[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 75 artiklit

aia|mulk <aia|mulgu, aia|.mulku> aiaauk, väravakohtaiamulk om seante üle astutev väravakoht (aias) on selline üleastutav (st saab üle astuda)

apatsi|auk <apatsi|augu, apatsi|.auku> , apatse|auk <apatse|augu, apatse|.auku> poriaukvanger jäie apatsiauku vanker jäi poriauku

auk <augu, .auku> aukmia akka ohertige auku laskme ma hakkan puuriga auku tegema

engätse|auk <engätse|augu, engätse|.auku> õhuaukengätseaugu keväde tetäs sissi järve viiri õhuaugud tehakse kevadel järve äärde (jäässe) sisse. Vt engätsekotus

iuk <iugu, .iuku> peenike koht; peenike, pehmelõng läits katik iugu kottelt lõng läks katki peenikesest kohast

jaku|vihk <jaku|vihu, jaku|.vihku> jätkuvihk, väike esimesena lõigatud rukkivihk

juuk´ <joogi, .juuki> jookjoogi ollive lavva pääl joogid olid laua peal; joogis olli taarilas´s iki man joogi jaoks oli ikka taarinõu kaasas

kesä|mul´k <kesä|mulgi, kesä|.mulki> Saarde kihelkonna elaniku nimetus (naljatlevalt)

kiili|auk <kiili|augu, kiili|.auku> püksikinnis, püksiaukTarvastu meestel olliv kaldsa ja neil olliv kigel kiiliaugu Tarvastu meestel olid püksid ja neil kõigil olid püksiaugud

kukk <kuke, kukke> kukk, isaslindku kukk õrsile minnen laulap, sis om ommen uut ilma uuta kui kukk õrrele minnes laulab, siis on homme uut ilma oodata; te olede jus´t ku kaits kurja kukke te olete nagu kaks kurja kukke

kukk <kuki, kukki> Hel vagu, vaoharikuki om kitsa vaod (vaoharjad) on kitsad

kun kuskun kaits ütenimelist talu üitstõiste lähüksen olliv kus kaks ühenimelist talu teineteise lähedal olid. Vt kunnes

kuna, kona
1. millal, kunasno kona ta tuup selle vigla ärä? no millal ta selle hargi ära toob?; ilmatarga tääve ka ärä kuna keväje tule ilmatargad teavad ka ära, millal kevad tuleb
2. sest, sest et, kunakosjataat´ iste kauga aigu, kuna sii alli liha kiie kosjataat istus kaua aega, sest see halli (lamba) liha kees

kun´a <kun´a, kun´at ~ kun´a, kun´a> ümar, kerakujuline asi (puumuna, krunn, vurrkann vms)juusse olliv jutikus tett ja kun´na pant juuksed olid patsiks tehtud ja krunni pandud; poiss viirse nigu kun´a mäest alla poiss veeres nagu kera mäest alla. Vt kuni, kune

kuni1 <kuni, kuni> , kune <kune, kune> Trv
1. vurrkann, ümmargune asikuni tõmmatse nöörist vurrkann tõmmatakse nöörist (keerlema); latse mängive kuni lapsed mängivad palli. Vt kun´a
2. käbikuuse kuni olli maha sadanu kuusekäbi oli maha kukkunud

kuni2 kunipeeti kuni tõese laubani (pulmi) peeti kuni teise laupäevani

kun´t <kundi, .kunti> kultkunt taht rohkep süvvä kult tahab rohkem süüa. Vt pahru

kurk1 <kurgu, .kurku> kurk (kehaosa)kurk om mao kül´len, kõri om kopsu kül´len kurk on mao küljes, kõri on kopsu küljes

kur´k2 <kurgi, .kurki> kurk (köögivili)kurgi om rohilise kurgid on rohelised

kuuk <koogu, .kuuku> (kaevu, paja) kook, konkspada olli koogu otsan, kui rehetaren keedeti pada oli konksu otsas, kui rehetoas keedeti

kuuk´ <koogi, .kuuki> kooklastas pekrel ilus kuuk´ tetä (katsikule minnes) lastakse pagaril ilus kook teha

lan´k1 <langu, lanku> planktääde olli langu pääle pant teade oli plangu peale pandud

lan´k2 <langi, .lanki>
1. raielankmõtsan om pirle pal´lu lan´ke metsas on praegu palju raielanke
2. kangastelgede külgpuu

lank|aid <lank|aia ~ lan´k|aia, lank|.aida ~ lan´k|.aida> , lan´kaid plankaed, laudtaratare ümmer om lankaid maja ümber on plankaed

luik <luiga, .luika> , luek <luega, .lueka> luikluiga toova lume luiged toovad lume; ütekõrra laske jõe pääl luega ükskord lasin jõe peal luige

lukk <luku, lukku> , luk´k1 <luki, lukki>
1. taba, lukk, lukustamisvahendmis rambi ette pistets, sii õigats tabas ja lukus see, mis haagi ette pannakse, seda kutsutakse tabaks ja lukuks
2. vits, võrumõni sirp olli puu pääge, neil olli vas´k luki pääl, et pää lõhki es lää mõni sirp oli puust peaga, neil olid vaskvitsad peal, et pea lõhki ei läheks

luk´k2 <luki, lukki> tükk, osavõtt oki luki kaupa valla võtab voki tüki kaupa lahti; ma lõika kala puha luki kaupa katik ma lõikan kalad kõik tüki kaupa katki

lusk <.luska, .luskat> , lus´k <.lus´ka, .lus`kat> lusikasluskage süvväs lusikaga süüakse. Vt luits, lusik

mul´k <mulgi, .mulki> Mulgimaa elanik, mulk

mulk <mulgu, .mulku> auk, avamulgu ollive sihen augud olid sees

muna <muna, muna> munamuna om ommuku ää süvvä muna on hea hommikul süüa

mõtsa|un´t <mõtsa|undi, mõtsa|.unti> huntmõtsaundis är kasunu, ei kulle, ei tää kellekist kedäki metsahundiks ära kasvanud, ei kuule, ei tea millestki midagi (erakliku eluviisiga inimesest)

mõtsa|vahk´ <mõtsa|vahi, mõtsa|.vahki> metsavahtmiis sai mõtsavahis mees sai metsavahiks

naiste|puna <naiste|puna, naiste|puna> naistepuna (taim)naistepuna om naiste tõbede vastu ää rohi naistepuna on naistehaiguste vastu hea rohi

ning, nink ning, javõta üits ning tõine, mõlepe üttemoodu kõlbave võta üks ja teine, mõlemad ühtviisi kõlbavad

nukk1 <nuka, nukka>
1. nurk, nukksäält tulli sada sammu selle mõtsa nuka pääle sealt tuli sada sammu selle metsanurga peale (st selle metsanurgani)
2. kühmkanna pääl olli nuka kanna peal olid kühmud

nuk´k2 <nuki, nukki>
1. nukk, ots, väike osavalip söögi man, ei läe nukki valib söögi juures, ei lähe nukkigi (st ei söö isuga)
2. nokk (linnul)nuk´k om linnul, kand nuki vahel toitu nokk on linnul, kannab noka vahel toitu
3. loomanina, koonkus sa oma nuki topit! kuhu sa oma nina topid! (koerale)

nukk3 ~ nuku <nuku, nukku> Hls Krk nukk, mänguasivanast olli nuku paprest tett vanasti olid nukud paberist tehtud

pen´k1 <pengi, .penki> pinkpengi ollive kikk rean kõik pingid olid reas; köögin ollive uvve pengi köögis olid uued pingid; penke pääl istive pallu inimesi pinkide peal istus palju inimesi

puk´k1 <puki, pukki>
1. (sae)pukk Trvvanaesäl olli puie saagmises puk´k tettü vanaisal oli puude saagimiseks pukk tehtud
2. laudadest magamisasemagamine olli rihen puk´ke pääl magamine oli rehes pukkide peal

puk´k2 <puki, pukki> kartulivagupuki ollive õigest aet kartulivaod olid sirgelt aetud

pulk <pulga, .pulka>
1. kepp, pulkvõt´s viis või kuus tolli pikä lepäpulga võttis viie või kuue tolli pikkuse lepapulga; magatsipulk magasipulk; kengäpulk kingapulk
2. meesterahva suguliige, peenis

pung1 <punga, .punga> õiepungpunga om vällän pungad on väljas

pung2 <punga, .punga> rahakott, rahataskumiu pung om peris tühi minu rahakott on täiesti tühi

pun´t <pundi, .punti> Hls Trv kimp, salk, puntossa ollive punti seot oksad oli punti seotud; na ollive kik üten pundin nad oli kõik ühes pundis

pun´u1 <pun´u, pun´ut ~ pun´u, pun´u> lastek kõhtlastel om iki pun´u ehen lastel on ikka kõht ees

rei|pen´k <rei|pengi, rei|.penki> treipinkta tei reipengi man ääd tüüd ta tegi treipingiga head tööd

.repne|auk <.repne|augu, .repne|.auku> räppen, räpnaauk, suitsuauk palktare seinas

run´n <runni, .runni> Hls Krk
1. krunnnaistel ollive runni naistel olid krunnid
2. ümar, pakssii poiss om ku üits runn kunagi see poiss on nagu üks paksuke kunagi

run´t1 <rundi, .runti> krunt, maatükksii olli peris ää suur run´t see oli päris hea suur krunt; runtege om külländ tüli ollu maatükkidega on palju tüli olnud

suik <suigu, .suiku> suigatus, uinak, tukastussuik tulli pääle tukastus tuli peale

sukk <suka, sukka> sukk, sokkkigel ollive villatse suka jalan kõigil olid villased sokid jalas

süng ~ sünk <süngä, .sünkä> Trv mätassuu sehen om süngä soos on mättad

tina|pulk <tina|pulga, tina|.pulka> pliiatssahvlen ollive kirevese tinapulga sahtlis olid värvilised pliiatsid. Vt leistik

tuhk <tuha, .tuhka> tuhkmiul o käe tuhage üten mul on käed tuhaga koos

tun´n <tunni, .tunni>
1. tundsii kestap vaist üte tunni see kestab ehk ühe tunni; sõs keedeti, peris puult tunni es keedete siis keedeti, päris poolt tundi ei keedetud
2. kelltun´n om kaits kell on kaks

ulk <ulga, .ulka> hulk, paljuulk inimesi olliv üten kähmän, aive juttu palju inimesi oli üheskoos, ajasid juttu; sõs miis olli ulga aiga viil sääl mahan siis mees oli hulga aega veel seal maas

uni <une, und> unima näi unel mustlist ma nägin unes mustlast; nüid sai uni ärä magat nüüd sai välja puhatud

unik <unigu ~ uniku, unikut> hunniklehe olliv unikus raabit lehed olid hunnikusse riisutud

un´t <undi, .unti> huntun´t läits mõtsa joostan hunt läks joostes metsa. Vt susi, võsa|villem

vah´k <vahi, .vahki> vaht, valvurvahi ollive väl´län vahid olid väljas; mõtsa vah´k võts puuvarga kinni metsavaht võttis puuvargad kinni; poisi löüden uisa mõtsast, tõine jäänu uiska vahki mõtsa poisid leidnud metsast ussi, teine jäänud ussi valvuriks metsa

vakk <vaka, vakka>
1. vakk, salv, karpkardule panti vakka kartulid pandi vakka; vanast ollu villa vaka pärnä koorest vanasti olid villavakad pärnakoorest; ma tõi poodist kolm vakka tikke ma tõin poest kolm toosi tikke
2. mõõduühik, vakkrüga andas ka paar vakka rukist antakse ka paar vakka

vana <vana, vana ~ vana, vana ~ vanat> vanavana jaakapäävä luvvas marjel, õuntel, kardultel, sibultel maik manu vanal jaagupipäeval luuakse marjadele, õuntele, kartulitele, sibulatele maitse juurde; küll sii leib om vanasse ja kõvasse minnu Trv küll see leib on vanaks ja kõvaks läinud; vana naise köpsiksit olli tullu kirigu manu vanu naisetudikesi oli tulnud kiriku juurde; rasse om vanas saija, vanan ää eläde raske on vanaks saada, hea vanana elada

vana|.aigine <vana|.aigise, vana|.aigist> , vana|.aigne <vana|.aigse, vana|.aigset> vanaaegnevana.aigine inime vanaaegne inimene; sedä vanaaigset asja ei mälete enämb kennigi seda vanaaegset asja ei mäleta enam keegi

vana|näin ~ vana|nän´n <vana|nänni, vana|.nänni> vanaemamiu vananän´n sis sääl ütel´: ui eluke, mis sel viga eläde minu vanaema siis seal ütles: oi elukest, mis temal viga elada!

vang1 ~ van´g <vangi, .vangi> vang, kinnipeetavsaadeti paruni keldres nii vangi saadeti paruni keldrisse need vangid; kassa olet neid van´ge rõõvit nännü? kas sa oled neid vangide riideid näinud?

vang3 <vangu, .vangu> jõekäärvangun kasvive lillikse jõekäärus kasvasid lilled

vas´k1 <vase, .vas´ke ~ .vaske> vaskvas´ke es ole saia vaske ei olnud saada; vas´k o vaese mehe kuld vask on vaese mehe kuld; vanast olliv sõuksel vase all vanasti olid sõukesel vasest kaunistused all servas; sõuksel olliv seantse keeru vase all, kes ta sirgu oisiv sõukesel olid sellised keerdus vaskkaunistused (vaselised) all, mis ta sirgena hoidsid

vas´k2 <.vas´ka, .vas´kat> vasikasaidun ollive kate päevätse vas´ka aedikus olid kahepäevased vasikad. Vt vasik

venek1 <venekse, venekest ~ veneku, venekut>
1. venelaneveneksit mede külän es elä venelasi meie külas ei elanud; temä pidä venekstege talu tema peab venelastega talu; vanast käüsiv veneku ungru, munalõikaje vanasti käisid venelastest ungrud, loomade kohitsejad
2. piltl laia lühikese säärega vene saabasvenekse om laia lühikse seerege vene saapad on laiad lühikese säärega

vihk <vihu, .vihku>
1. (vilja)vihkkodun kan´dseve kaits tükkü vihke sissi kodus kandsid kaks inimest vihke sisse
2. vihiklatsel olli vihun kikk kirjan lapsel oli kõik vihikus kirjas. Vt ehvt

vuug <voo, .vuugu> voogvii vuug viis keväde tammi ärä veevoog viis kevadel tammi ära

vuul <voolu, .vuulu> voolkeväde om jõe pääl kõva vii vuul kevadel on jõe peal kõva veevool

vuur´ <voori, .vuuri> voor, rodu; kaubavoor. Vt uur´

võrk <võrgu, .võrku> võrkvõrku koeti oimege võrku kooti piiritsaga


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur