost tetäs vihte, nendeg vihuts kahetset etn hanepajust tehakse vihtu, nendega viheldakse kaetamise vastu

ani|sil´m1 <ani|sil´mä, ani|.sil´mä> Hls hanesilm (kangamuster) ▪ anisilmä kirjuge tetti palakit ja suurõõvit hanesilmakirjadega tehti voodilinu ja käterätte

ani|silmaline <ani|silmalise, ani|silmalist> Hls Krk hanesilma mustriga ▪ egä villätsit anisilmalist ei koeta, ikki linatsit palaijt ja kaltsu ega villaseid [kangaid] ei koota hanesilmamustriga, ikka linaseid voodilinu ja pükse (püksikangast); koets ka anisilmalisi ülikonna rõõvit kootakse ka hanesilmalise mustriga ülikonnariiet. Vrd ani|silmiline

ani|silmiline <ani|silmilise, ani|silmilist> Hls Krk hanesilmalise mustriga ▪ palajit koeti anisilmilisi, alle ja valgit voodilinu kooti hanesilmalisi, halle ja valgeid. Vrd ani|silmaline

.an´kme1 <.anki, angi>
1. hankima, soetama ▪ ta taht pal´ke anki ta tahab palke hankida. Vrd .kuuk´me, .soerdeme1, .soeteme
2. ahnitsema, varandust kokku kraapima ▪ mis sa angit raami kokku mis sa kraabid kraami kokku. Vrd abime, ahmitseme, ahnitseme, ahnusteme, ihnisteme

joosi|ein <joosi|einä, joosi|.einä>
1. hanijalg (Potentilla anserina) ▪ joosieinä äitsne om kõllatse hanijala õied on kollased
2. harilik mailane (Veronica officinalis) ▪ joosieinä kasvave kõva maa pääl, sii keedets ärä ummusen, juu sedä vett, kaos juuskje ärä hanijalad kasvavad kõva maa peal, see keedetakse ummuses ära, joo seda vett, kaob jooksva ära. Vrd .juuskje|ein

.kaeme <kaia ~ .kaede, kae>
1. vaatama ▪ sa ei kae ende ette, jooset üle pää kaala sa ei vaata enda ette, jooksed ülepeakaela. Vt .vaateme
2. katsuma (käega); katsudes tunda olema ▪ kae kas sai om pehme katsu, kas sai on pehme; sii om käege kaia, et sii võle om see on käega katsudeski tunda, et see vale on. Vt .katsme
3. hankima, muretsema, otsima ▪ kae ruttu ruukos´t lavva pääle otsi ruttu pruukost lauale. Vt .ot´sme
4. püüdma, üritama ▪ kae aiksalt kari mõtsa aia püüa kari õigel ajal metsa (st heinamaale) ajada. Vt .püünme

.kahkume <.kahkude, .kahku>
1. kuivama, tahenema ▪ pesu olli peris kenäst väl´län är kahkunu pesu oli päris kenasti väljas ära tahenenud
2. natuke külmuma; hanguma ▪ sül´t om juba ärä kahkunu sült on juba ära hangunud; om vähä jääd pääle kahkunu on natuke jääd peale külmunud. Vrd kangusteme, .ühmäme2, .ühmüme, .üüdime

kangusteme <kanguste, kanguste> Krk hanguma ▪ siip om joba kangusten seep on juba hangunud. Vrd .kahkume, .ühmäme2, .ühmüme, .üüdime

.kuuk´me <.kuuki, koogi> Krk
1. koukima, urgitsema ▪ ma kuuksi salli kirstust väl´lä ma koukisin salli kirstust välja. Vrd .kon´ksme, .kouk´me
2. piltl hankima, muretsema ▪ kuskilt talust ollive na esigi kait´s kana kudagi kuukin kuskilt talust olid nad isegi kuidagi kaks kana hankinud. Vrd .an´kme1, muretseme, .soerdeme1, .soeteme

kõbu2 <kõbu, kõbu> Krk hanijalgäke ▪ kõbuge tetäs vil´lä maha hanijalgäkkega tehakse vilja maha; ku vedruäglä tullive, sis visati kõbu nukka kui vedruäkked tulid, siis visati hanijalgäkked nurka

kõbuteme <kõbute, kõbude> Krk hanijalgäkkega äestama ▪ pane obene ette ja mine kõbuteme pane hobune ette ja mine äestama; sii liiva süüt´ läep kähku maas, ku kõbudets ja äestets see liivane söödimaa saab kiiresti põlluks, kui hanijalgäkkega äestatakse

käpik1 <käpigu ~ käpiku, käpikut>
1. hanijalg, maaharimisriist ▪ käpik olli seemendemise man hanijalg oli [kasutusel] külvamise juures. Vrd käpis
2. rehekäpp, 4-5 haruga puuhark ▪ käpikut tarvitide vil´lä tuulamise man rehekäppa kasutati vilja tuulamise juures. Vt käpp2

käpis <käpisse, käpist> Pst tööriist vilja külvamisel, hanijalg ▪ käpissege seemendedi ja segäti mulda, mõni kut´s tedä viil anijalg või käpik käpisega seemendati [vilja] ja segati mulda, mõni nimetas teda veel hanijalaks või käpikuks. Vrd käpik1

kökerteme ~ kökerdeme <kökerte, kökerde> Hls Krk
1. kakerdama, kaagatama (hanede häälitsemisest) ▪ ani akkave jälle kökerdeme haned hakkavad jälle kakerdama
2. piltl vaevaliselt tegutsema, jorutama ▪ ta kökerts sääl tüü man, ei lää edesi ta jorutab seal töö juures, [töö] ei edene. Vrd joruteme, väkerdeme

.löidune <.löidutse, .löidust> Krk poolvedel, hangumata ▪ sült olli viil löidune, es ole sagenu sült oli veel poolvedel, ei olnud veel tarretunud

muretseme <muretse, muretse>
1. muret tundma, muretsema ▪ sõs olli käst tat kodu minnä ja ütelt et ärä muretse kedägi siis oli tal kästud koju minna ja üteldud, et ära muretse midagi; mis sa ninda muretset, küll ilmaratas veeretep kikk mure su päält (knk) mis sa nii muretsed, küll ilmaratas veeretab kõik mured su pealt. Vt mureteme
2. hankima, soetama ▪ peräst sedä olli temä omal jälle talu muretsen pärast seda oli ta endale jälle talu ostnud; ao aig muretse latsi, sis tuleve punatse päiege, rüä rõuke sehen muretset, sis tuleve sul targa latse Krk ao ajal tee lapsi, siis tulevad punaste peadega, rukkirõukude sees teed, siis tulevad sul targad lapsed. Vrd .an´kme1, .kuuk´me, .soerdeme1, .soeteme
3. hoolitsema, hoolt kandma ▪ küll ta muretsep siu iist küll ta hoolitseb sinu eest. Vrd oolitseme, torbuteme

.nõutame <.nõuta, .nõuta> , .nõuteme <.nõute, .nõute> nõutama, (küsides) hankima ▪ mea ei ole endel küll üttegi luuma nõuten mina ei ole endale küll ühtegi looma ostnud; nõu kaudu olli tennu maja üles, olli nõuten iki oma ümmert teiste abil oli teinud maja üles, oli ikka hankinud enda ümbert (st naabrite käest). Vrd .an´kme1, .kuuk´me, .soerdeme1, .soeteme

parsiteme <parsite, parside> Krk parseldama, hangeldama ▪ ta mõis´t äste parsite ta oskas hästi parseldada; naise parsitev lehmige naised parseldavad lehmi. Vrd angeldeme, sahkerdeme

.parsnik <.parsnigu, .parsnikku> parisnik, hangeldaja ▪ obese parsnigu es ole ausa hobuseparisnikud ei olnud ausad. Vrd kiiber