[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.arvame <arvate ~ arvade, .arva>
1. arvama ▪ ma omast pääst esi arva, ka ta om nii või ei oole ma ise oma tarkusest arvan, kas see on nii või ei ole; arvage mes tahade arvake mida tahate || kokku .arvame aru saama, kindlaks tegema ▪ raamadu ots joba kähen, akkap joba kokku arvame raamatu lõpp juba käes, hakkab juba sisust aru saama; õiges .arvame õigeks pidama ▪ mea ei saa sedä õiges arvate ma ei saa seda õigeks pidada
2. loendama ▪ sääl olli arvamede pal´lu inimesi kogussen seal oli loendamatul hulgal inimesi koos || .väl´lä .arvame kokku arvutama ▪ ka sa väl´lä arvade mõistat kas sa kokku arvutada oskad

kokku .arvame vt .arvame