[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

ar´k <argi, .arki>
1. hark, haruline tööriist ▪ katearalise olli kikk argi, kolmearaline olli vigel kaheharulised olid kõik hargid, kolmeharuline oli vigel. Vrd ang1, vigel || rõõsa|ar´k puuhark rõõskade (nisuleibade) ahjust võtmiseks ▪ rõõsaar´k olli, võeti argige ahjust väl´lä, korbi võeti ka argige väl´lä rõõsahark oli, võeti hargiga [rõõsad] ahjust välja, korbid võeti ka hargiga välja
2. haraline tugipuu ▪ kuhjal om argi all kuhjal on hargid all (kuhjavarda toed) || aki|ar´k kolm püsti asetatud rukkivihku, mis moodustavad rukkihaki südamiku
3. abivahend nööri või vöö tegemiseks ▪ ta om väike kui kabla ar´k ta on väike kui nöörihark

ark|ader <ark|adra, ark|.atra> , ar´k|ader <ar´k|adra, ar´k|.atra> harkader ▪ mõni seemelts vil´la ka ar´kadrage sissi ja kõrdas maad mõni künnab viljaseemne ka harkadraga sisse ja kordab maad (st künnab uuesti). Vrd maa|ader

ar´k|puu <ar´k|puu, ar´k|puud> harkpuu (vankri osa) ▪ ar´kpuu käü laka vahele, pulk läbi harkpuu käib rõukpaku vahele, pulk läbi

ark|toim <ark|toime, ark|.toime> Hel kalasabamuster (kangal)

ati|ar´k <ati|argi, ati|.arki> Pst Krk van ahtehark (vilja kuivatamisel) ▪ atiargige atets rügi üles Pst ahteargiga ahetakse rukis üles (parsile kuivama)

.niitsme|ar´k <.niitsme|argi, .niitsme|.ar´ki> Krk niiehark, niite tegemise hark (kanga kudumise juures) ▪ niitsmear´k olli egän talun niiehark oli igas talus. Vrd .niitsme|jalg, .niitsme|laud, .niitsme|ruup´

orja|ar´k <orja|argi, orja|.arki> Krk kaheharuline nahajoon peopesas ▪ miul om orjaar´k, ma pia pal´lu orjame minul on orjahark, ma pean palju orjama