[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 60 artiklit

auk <augu, .auku> auk mia akka ohertige auku laskme ma hakkan puuriga auku tegema

iuk <iugu, .iuku> peenike koht; peenike, pehme lõng läits katik iugu kottelt lõng läks katki peenikesest kohast

juuk´ <joogi, .juuki> jook joogi ollive lavva pääl joogid olid laua peal; joogis olli taarilaśs iki man joogi jaoks oli ikka taarinõu kaasas

kukk <kuke, kukke> kukk, isaslind ku kukk õrsile minnen laulap, sis om ommen uut ilma uuta kui kukk õrrele minnes laulab, siis on homme uut ilma oodata; te olede juśt ku kaits kurja kukke te olete nagu kaks kurja kukke

kukk <kuki, kukki> Hel vagu, vaohari kuki om kitsa vaod (vaoharjad) on kitsad

kun kus kun kaits ütenimelist talu üittõiste lähüksen olliv kus kaks ühenimelist talu teineteise lähedal olid

kun´a <kuńa, kuńa ~ kuńat> ümar, kerakujuline asi (puumuna, krunn, vurrkann vms) juusse olliv jutikus tett ja kuńna pant juuksed olid patsiks tehtud ja krunni pandud; poiss veeres nigu kuńa mäest alla poiss veeres nagu kera mäest alla vt kuni, kune

kuna ~ kona
1. millal, kunas no kona ta tuup selle vigla ärä? no millal ta selle hargi ära toob?; ilmatarga tääve ka ärä kuna keväje tule ilmatargad teavad ka ära, millal kevad tuleb
2. sest, sest et, kuna kosjataat´ iste kauga aigu, kuna sii alli liha kiie kosjataat istus kaua aega, sest see halli (lamba) liha kees

kuni kuni peeti kuni tõese laubani (pulmi) peeti kuni teise laupäevani

kuni ~ kune <kuni ~ kune, kuni ~ kune>
1. vurrkann, ümmargune asi kuni tõmmats(e) nöörist vurrkann tõmmatakse nöörist (keerlema); latse mängive kuni lapsed mängivad palli vt kuńa
2. käbi kuuse kuni kuusekäbi

kun´t <kundi, .kunti> kult kunt taht rohkep süvvä kult tahab rohkem süüa

kurk1 <kurgu, .kurku> kurk (kehaosa) kurk om mao kül´len, kõri om kopsu kül´len kurk on mao küljes, kõri on kopsu küljes

kur´k2 <kurgi, .kurki> kurk (köögivili) kurgi om rohilise kurgid on rohelised

kuuk´ <koogi, .kuuki> kook lastas pekrel ilus kuuk´ tetä (katsikule minnes) lastakse pagaril ilus kook teha

kuuk <koogu, .kuuku> (kaevu, paja) kook, konks pada olli koogu otsan, kui rehetaren keedeti pada oli konksu otsas, kui rehetoas keedeti

lank1 <langu, lanku> plank tääde olli langu pääle pant teade oli plangu peale pandud

lan´k2 <langi, .lanki> raielank mõtsan om pirle pal´lu lańke metsas on praegu palju raielanke

luik ~ luek <luiga ~ luega, .luika ~ .lueka> luik luiga toova lume luiged toovad lume; ütekõrra laske jõe pääl luega ükskord lasin jõe peal luige

luk´k <luki, lukki> tükk, osa võtab oki luki kaupa valla võtab voki tüki kaupa lahti; ma lõika kala puha luki kaupa katik ma lõikan kalad kõik tüki kaupa katki

lukk ~ luk´k <luku ~ luki, lukku ~ lukki>
1. taba, lukk, lukustamisvahend mis rambi ette pistets, sii õigats tabas ja lukus see, mis haagi ette pannakse, seda kutsutakse tabaks ja lukuks
2. vits, võru mõni sirp olli puu pääge, neil olli vaśk luki pääl, et pää lõhki es lää mõni sirp oli puust peaga, neil olid vaskvitsad peal, et pea lõhki ei läheks

lusk ~ lus´k <.luska ~ .lus´ka, .luskat ~ .lus´kat> lusikas luskage süvvas lusikaga süüakse vt luits, lusik

mul´k <mulgi, .mulki> Mulgimaa elanik, mulk

mulk <mulgu, .mulku> auk, ava mulgu ollive sihen augud olid sees

muna <muna, muna> muna muna om ommuku ää süvvä muna on hea hommikul süüa

ning ~ nink ning, ja võta üits ning tõine, mõlepe üttemoodu kõlbave võta üks ja teine, mõlemad ühtviisi kõlbavad

nukk1 <nuka, nukka>
1. nurk, nukk säält tulli sada sammu selle mõtsa nuka pääle sealt tuli sada sammu selle metsanurga peale (st selle metsanurgani)
2. kühm kanna pääl olli nuka kanna peal olid kühmud

nuk´k2 <nuki, nukki>
1. nukk, ots, väike osa valip süügi man, ei läe nukki valib söögi juures, ei lähe nukkigi (st ei söö isuga)
2. nokk (linnul) nuk´k om linnul, kand nuki vahel toitu nokk on linnul, kannab noka vahel toitu
3. loomanina, koon kus sa oma nuki topit! kuhu sa oma nina topid! (koerale)

nukk ~ nuku3 <nuku, nukku> Hls, Krk nukk, mänguasi vanast olli nuku paprest tett vanasti olid nukud paberist tehtud

pen´k <pengi, .penki> pink pengi ollive kikk rean kõik pingid olid reas

puk´k1 <puki, pukki> (sae)pukk Trv vanaesäl olli puie saagmises puk´k tettü vanaisal oli puude saagimiseks pukk tehtud

puk´k2 <puki, pukki> kartulivagu puki ollive õigest aet kartulivaod olid sirgelt aetud

pulk <pulga, .pulka> kepp, pulk võt´s viis või kuus tolli pikä lepäpulga võttis viie või kuue tolli pikkuse lepapulga

pung1 <punga, .punga> õiepung punga om vällän pungad on väljas

pung2 <punga, .punga> rahakott, rahatasku miu pung om peris tühi minu rahakott on täiesti tühi

pun´t <pundi, .punti> Hls, Trv kimp, salk, punt ossa ollive punti seot oksad oli punti seotud; na ollive kik üten pundin nad oli kõik ühes pundis

pun´u <pun´u, pun´u ~ pun´ut> lastek kõht lastel om iki puńu ehen lastel on ikka kõht ees

run´n <runni, .runni> Hls, Krk
1. krunn naistel ollive runni naistel olid krunnid
2. ümar, paks sii poiss om ku üits runn kunagi see poiss on nagu üks paksuke kunagi

run´t <rundi, .runti> krunt sii olli peris ää suur ruńt see oli päris hea suur krunt

suik <suigu, .suiku> suigatus, uinak, tukastus suik tulli pääle tukastus tuli peale

sukk <suka, sukka> sukk, sokk kigel ollive villatse suka jalan kõigil olid villased sokid jalas

süng ~ sünk <süngä, .sünkä> Trv mätas suu sehen om süngä soos on mättad

tuhk <tuha, .tuhka> tuhk miul o käe tuhage üten mul on käed tuhaga koos

tun´n <tunni, .tunni>
1. tund sii kestap vaist üte tunni see kestab ehk ühe tunni; sõs keedeti, peris puult tunni es keedete siis keedeti, päris poolt tundi ei keedetud
2. kell tuńn om kaits kell on kaks

ulk <ulga, .ulka> hulk, palju ulk inimesi olliv üten kähmän, aive juttu palju inimesi oli üheskoos, ajasid juttu; sõs miis olli ulga aiga viil sääl mahan siis mees oli hulga aega veel seal maas

uni <une, und> uni ma näi unel mustlist ma nägin unes mustlast

unik <uniku ~ unigu, unikut> hunnik lehe olliv unikus raabit lehed olid hunnikusse riisutud

un´t <undi, .unti> hunt uńt läits mõtsa joostan hunt läks joostes metsa vt susi

vahk´ <vahi, .vahki> vaht, valvur vahi ollive väl´län vahid olid väljas

vakk <vaka, vakka>
1. vakk, salv kardule panti vakka kartulid pandi vakka
2. mõõduühik, vakk rüga andas ka paar vakka rukist antakse ka paar vakka

vana <vana, vana ~ vanat> vana vana jaakapäävä luvvas marjel, õuntel, kardultel, sibultel maik manu vanal jaagupipäeval luuakse marjadele, õuntele, kartulitele, sibulatele maitse juurde; vanan vanana

vang <vangu, .vangu> sang; jõekäär vangun kasvive lillikse jõekäärus kasvasid lilled

vang ~ van´g <vangi, .vangi> vang, kinnipeetav saadeti paruni keldres nii vangi saadeti paruni keldrisse need vangid

vas´k1 <vase, .vas´ke ~ .vaske> vask vaśke es ole saia vaske ei olnud saada

vas´k2 <.vaśka, .vaśkat> vasikas aidun ollive kate päevätse vaśka aedikus olid kahepäevased vasikad

venek <venekse, venekest> venelane veneksit mede külän es elä venelasi meie külas ei elanud

vihk <vihu, .vihku>
1. (vilja)vihk kodun kańdseve kaits tükkü vihke sissi kodus kandsid kaks inimest vihke sisse
2. vihik latsel olli vihun kikk kirjan lapsel oli kõik vihikus kirjas

vuug <voo, .vuugu> voog vii vuug viis keväde tammi ärä veevoog viis kevadel tammi ära

vuul <voolu, .vuulu> vool keväde om jõe pääl kõva vii vuul kevadel on jõe peal kõva veevool

vuur´ <voori, .vuuri> voor, rodu; kaubavoor vt uur´

võrk <võrgu, .võrku> võrk võrku koeti oimege võrku kooti piiritsaga


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur