[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.amba|raha <.amba|raha, .amba|raha> hambaraha, kingitus imikule (hrl metallraha) ▪ ambaraha andas ristmise aal hambaraha antakse ristimise ajal; ku nurmikut viiti, sõs ka anti latsel ambaraha kui käidi katsikul, siis ka anti lapsele hambaraha

.amba|ratas <.amba|.ratta, .amba|ratast> Krk hammasratas, ▪ rõõva poomil om ambaratas, ram´p käü sinna külge kangapoomil on (otsas) hammasratas, kinnitus käib sinna külge

.amba|rüüste <.amba|.rüüste, .amba|rüüstet> Krk hambaork ▪ anna sii pinnuk maast, miul om ambarüüstet vaja anna see pinnuke maast, mul on hambaorki vaja. Vrd .amba|.rüüstüs

.amba|.rüüstüs <.amba|.rüüstüse, .amba|.rüüstüst> Krk hambaork ▪ mea'p ole siu ambarüüstüs, rüüstät pääle miu sel´län ma ei ole sinu habaork, mässad muudkui mu seljas (öeldi riidlejale). Vrd .amba|rüüste

.amblik <.ambligu ~ .ambliku, .amblikku> , .amlik <.amligu ~ .amliku, .amlikku> hambuline ▪ vana vikati ollive amligu vanad vikatid olid hambulised. Vrd .ambline

.ambline <.amblise, .amblist> , .amline <.amlise, .amlist> hambuline; pooltühi (viljapeast) ▪ saag´ om amline saag on hambuline; vil´lapää jääs amlises, vahe pääl om muist tühjä, äitsen ei ole ilusti ärä saanu tolmate viljapea jääb pooltühjaks, vahepeal on muist tühja, õitsedes ei ole ilusasti saanud ära tolmelda. Vrd .amblik

ammas <.amba, ammast> hammas ▪ amba laosse ärä hambad lagunevad ära; ammastede ei jole kerge süvvä hammasteta ei ole kerge süüa. Vrd kik´k4

ammime <ammide, ammi> Krk lastek hammustama; sööma ▪ ammi nüid leiba kah! söö nüüd leiba ka!; latsek ammis puigat hellitl lapseke sööb porgandit. Vrd apame, .näm´me

ammusteme <ammuste, ammuste> uus hammustama, sööma ▪ aukuje peni ei ammuste (vns) haukuja koer ei hammusta. Vrd .aukame

.aukame <augate, .auka> hammustama ▪ auka siit kül´lest üit´s levätük´k ärä hammusta siit küljest üks leivatükk ära. Vrd ammusteme

keder|var´s <keder|varre, keder|vart>
1. kedervars, vahend lõnga ketramiseks ja korrutamiseks ▪ enne okki olli kedervar´s, üit´s pulk ja ratas perän enne vokki oli kedervars, üks pulk ja ratas küljes. Vrd kista|var´s
2. veski hammasratta võll ▪ tär´nratas aa kedervarre käümä, kedervarrest läbi om pil´l suurhammasratas ajab võlli käima, võllist läbi on pill. Vrd võl´l
3. piltl jalg ▪ aa õige jala kõtust väl´lä, las va kedervarre ketsute aja õige jalad kõhu alt välja, las va kedervarred kepslevad
4. piltl püsimatu olend ▪ kuradi kedervar´s, paigal ei kurda kunnigil kuradi püsimatu, paigal ei püsi kuskil. Vrd .kiiam, rüüstik

kik´k4 <kiki, kikki> Hls lastek (piima)hammas ▪ kikike joba paist hambake juba paistab (väikese lapse esimene hammas). Vrd kirves2, varsa|ammas

kirves <.kirve, kirvest>
1. kirves ▪ kirves om kaalast ärä käänet kirves on kaelast ära käänatud (st ühele poole viltu)
2. nlj hammas ▪ levä kirve tuleve joba Hel leiva [söömise] hambad tulevad juba (hammaste lõikumisest lapsel)

kõverik <kõverigu ~ kõveriku, kõverikku>
1. kõver ese või olend, kõverus ▪ ma ole küüräkus ja kõverigus jäänu ma olen küüru ja kõveraks jäänud. Vrd kõverus, käänd, käänäk, käänäp
2. kõver, kõverik ▪ puulus´ka var´s olli kah kõverik puulusika vars oli ka kõver. Vrd kaarik1, konderik, kõver, könderik, .köntrik
3. kolme silmusega muster hamel või kuuel ▪ kõverik om ammel ehen kolme silmusega muster on särgil ees

lan´ts2 <lantsi, .lantsi> Trv Krk
1. klants, läige ▪ lan´ts paper panti raamadul ümmer klantspaber pandi raamatul ümber
2. hambavaap; glasuur ▪ amba lantsi kõlts lääp ärä, amba akkav rageneme hambavaaba kord läheb [pealt] ära, hambad hakkavad pragunema

lidisteme <lidiste, lidiste>
1. kiiresti (ja arusaamatult) rääkima; tühja juttu ajama ▪ küll ta nüid lidistep Trv küll ta nüüd räägib kiiresti; lidistes iki oma keelege tõist tagasel´lä Krk räägib ikka teist tagaselja. Vrd lidiseme, läterdeme, .läträme, võristeme
2. isutult (läbi hammaste) sööma ▪ siga lidistes liimi siga sõi isutult leent. Vrd lidsime, lidsisteme

lidsime <lidsi, lidsi> Hls Krk isutult sööma, läbi hammaste luristama ▪ põrsse lidsive molli man põrsad luristavad [süüa] molli juures. Vrd lidisteme, lidsisteme

lõhandik <lõhandigu ~ lõhandiku, lõhandikku> , lõhantik <lõhantigu ~ lõhantiku, lõhantikku> Krk
1. pooleks löödud puupakk, poolitatud palk ▪ temä rais lõhandiku peenikses tema raius puupakud peenikeseks. Vrd lõhas´k, lõhastik
2. lõhik (naiste hamel) Trv ▪ lõhandik olli kinni õmmelt lõhik oli kinni õmmeldud

mogime <mogide, mogi> vaevaliselt sööma, hambutult mäluma ▪ nän´n ei süü kedägi, pal´lald mogip suhun vanaema ei söö midagi, ainult mälub suus; miul ei ole ambit, mogi igimedege minul ei ole hambaid, söön igemetega. Vrd mokerdeme, mosime, mögime

mokerdeme ~ mokerteme <mokerte, mokerde> Pst Hls
1. vaevaliselt sööma, hambutult mäluma, mokerdama ▪ ät´t moker´t pääle, es saa süvvä vanamees mokerdas pealegi, ei saanud süüa. Vrd mogime, mosime, mögime
2. kehvalt tegema, vusserdama Pst ▪ nii asja om ärä mokerdet, ei kõlba kunnigile need asjad on viletsalt tehtud, ei kõlba kuhugi. Vrd lõmasteme

mosime <moside, mosi> Krk hambutult mäluma; nosima ▪ mosip levä man maailma aig mälub leiva juures maailmatu aeg. Vrd mogime, mokerdeme, mögime, nasime, nosime

mätsuteme <mätsute, mätsude>
1. matsutama ▪ ta süüp nõnda kõvaste mätsuten ta sööb nii kõvasti matsutades. Vrd latsuteme, matsuteme
2. nätsutama, aeglaselt või hambutult mäluma ▪ ta mätsuts pääle, ei lää süük alla ta mälus kaua, ei lähe söök alla. Vrd lädsime, lämusteme, lämuteme, lätsuteme, nätsuteme
3. mätsima ▪ ta mätsut´s leväpätsi panni pääle ta mätsis leivapätsid panni peale. Vt .mät´smä

mögime <mögide, mögi> Hls Krk mugima, hambutult mäluma ▪ küll ta mögip ja mögip, ambit ei ole küll ta mugib ja mugib, hambaid ei ole. Vt mogime, mokerdeme, mosime, mökerdeme

.näksjäs <.näksjä, .näksjät> Hel pilkav, hammustav ▪ ta olli tõiste vastu sihande näksjäs piltl ta oli teiste vastu selline hammustav. Vrd pilges, purev

.pistme ~ .pistmä <.pistä, pistä>
1. pistma, torkama ▪ õmmelte ma tahtse õige pikält pistä ja arvalt astu õmmelda ma tahtsin nii, et õige pikalt pista ja harvalt astuda (pikkade pistetega). Vrd .sorkame, .suskame, .süskäme, .tsuskame
2. valu tegema ▪ küll ta pist kül´le sehen, ku väidsege sorkas küll pistab küljes, nagu noaga torkab. Vrd valuteme
3. nõelama, hammustama ▪ ku om uisal ärä pistet, sii aa irmus paisteteme kui on ussil ära nõelatud, see ajab hirmsasti paistetama (rästiku hammustusest). Vrd nõglateme, nõglume, .nõklame, salume, .salvme1
4. toppima, panema ▪ pistä käe teki ala! pista käed teki alla!; anna mulle midägi ka suhu pistä! anna mulle midagi ka suhu pista!. Vrd .top´me1
5. kiiresti tegema; kiiresti liikuma ▪ temä pis´t miul manu ja akas´ kõnelem tema tormas minu juurde ja hakkas rääkima
6. ahnelt sööma, õgima; kaanima ▪ lamba pistäv ristikeinä pääl lambad söövad isukalt ristikheina ädalat; pistä üit´s pit´s är kah! võta üks pits ära kah!. Vrd .laan´me2, .lam´pme2, .lõm´psme, pitsiteme, õgime
7. pistist andma ▪ ka sa saat sedäsi alt käe pistä kas sa saad sedasi altkäe pistist anda

pureleme <purelte, purele>
1. purelema, hammastega kiskuma ▪ küll om sii üit´s julge inimene, aa või undige pureleme küll on see üks julge inimene, aja või hundiga purelema
2. piltl tülitsema, sõnelema ▪ purelge nüid ninda pal´lu, ku te esi tahade! purelege nüüd nii palju, nagu ise tahate!. Vrd jageleme, .kiskleme, nagime, pureme, tülime

pureme <purede, pure>
1. purema, hammustama ▪ temät om peni purenu teda on koer purenud; mul vaese amba, ma_i saa tat purede mul [on] kehvad hambad, ma ei saa seda hammustada. Vrd järäme
2. piltl riidlema, sõnelema ▪ ei massa egä tühjä asja peräst viil tõisi purede ei maksa iga tühja asja pärast veel teistega riielda. Vt pureleme

ratas <ratta, ratast>
1. ratas ▪ vankre edimese ratta piave käändä anme vankri esimesed rattad peavad pöörata andma. Vrd keeri || oki|ratas vokiratas ▪ okirattal om üits kõdar katik vokirattal on üks kodar katki; pää|ratas veskipeas olev suur hammasratas ▪ pääratas saap edimese jõu siivest pearatas saab esimese jõu tiibadest; raud|ratas rauast vankriratas ▪ raudratta tulliv puurataste järgi, raudratastel olliv raudvitsa pääl, tel´le olliv puust Krk raudrattad tulid pärast puurattaid, raudratastel olid raudvitsad peal, teljed olid puust
2. piltl üle leiva lõigatud viil ▪ poiss lõigas´ omal suure ratta poiss lõikas endale suure leivaviilu. Vrd kiird

ridsime <ridside, ridsi> läbi hammaste jooma, lürpima ▪ põrsa ridsiv pal´t liimi põrsad lürbivad ainult leent. Vrd .lar´pme, .lür´pme, .riipsme

riidsuteme <riidsute, riidsude> Hls hambaid kiristama ▪ ku sial om uisa, sis ta riidsutep ambit kui seal on ussid, siis ta kiristab hambaid. Vrd kiristeme, .riutsme

.riitsme <.riitsi, riitsi> Pst Krk hambaid krigistama ▪ lammas riit´s ambit, ku tal amba valuteve või sügeleve lammas krigistab hambaid, kui tal hambad valutavad või sügelevad. Vrd kiristeme, rigisteme, rõgisteme

rik´s2 <riksi, .riksi> Trv lstk kiku, lapse hammas ▪ joba om latsel riksi suhun juba on lapsel kikud suus. Vrd kik´k4

.ruuk´me2 ~ .ruuk´ma2 <.ruuki, ruugi>
1. rookima, puhastama ▪ ahi alle ruukmede, võta ruup´, tõmba maha roobige söe, sis pühi luvvage puhtes ahi alles rookimata, võta roop, tõmba söed maha, siis puhasta luuaga puhtaks || rõõvit .ruuk´me riideid seljast võtma ▪ ta ruuk´s oma rõõva sel´läst maha puha ta rookis oma riided kõik seljast; .saatu .ruuk´me alepõllult põlemata tukke kokku korjama ▪ minke saatu ruuk´me, ruuke saat ärä! Krk minge saatu rookima, korjake tukid kokku!; suud .ruuk´me suud (hambaid) puhastama ▪ lehmä suu taht´ ruuki lehma suud oli vaja puhastada. Vrd arenteme, arime1, kasime, puhasteme, radame
2. ropsima ▪ ma roogi linu ma ropsin linu. Vt roobitseme, .rop´sme

rõgisteme <rõgiste, rõgiste>
1. rõgistama, ragistama ▪ mis sa rõgistet sääl suhun mis sa rõgistad seal suus; ma rõgisti pähklit katik ku üit´s rõgin ma rõgistasin raginal pähkleid katki. Vrd ragisteme
2. hambaid krigistama ▪ miis rõgis´t süämetävvege ambit mees krigistas südametäiega hambaid. Vrd rigisteme, .riitsme

.rõk´sme2 <.rõksi, rõksi>
1. krõmpsima, näksima, korra hammustama ▪ jänes rõks purgantit jänes näksib porgandit. Vrd .näk´me
2. piltl kohitsema ▪ tallekstel olevet mõni jagu peris ammastege rõksin tallekestel olevat mõni päris hammastega kohitsenud (tallede kohitsemisest). Vt .ruuname