[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

juur´ <juure, juurt ~ juurd>
1. taime maa-alune osa, juur ▪ puu juure ollive sügäven puu juured olid sügaval
2. midagi juurelaadset, tüügas ▪ abene kundsu, abene juure jääve, ku är pöets habemekontsud, habemetüükad jäävad, kui ära pöetakse. Vrd tüvik
3. millegi alumine kandev osa või kinnitus ▪ päiel peris juurest valut´s pöial päris [liigese] juurest valutas; sia põrstel tõmmati kah kõrva juure pääl seapõrsastele tõmmati ka kõrvataguse peale [mingit rohtu]
4. leivajuuretis; hapnenud sõtkumata tainas ▪ saia juurt paneme pärmige – kui ärä kastet, sis ütelts sai saiatainast paneme pärmiga [kerkima] – kui ära sõtkutud, siis öeldakse sai. Vt juuretis, juurets, juuretus

kuur´1 <koore, kuurt>
1. puukoor ▪ keväde om paju kuur´ valla kevadel on pajukoor lahti. Vrd korp1, kos´k, kosku, kör´r2
2. piimale kogunev rasv, koor ▪ koori kuur´ päält äräde koori koor pealt ära. Vrd pääline1, .päälne
3. koorik, kooruke ▪ ta pil´d puha levä koore kanadel ta viskas kõik leivakoorukesed kanadele. Vt koorik

kuur´2 <koori, .kuuri> laulukoor; orkester ▪ pasune kuur´ män´gs uulitse pääl puhkpilliorkester mängis tänaval

kuur´3 <kuuri, kuuri> uus (puu)kuur ▪ tuu puud kuuri alt tarre! too puud kuuri alt tuppa!. Vrd kohmits1, sara, urdas

kuur4 <kuuru, .kuuru> Hel lumehang, lumevaal ▪ tii pääl om suure kuuru tee peal on suured lumehanged. Vrd an´g2, .oalmu

liin´|tuul´ <liin´|tooli, liin´|.tuuli> tugitool, leentool ▪ miut panti liin´tuuli istme mind pandi tugitooli istuma. Vrd res´ku

luur´ <loori, .luuri> Trv Hls õhuke näokate, loor ▪ pruudil olli luur pähän pruudil oli loor peas. Vrd kir´m

muur´ <moori, .muuri> hlv moor, vanamoor ▪ ta ei taha eläde seantse moorige ta ei taha elada sellise vanamooriga; nä muur´ ja vaar lääve jälle kirikus näe vanamoor ja vanamees lähevad jälle kirikusse. Vrd mut´t2

niisa|juur <niisa|juure, niisa|juurt> Trv Pst südame-emajuur, niisujuur (ravimtaim) (Gentiana cruciata) ▪ niisajuurt võtive naise arjukide käest ja annive rohus elajile Pst niisujuurt said naised harjuskitelt ja andsid ravimiks loomadele

nuur ~ nuur´ <noore, nuurt> noor ▪ vanal aal käüsiv noore mihe mõisen luusu võtmen vanal ajal käisid noored mehed mõisas loosi võtmas (sõjaväkke minekul); nuur ein om sahine, sii tah´t rohkep kuiva noor hein on mahlane, see tahtis rohkem kuivada; sii noore kuul lõigat, ei kasva ruttu kinni see [haav] on noore kuu ajal lõigatud, ei kasva ruttu kinni

nuur|miis <nuur|mihe ~ nuur|mehe, nuur|miist> peigmees; noormees ▪ nuurmihel olliv sis kaldsa ja vammus pääl peigmehel olid siis püksid jalas ja vammus seljas; näidä, näidä kirjätlehmäk, kun om miu nuurmiis (rahvalaulust) näita, näita lepatriinu, kus on minu peigmees. Vt peig1, peig|miis

nuur|paar´ <nuur|paari, nuur|.paari> noorpaar ▪ nuurpaar´ tulli laulatsest noorpaar tuli laulatuselt; nuurpaar´ istive kaarikus noorpaar istus kaarikusse

pants|juur´ <pants|juure, pants|juurt> Krk puu peajuur ▪ pedäje pantsjuur´ läep sügäves männi peajuur läheb sügavale

peri|tuul <peri|tuule, peri|tuult> taganttuul, pärituul ▪ perituul tõukas laeva tagast pärituul tõukab laeva tagant

pudu|juur´ <pudu|juure, pudu|juurt> Krk narmasjuur ▪ karukõllal om pudujuure all karukollal on narmasjuured all

puur´1 <puuri, .puuri> puur, koht loomade ja lindude kinnipidamiseks ▪ kodujänessit peeti puur´en küülikuid peeti puurides; lind sai puurist väl´lä ja lennäs´ mõtsa lind sai puurist välja ja lendas metsa; sii om puuri linnuk, sest ei saa kedägi põllutüü tegijet (knk) see on puurilinnuke, sellest ei saa mingit põllutöö tegijat (füüsiliseks tööks sobimatust inimesest)

puur´2 <puuri, .puuri> puur, lõikeriist ▪ lase puurige auk palgi sissi lase puuriga auk palgi sisse; papal ollive puuri rian lavva pääl papal olid puurid reas laua peal. Vrd vingerd, vinger|puur´

rääs|tuul´ <rääs|tooli, rääs|.tuuli> Pst kiriku kantsel. Vt kandsel