[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

elu <elu, elu>
1. elu, elamine ▪ sii puu om kikk elun, mis kasvas see puu on päris elus, mis kasvab; mis sa nooren elät, sii om elu, mis sa vanan elät, sii om vaev mis sa noorena elad, see on elu, mis sa vanana elad, see on vaev
2. eluiga; elukäik ▪ mea ole elu sehen tüüd küll tennu ma olen elu jooksul küllalt tööd teinud. Vrd igä
3. elulaad; elujärg ▪ talve olli tare elu rohkemb talvel oli tubast elu rohkem. Vrd elu|olu, elämin
4. eseme v objekti osa, järk ▪ meil om kate eluge amme meil on kahe osaga särgid (ülaosa linasest, alaosa takusest riidest)
5. korrus ▪ tal om kate eluge maja tal on kahekorruseline maja; miis karanu tõise elu päält maha, sadanu surnus mees hüpanud teise korruse pealt maha, kukkunud surnuks. Vrd kõrd3, taas´2
6. hoogne, elav (intensiteedisõnana) ▪ elu tuult aap sissi põrmadu alt väga tugevat tuult ajab sisse [tuppa] põranda alt

elu|aig <elu|aa, elu|.aiga> eluaeg, kogu elu; pikka aega ▪ mea ei ole eluaig ääp kirjuten ma ei ole pikka aega enam kirjutanud. Vrd elu|.otsa, elu|põlv

elu|olu <elu|olu, elu|olu> elamine, olemine, eluolu ▪ miu eluolu om peris kenä minu elamine on päris kena. Vrd aig|ilm, elu

elu|oone <elu|.uune, elu|oonet> eluhoone ▪ eluoone olli pal´kest ehitet eluhoone oli palkidest ehitatud

elu|.otsa eluaeg, iialgi, kunagi ▪ ma ei jole temät eluotsa sallin ma ei ole teda kunagi sallinud. Vrd elu|aig, elu|põlv, eläden

elu|põlv ~ elu|põli <elu|põlve, elu|.põlve> eluaeg; elujärg ▪ mia oma elupõlven ei ole seast sõna kuulu ma ei ole oma eluajal sellist sõna kuulnud. Vrd elu|aig, elu|.otsa

elu|ritsik <elu|ritsigu ~ elu|ritsiku, elu|ritsikut> piltl värin silma või käe sees ▪ eluritsik om sii ku soone naha all sibiseve eluritsik on see, kui sooned naha all värisevad

elu|tilk <elu|tilga, elu|.tilka> piltl viin ▪ ka na elutilka kah võtive sääl kas nad viina ka võtsid seal. Vrd jumale|vili

elu|tuhk <elu|tuha, elu|.tuhka> Krk kuum, elav tuhk ▪ satti mia elutuhka, tule sissi ma kukkusin kuuma tuhka, tule sisse

elu|vesi <elu|vii, elu|vett> Krk lausvesi, lahvavesi ▪ eluvesi olli rüä pääl, es saa lõigate lausvesi oli rukki peal, ei saanud lõigata; ei saa sääl kunagi einä tetä, eluvesi alle pääl ei saa seal üldse heina teha, lausvesi alles peal (nurmel). Vt lausa|vesi

elu|viis <elu|viisi, elu|.viisi> eluviis, kombed ▪ tüü tegu ei massa midägi, ku eluviis alb om töötegu ei maksa midagi, kui eluviis halb on. Vt elämin

em´m <emmi, .emmi> , emmi <emmi, emmit> lastek ema, emme ▪ nuur emä olevet em´m noor ema olevat emme; mede külän om ulka nuuri emmisit meie külas on hulk noori emasid. Vrd emmu

emmu <emmu, emmut> emme ▪ mede peren emä olli emmu meie peres ema oli emmu. Vt em´m

emä <emä, emät> ema ▪ emä õpas´ esi kodun lugeme ema õpetas ise (lapsi) kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud (st elanud); parep emä armu õlman ku kuninge kuldlinnan Krk (vns) parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas || emäte lait´s emata laps, orb || .emmä emasse, ema moodi. Vrd em´m

emä|auk <emä|augu, emä|.auku> suur jääauk ▪ emäaugust tõmmassive nooda väl´lä suurest jääaugust tõmbasid nooda välja

emä|emä <emä|emä, emä|emät> emaema ▪ miu emäemä olli mõisan einäl ollu minu emaema oli mõisas heinal olnud

emä|ihu <emä|ihu, emä|ihu> emaihu ▪ mia ole nõnda puhas, nigu emäihust sündünü ma olen nii puhas nagu emaihust sündinud

emä|koda <emä|kua, emä|koda> emakas ▪ ku tiine obene pal´lu paigal kurdap, siis emäkua nahk om paks Krk kui tiine hobune palju paigal seisab, siis emaka nahk on paks. Vt emäk3, Vrd latse|koda, muna|koda, poja|koda

emä|lepp <emä|lepä, emä|leppä> sanglepp (Alnus glutinosa) ▪ emälepä kasvave jõe veeren sanglepad kasvavad jõe ääres; emälepp oo musta koorege sanglepp on musta koorega. Vrd must|lepp, sia|tam´m

emä|päev <emä|päevä, emä|.päevä> Hel külviaja keskpaik, hea külviaeg ▪ lina emäpäev om katekümne viiendel mail parim linakülvi aeg on kahekümne viiendal mail

emä|äidsen <emä|.äitsme ~ emä|.äidsme, emä|äidsent ~ emä|.äidsme ~ emä|.äitsme, emä|.äidset> emasõis ▪ tuul aap esi esääidsente kül´lest tolmu emääidsente külgi tuul ajab ise tolmu isasõite küljest emasõite külge. Vt ka esä|äidsen, äidsen

imu <imu, imu> , immu <immu, immut> Hls
1. isu, himu ▪ miu imu om joba täus minu isu on juba täis; poiss tei peris imuge sedä tüüd poiss tegi päris hea meelega seda tööd. Vrd isaltus, isu
2. himurus ▪ temä imu käi selle tüdruku järgi ta on himur selle tüdruku järele. Vrd jõõr1, niil´2

imu|ruug <imu|rua, imu|.ruuga> lemmiksöök, maius ▪ miu imuruug om kupaerne minu lemmiksöök on kupatatud herned; tegis´ imuruas kupakapustit tegi maiuseks kupatatud kapsaid. Vrd mag´avus, .makjus

kos´u|emä <kos´u|emä, kos´u|emät ~ kos´u|emä> kosjaema, kosjasobitaja (naine) ▪ meil vananaise käisiv kosjan, õigati kos´uemä meil vanad naised käisid kosja sobitamas, kutsuti kosjaemadeks

märdi|emä <märdi|emä, märdi|emä> etn mardiema ▪ märdiemä korjap karaskid mardiema kogub karaskeid (mardipäeva kommetest)

paari|elu <paari|elu, paari|elu> Hel abielu, kooselu ▪ sia ei ole viil paarielu tunda saanu sina ei ole veel kooselu tunda saanud

pordu|elu <pordu|elu, pordu|elu> Krk porduelu, liiderlik elu ▪ ta eläs peris porduelu ta elab päris porduelu

risti|emä <risti|emä, risti|emä> ristiema ▪ ristiemä avit´ iki oma ristilast ristiema aitas ikka oma ristilast