[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets>
1. ajama ▪ aap lume piindres ajab lume vaalu; ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv (knk) ah mine nüüd, aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet ära võetut taga igatseda) || .jõrri .aame ~ .naidu .aame ~ .punni .aame jonni ajama, jonnima ▪ mes sa aat ilmaaigu oma naidu mis sa ajad ilmaaegu oma jonni; .nel´lä .aame nelja ajama, kappama ▪ obene juusk nel´lä ka, lõhk iist ja taga üles hobune jookseb nelja ka, lõhub eest ja tagant üles; .nuhki .aame jälgi ajama (lõhna järgi) ▪ peni om tük´k aiga nuhki aanu koer on tükk aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskuma ▪ kase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljastpoolt kiskuma, männipeerge kisutakse seestpoolt, [puu]südamest; .purri .aame .puristama ▪ lait´s aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi) ▪ karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajavad loomad jooksu; .pääle .aame nuruma, peale ajama ▪ aa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlema ▪ ma tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; rügä .aame (masinaga) rukist lõikama ▪ tuleve nädäli akats rügä aame tuleval nädalal hakatakse rukist lõikama; .selgä .aame süüks panema ▪ tahets vägisi inimesel vargust selgä aia tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; süät .rindu .aame südant rindu võtma, ennast julgeks tegema ▪ ma pia süäme rindu aama ma pean südame rindu võtma; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisema ▪ uisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnima ▪ sii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer .aame aelema, ringi hulkuma ▪ temä piab iki ümmer aame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisema ▪ koer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna; pukki .aame uuesti elama hakkama ▪ es saa kedäki siin ikke, tulli ennest pukki aija ei saanud midagi siin nutta, tuli uuesti elama hakata (pärast leina)
2. õmblema, tikkima, pilutama ▪ vanast aeti meeste amme kaaltukse ärä vanasti pilutati meeste särkide kaelused ära; peris jämmest rõõvast olli tanu ja kirja aetu päris jämedast riidest olid tanud ja mustrid õmmeldud. Vt piluteme, .õmleme
3. lükkama, tõukama ▪ suur tuul olli rõõva aia pält maha aanu suur tuul oli riided aia pealt maha ajanud. Vt lükkäme, .tõukame
4. tasandama, mullaga katma ▪ kardule kuhja ollive kinni aet kartulikuhjad olid kinni aetud (mulla ja õlgedega kaetud). Vt tasandeme
5. toppima, suruma, lükkima ▪ aa miul lõnga nõgla taade aja mulle lõngad nõela taha. Vt .lük´me, .survme, .top´me1
6. riietuma ▪ aa nii kaldsa jalga aja need püksid jalga. Vt .säädme
7. teatud olukorda põhjustama ▪ tule säde aap maja palame tulesäde ajab maja põlema
8. tekkima, esile kutsuma ▪ kikk kotusse aap lume täus kõik kohad ajab lund täis (tuiskamisest)
9. mingit kehaosa liigutama ▪ ta ai miul ümmer kaala kinni ta haaras mul ümbert kaela kinni
10. midagi korraldama ▪ tii tüüd tüveni, aa asja aruni (vns) tee tööd tüveni, aja asja aruni (tee tööd põhjalikult ja targalt). Vt kõrraldeme, tegeme

ak´k2 <aki, akki> hakk (lind) ▪ ku aki väl´lä tuleve, sis ilma muutve kui hakid välja tulevad, siis ilmad muutuvad

akkaje <akkaje, akkajet> hakkaja, tragi; äge ▪ mede külän om akkajit naisi meie külas on tragisid naisi; mea seante akkaje ei oole, et ma akka kaklem ma selline äge ei ole, et ma hakkan kaklema. Vrd ragi, Vt nakkaje

akkame <akate ~ akade, akka> hakkama, alustama; algama ▪ einä akats ommugu vara niitme heina hakatakse hommikul vara niitma; akas´ viiendet aastet käimä hakkas viiendat aastat käima (st sai neli aastat vanaks); akkame mineme hakkame minema; akkam maadlem, kaeme, kumbas üle saa! hakkame maadlema, vaatame, kumb võidu saab!. Vrd alusteme, nakkame, .ürgäme1 || .pihta akkame pihta hakkama, alustama ▪ mis sääl viil vahki, akka pihta! mis seal veel vahtida, hakka pihta!; pähä akkame pähe hakkama, uimastavalt mõjuma ▪ sannan olli vingu, akas´ pähä saunas oli vingu, hakkas pähe

.algus <.alguse, .algust> Krk algus, hakatus ▪ kuul´ om kige algus kool on kõige algus. Vrd akatus, .algmine, .ürgüs, ürjät´s

.eitme ~ .eitmä <.eitä, eidä>
1. viskama; heitma, paiskama ▪ ta eit´s suure kivi raavist väl´lä ta viskas suure kivi kraavist välja. Vrd .viskame
2. alustama (mingit tegevust) ▪ ta eiten ennäst ärä viina juumise sisse ta heitnud ennast ära viina joomisse (hakanud purjutama). Vrd alusteme || nõuss .eitme nõusse hakkama, nõustuma
3. minema (alla), laskuma; paigutuma ▪ õhtu tulli aiksest sängu eitä õhtul tuli vara voodisse minna; ärä nende parti eitä ära nende seltsi mine; lind eiten ja temä ai linnu puu sissi mesilane heitnud peret ja tema ajas mesilased [uue] mesipuu sisse
4. alanema, langema, settima ▪ leib taht viil apante, ei ole viil maha eiten leib tahab veel hapneda, ei ole veel alla langenud. Vrd .langeme1
5. loobuma, hülgama, kaotama ▪ sii om meele ärä eiten, om joba lollis jäänu see on mõistuse ära kaotanud, on juba lolliks jäänud. Vrd .kaoteme

imal2 <imale, imalet> Hls Hel piimjas, idanema hakkamas ▪ rügä om imal sis ku om piimäl rukis on piimjas idanema hakates

jun´ts <jundsi, .juntsi> Krk (habeme)hakatus ▪ sel poisil akkap joba abene jun´ts kasume sellel poisil hakkab juba habemehakatus kasvama

.juurdume <.juurdude, .juurdu> kasvama hakkama; juurduma ▪ ku vao ülearu ahtikse om, siis kardul juurdus juba vahepääl väl´lä kui vaod liiga kitsad on, siis kartul hakkab juba vahepeal välja kasvama (vaost)

.kaksame <kaksate, .kaksa> Hls Hel
1. järsku rebima ▪ kabla kaksat katik nöörid rebid katki. Vrd ribime
2. äkki jooksma hakkama ▪ ku pan´d kaksame kui pani jooksma

ladvak <ladvagu ~ ladvaku, ladvakut> Hls, ladvakas <ladvaka, ladvakat> nupukas, arukas; hakkaja ▪ sii olli üit´s ladvak miis, ken egä asja pääle atsak ja akkaje see oli üks arukas mees, kes iga asja peale atsakas ja hakkaja; ladvaka mehege om ää eläde aruka mehega on hea elada. Vrd arukas, .mõistlik, .taitsa

.lüümä ~ .lüüme <lüvvä, lüü>
1. lööma ▪ lüü sii uisk surnus! löö see uss surnuks!; tel´le ei seisä mud´u kogussin ku pias kiilege kokku lüüme teljed ei seisa muidu koos, kui peaks kiiludega kokku lööma. Vrd .lah´mme, .lõhkme1, .lõikame, .läh´mme, tagume
2. raiuma, lõhestama ▪ ma lüü suurest lastust ärä, puhtamp tüü om siu asi ma tahun suurematest laastudest ära, puhtam töö on sinu asi (palgi tahumisest). Vrd .lahkme, lõhasteme, ragume, .raime
3. koodi või kurikaga lööma ▪ mõni löönu vähä ja jätten teri vihu sissi mõni [on] löönud vähe ja jätnud teri viljavihu sisse (vilja peksmisest koodiga); kate tõlvage mõsti rõõvit, lüüdi lugu väl´lä kahe pesukurikaga pesti riideid, löödi ühes rütmis. Vrd .kuut´me, .pesme, viruteme
4. löömisliigutustega midagi tegema, niitma ▪ õhtus om vakamaa kah maha lüüt´ õhtuks on vakamaa ka maha niidetud. Vrd .niitme1, .veh´kme
5. kloppima, loksutama ▪ ei tohi levä juurt lendu lüvvä, sis leib aap nõust väl´lä ei tohi leivajuuretist loksutada, siis ajab leib nõust välja. Vrd .kol´kme, .lom´me1, .lop´me
6. tuksuma ▪ miu süä lüüp kõvaste minu süda lööb kõvasti. Vrd .põksme, .põn´ksme, .põn´tsme, .tuksme
7. välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmama ▪ piken lei karjal sekkä, lei kolm luuma ärä, sinitse juti käisiv üle kül´le pikne lõi karja sekka, surmas kolm looma ära, sinised jutid käisid üle külje. Vrd .läitmä, .näütme2, .süüt´me3, .tapme1
8. sademete või tuule tagajärjel lamandama või puruks peksma ▪ mõtsan marja kah är löönü, kus sii rahe jut´t läit´s, säält tei puha lages metsas marjad ka puruks peksnud, kus rahe jutt läks, sealt tegi puhta lagedaks. Vrd lammusteme, lämuteme, niserteme, purusteme
9. heli tekitama ▪ kate puu vasarege lüüdi, et mõisa kõlasi kahe puuhaamriga löödi [heli], et mõis kõlas; pühäbe ommuk lüüti kellä pühapäeva hommikul löödi [kiriku]kella. Vrd elisteme, kõlisteme || .norri .lüümä nurru lööma ▪ vana kõuts lei nukan norri vana kass lõi nurgas nurru
10. midagi intensiivselt tegema || luus`.lanti .lüümä luuslanki lööma, logelema ▪ temä ei taha kedägi tetä, akkap luuslanti lüümä ta ei taha midagi teha, hakkab logelema; lõkadit .lüümä lõgisema, lõksuma ▪ amba lööve lõkadit, lõgiseve suhun hambad lõksuvad, lõgisevad suus; nõuss .lüümä nõusse hakkama, nõustuma ▪ siantse nõuss tah´t egäüit´s lüvvä sellise plaaniga nõustus igaüks; .põrni .lüümä viltu kiskuma; perutama ▪ regi lüü põrni regi kisub viltu; obese lööve põrni hobused perutavad; rakku .lüümä lahtiseks minema (köhast) Krk ▪ ku kühä rakku lüü, sõs akkas paraneme kui köha lahtiseks läheb, siis hakkab paranema; rapadit .lüümä hüplema Krk ▪ kinda leive rapadit ehen kindad hüplesid ees (vöö küljes); .servä .lüümä sehvti pidama, kurameerima ▪ poiss tah´ts tüdrikuge servä lüvvä poiss tahtis tüdrukuga kurameerida; .valla .lüümä lahti lööma ▪ lei raamadu valla lõi raamatu lahti

nakkaje <nakkaje, nakkajet> , nakkai <nakkaje, nakkajet> Hel
1. nakkav ▪ latsel olli nakkaje aigus kül´len lapsel oli nakkushaigus. Vrd .külgi|akkaje
2. külge hakkav, teravalt tunda olev (külmast) ▪ ei ole nätä kül´m, aga ta om seante nakkaje ei paista külm, aga ta on selline külge hakkav
3. hakkaja, tragi ▪ tuu om nakkai tüü pääle too on hakkaja töö peale (tööd tegema). Vrd akkaje, kõbe, kõbus, ladvak, ragi

nakkame <nakate, .nakka>
1. hakkama; alustama ▪ selle asjage om vaja pääle nakate selle asjaga on vaja peale hakata; sääl nakati katust lüüme seal hakati katust lööma (laaste panema). Vt akkame, Vrd alusteme, .ürgäme1
2. külge hakkama, mõjuma, toimima ▪ miu nõu ei nakka, sii käü miul üle jõu minu nõu ei toimi, see käib mul üle jõu; ei jole nätä kül´m, aga ta om seante nakkaje ei ole nähtav külm, aga ta on selline [külge] hakkaja (mõjus). Vrd .mõikame

peig|miis <peig|mehe ~ peig|mihe, peig|miist> peigmees, abielluma hakkav mees ▪ peigmehe talun ollive ää obese peigmehe talus olid head hobused. Vrd peig1

pesiteme <pesite, peside>
1. pesitsema ▪ mede talu man pesiteve kait´s kure paari meie talu juures pesitsevad kaks kurepaari
2. pesa tegema; piltl end sisse seadma, elama hakkama ▪ tal olli ammu sõnna imu pesitem akate tal oli ammu himu seal elama hakata
3. elutsema ▪ üit´s kotus piap iki oleme, kun inime pesitep üks koht peab ikka olema, kus inimene elutseb. Vrd elutseme

pungelteme <pungelte, pungelde> Krk puiklema; vastu vaidlema, vastu hakkama ▪ ma pungelti senigu ma õiguse sai ma vaidlesin seni vastu, kuni õiguse sain; küll pungel´ts, aga es saa ärä salate küll puikles, aga ei saanud maha salata. Vrd .puikleme

pää <pää, pääd> pea; aru, mõistus; ots, tipp ▪ pääge tules mõtelte peaga tuleks mõelda; miul miil juus´k pääst (knk) mul meel läks peast (kaotasin taju); ku ei ole pähän, sis piap jalun oleme (vns) kui ei ole peas, siis peab jalgades olema (kui ei ole asjad meeles, tuleb korduvalt käia). Vt kol´u2, nupp2 || aki pää haki pea, viljahaki viimane vihk ▪ pane akil pää pääle! pane hakile pea pääle!; karja pää karja juhtloom ▪ sii loeti karja pää, kes kige ehen käüs´ seda peeti karja juhiks, kes kõige ees käis; ostet pää piltl purjus pea ▪ ku kõrdsist tulet, sõs om ostet pää, oma raha iist ostet kui kõrtsist tuled, siis on ostetud (st purjus) pea, oma raha eest ostetud; säbu|pää käharpea ▪ nii säbupää om temä poja need käharpead on tema pojad; uherti pää oherdipea ▪ mine tuu tõistre mant miul uhterti pääd! mine too mulle naabri juurest oherdipead!

pää|vihk <pää|vihu, pää|.vihku> Hls Krk rukki- või linahaki kinnitusvihk; suurem viljavihk haki tipus, peavihk ▪ päävihu ollive kige likkepe kinnitusvihud olid kõige märjemad; päävihus pannas kait´s, kolm vihku kokku ja pannas pääle tüvi ülespoole peavihuks pannakse kaks, kolm vihku kokku ja pannakse [haki] peale tüvi ülespoole