[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 77 artiklit

aia|mulk <aia|mulgu, aia|.mulku> aiaauk, väravakohtaiamulk om seante üle astutev väravakoht (aias) on selline üleastutav (st saab üle astuda)

apatsi|auk <apatsi|augu, apatsi|.auku> , apatse|auk <apatse|augu, apatse|.auku> poriaukvanger jäie apatsiauku vanker jäi poriauku. Vrd apan´ts, apats2

auk <augu, .auku> aukmia akka ohertige auku laskme ma hakkan puuriga auku tegema; tossu auk jätets vallale, sis lää toss väl´lä leitseauk jäetakse lahti, siis läheb suits välja; puik olli kindre augun puuk oli põlveõndlas. Vrd mulk

engätse|auk <engätse|augu, engätse|.auku> õhuaukengätseaugu keväde tetäs sissi järve viiri õhuaugud tehakse kevadel järve äärde [jäässe] sisse (et kalad saaksid hapnikku). Vrd engätse|kotus

iuk3 <iugu, .iuku>
1. peenike, pehme, vähekeerdunud (lõngast)ku äk´selt peenikses lää, iuku lää kui [lõng] äkitselt peenikeseks läheb, pehmeks läheb
2. peenike koht lõngaslõng läit´s katik iugu kottelt lõng läks peenikeselt kohalt katki

jaku|vihk <jaku|vihu, jaku|.vihku> väike esimesena lõigatud rukkivihk, jätkuvihkjakuvihu lõikuse sai ikki pernaene tetä esimese rukkivihu lõikuse sai ikka perenaine teha

juuk´ <joogi, .juuki> jookjoogi ollive lavva pääl joogid olid laua peal; joogis olli taarilas´s iki man joogi jaoks oli taarinõu ikka kaasas. Vrd jooma|aig, juum, rüübätse

kesä|mul´k <kesä|mulgi, kesä|.mulki> nlj kesamulk, Saarde kihelkonna elaniku pilkenimetusSaarde kandin eläve kesämulgi Saarde kandis elavad kesamulgid

kiili|auk <kiili|augu, kiili|.auku> püksikinnis, püksiaukTarvastu meestel olliv kaldsa ja neil olliv kigel kiiliaugu Tarvastu meestel olid püksid ja neil kõigil olid püksiaugud

kukk1 <kuke, kukke> kukk; isaslindku kukk õrsile minnen laulap, sis om ommen uut ilma uuta kui kukk õrrele minnes laulab, siis on homme uut ilma oodata; te olede jus´t ku kaits kurja kukke te olete nagu kaks kurja kukke. Vt kikas, kukas

kuk´k2 <kuki, kukki> Hel vagu, vaoharikuki om kitsa vaoharjad on kitsad. Vt vagu, .viirgus

kun
1. kuskun kaits ütenimelist talu üit´s tõiste lähüksen olliv kus kaks ühenimelist talu teineteise lähedal olid; sääl olli jalake, kun küünäl sehen olli seal oli [küünla]jalake, kus küünal sees oli; küll temä tiid, kun kivi all vähi om Hel (knk) küll tema teab, kus kivi all vähid on. Vrd kon, kunnes
2. kuhukun nii latse lätsive puha? kuhu need lapsed läksid kõik?. Vrd kos, kohes, kus

kuna1
1. millal, kunasilmatarga tääve ka ärä, kuna keväje tule ilmatargad teavad ka ära, millal kevad tuleb; sinna kohta ei ole ma kuna aig saanu Hls sinna kohta ei ole ma kaua aega saanud. Vrd kona, kunas
2. sest, sest et, kunakosjataat´ iste kauga aigu, kuna sii alli liha kiie Hel kosjataat istus kaua aega, sest see halli [lamba] liha kees [kaua]

kun´a2 <kun´a, kun´at ~ kun´a, kun´a> ümar, kerakujuline asi (puumuna, krunn, vurrkann vms)juusse olliv jutikus tett ja kun´na pant juuksed olid patsiks tehtud ja krunni pandud; poiss viirse nigu kun´a mäest alla poiss veeres nagu kera mäest alla. Vrd kuni

kuni1 <kuni, kuni ~ kunid> , kune <kune, kune> Trv Pst
1. mingi ümmargune asi; vurrkannkuni tõmmatse nöörist vurrkann tõmmatakse nöörist [keerlema]; latse mängive kuni lapsed mängivad palli. Vrd kun´a, kur´r
2. käbikuuse kuni olli maha sadanu Hel kuusekäbid oli maha kukkunud. Vrd käbi

kuni2 kunipeeti kuni tõese laubani peeti kuni teise laupäevani (pulmi)

kun|kottel Krk
1. kuskohaskunkottel sa elät? kuskohas sa elad?. Vrd kun, kunnes
2. kuhukohtakunkottel sa olet miu kördi panden? kuhukohta sa oled minu seeliku pannud?. Vrd kos, kohes, kus

kun´t <kundi, .kunti>
1. kultkun´t taht rohkep süvvä kult tahab rohkem süüa. Vrd pahru
2. hlv liiderlik meessii om külä kun´t, sii ei võta üttegi tüdrukut ärä, latse tege ärä see on küla kult, see ei võta ühtegi tüdrukut ära, lapse teeb ära (liiderlikust mehest)

kurk1 <kurgu, .kurku>
1. kurk (neeluosa)kurk om mao kül´len, kõri om kopsu kül´len kurk on mao küljes, kõri on kopsu küljes; loputeme kurku ka vähä loputame kurku ka natuke (joome alkoholi)
2. piltl millegi kitsam koht || oki kurk voki lühi auklõng läit´s kurku, ei lää kurgust ala lõng läks [voki lühi] auku, ei lähe august alla

kur´k2 <kurgi, .kurki> kurgitaim, kurk (aedvili)kurgi om rohilise kurgid on rohelised; kur´k raiskas puunõu õige ärä, võtt mustas kurk rikub puunõu päris ära, võtab mustaks (hapendamisel); pikäliku ilusa kardula jus´t ku kurgi piklikud ilusad kartulid, justkui kurgid

kuuk1 <koogu, .kuuku>
1. kaevukookmede kodun olli ka kooguge kaju meie kodus oli ka kooguga kaev
2. pajakonkspada olli koogu otsan, kui rehetaren keedeti pada oli konksu otsas, kui rehetoas keedeti. Vt paa|kuuk

kuuk´2 <koogi, .kuuki> kooklastas pekrel ilus kuuk´ tetä lastakse pagaril ilus kook teha (katsikule minnes)

lan´k1 <langu, .lanku> planktääde olli langu pääle pant teade oli plangu peale pandud

lan´k2 <langi, .lanki>
1. raielank, raiutud või raiumisele määratud metsatükkmõtsan om pirle pal´lu lan´ke metsas on praegu palju raielanke
2. kangastelgede külgpuutel´le langi olli uvve tett telgede külgpuud olid uued tehtud
3. madalpiste õmblusamme viirde tetti lan´k õmmelus särgi äärde tehti madalpiste õmblus

lank|aid <lank|aia, lank|.aida> , lan´k|aid <lan´k|aia, lan´k|.aida> plankaed, laudtaratare ümmer om lankaid maja ümber on plankaed; lan´kaid om tett paksu laudest plankaed on tehtud paksudest laudadest

luik <luiga, .luika> luikluiga toova lume luiged toovad lume; luiga ollive parven ja lennässive üle nurme luiged olid parves ja lendasid üle põllu

lukk <luku, lukku> , luk´k1 <luki, lukki>
1. taba, lukk, lukustamisvahendmis rambi ette pistets, sii õigats tabas ja lukus [see] mis haagi ette pannakse, seda kutsutakse tabaks ja lukuks
2. vits, võrumõni sirp olli puu pääge, neil olli vas´k luki pääl, et pää lõhki es lää mõni sirp oli puust peaga, neil olid vaskvitsad peal, et pea lõhki ei läheks

luk´k2 <luki, lukki> Trv Krk tükk, osavõtt oki luki kaupa valla võtab voki tüki kaupa lahti; ma lõika kala puha luki kaupa katik ma lõikan kalad kõik tüki kaupa katki

lus´k <lus´ka, lus´kat Hel> , lus´k <lus´ku, lus´kut> Krk lusikasmõnel om sedä kurjust kulbige mõõdet, tõisel om lus´kuge ant mõnele on seda kurjust kulbiga mõõdetud, teisele lusikaga antud; apust koorest tetti lus´kage kausin võid hapust koorest tehti kausis lusikaga võid. Vt luits, lusik

lün´g <lün´gä, .lün´gä> Krk Hel, lünk <lüngä, .lünkä> Pst viltunesii puu olli peris lüng see puu oli päris viltune; lünk katus ei ole nõnda ää ku püs´t katus viltune katus ei ole nii hea kui püstkatus

mulk <mulgu, .mulku>
1. auk, avamulgu ollive kotil sihen augud olid kotil sees; mulgu raoti jää sissi augud raiuti jää sisse. Vt auk
2. aiamulk, läbikäigukoht aiasvasik olli üle mulgu karanu vasikas oli üle aiamulgu hüpanud

mul´k <mulgi, .mulki> Mulgimaa elanik, mulkme oleme ubamulgi, Tartumaal om vesi mulgi, Tarvastun, taga Mustla om peris mulgi me oleme ubamulgid, Tartumaal on vesimulgid, Tarvastus Mustla taga on päris mulgid; tartlane õikap mulgis, lätline igunis tartlane hüüab mulgiks, lätlane iguniks (mulkide nimetamisest); Elmen olli kama mulgi, Villändin uba mulgi Helmes olid kamamulgid, Viljandis ubamulgid

muna <muna, muna> munamuna om ommuku ää süvvä muna on hea hommikul süüa; kase lehestege ja vihage ike värmits mune kase lehtedega ja (kase)vihaga ikka värvitakse mune; parep puul muna rahuge ku nuumärk tülige (vns) parem pool muna rahuga kui nuumhärg tüliga; pruuti-peigmiist kokseve, kelle muna terves jäi, tuu olli perän tõsest üle pruuti-peigmeest koksisid, kelle muna terveks jäi, see oli pärast teisest üle

mõtsa|un´t <mõtsa|undi, mõtsa|.unti> metsik olendmõtsaundis är kasunu, ei kulle, ei tää kellekist kedäki metsahundiks ära kasvanud, ei kuule, ei tea millestki midagi (erakliku eluviisiga inimesest)

mõtsa|vahk´ <mõtsa|vahi, mõtsa|.vahki> metsavahtmiis sai mõtsavahis mees sai metsavahiks; mõtsavahk võts puuvarga kinni metsavaht võttis puuvargad kinni

naiste|puna <naiste|puna, naiste|puna> naistepuna (Hypericum perforatum) ▪ naistepuna om naiste tõbede vastu ää rohi naistepuna on naistehaiguste vastu hea rohi. Vt jaani|puna1

ning, nink ning, javõta üits ning tõine, mõlepe üttemoodu kõlbave võta üks ja teine, mõlemad ühtviisi kõlbavad

nukk1 <nuka, nukka>
1. nurk, nukksäält tulli sada sammu selle mõtsa nuka pääle sealt tuli sada sammu selle metsanurga peale (st selle metsanurgani)
2. kant, maanurkmede nukast ta peri es ole meie kandist ta pärit ei olnud. Vt kan´t1
3. kühmkanna pääl olli nuka kanna peal olid kühmud

nuk´k2 <nuki, nukki>
1. nukk, ots, väike osavalip söögi man, ei läe nukki valib söögi juures, ei lähe nukkigi (st ei söö isuga)
2. nokk (linnul)nuk´k om linnul, kand nuki vahel toitu nokk on linnul, kannab noka vahel toitu
3. loomanina, koonkus sa oma nuki topit! kuhu sa oma nina topid! (koerale)

nukk3 <nuku, nukku> , nuku <nuku, nukut> nukk, mänguasivanast olli nuku paprest tett vanasti olid nukud paberist tehtud

pen´k1 <pengi, .penki> pinkpengi ollive kikk rean kõik pingid olid reas; köögin ollive uvve pengi köögis olid uued pingid; penke pääl istive pallu inimesi pinkide peal istus palju inimesi

puk´k1 <puki, pukki>
1. (sae)pukk Trvvanaesäl olli puie saagmises puk´k tettü vanaisal oli puude saagimiseks pukk tehtud
2. laudadest magamisasemagamine olli rihen puk´ke pääl magamine oli rehes pukkide peal

puk´k2 <puki, pukki> kartulivagupuki ollive õigest aet kartulivaod olid sirgelt aetud

pulk <pulga, .pulka> kepp, pulkvõt´s viis või kuus tolli pikä lepäpulga võttis viie või kuue tolli pikkuse lepapulga

pung1 <punga, .punga> õiepungpunga om vällän pungad on väljas

pung2 <punga, .punga> rahakott, rahataskumiu pung om peris tühi minu rahakott on täiesti tühi. Vt kukur2

pun´t <pundi, .punti> Hls Trv kimp, salk, puntossa ollive punti seot oksad oli punti seotud; na ollive kik üten pundin nad oli kõik ühes pundis

pun´u1 <pun´u, pun´ut ~ pun´u, pun´u> lastek kõhtlastel om iki pun´u ehen lastel on ikka kõht ees

rei|pen´k <rei|pengi, rei|.penki> treipinkta tei reipengi man ääd tüüd ta tegi treipingiga head tööd

.repne|auk <.repne|augu, .repne|.auku> räppen, räpnaauk, suitsuauk palktare seinas

run´n <runni, .runni> Hls Krk
1. krunnnaistel ollive runni naistel olid krunnid. Vt jun´n
2. ümar, pakssii poiss om ku üits run´n kunagi see poiss on nagu üks paksuke kunagi

run´t1 <rundi, .runti> krunt, maatükksii olli peris ää suur run´t see oli päris hea suur krunt; runtege om külländ tüli ollu maatükkidega on palju tüli olnud

suik <suigu, .suiku> suigatus, uinak, tukastussuik tulli pääle tukastus tuli peale

sukk <suka, sukka> sukk, sokkkigel ollive villatse suka jalan kõigil olid villased sokid jalas. Vt jalat´s, sok´k1

süng ~ sünk <süngä, .sünkä> Trv mätassuu sehen om süngä soos on mättad. Vt köndäk

tina|pulk <tina|pulga, tina|.pulka> pliiatssahvlen ollive kirevese tinapulga sahtlis olid värvilised pliiatsid. Vt leistik, leiät´s, liiat´s

tuhk <tuha, .tuhka> tuhkmiul o käe tuhage üten mul on käed tuhaga koos

tun´n <tunni, .tunni>
1. tundsii kestap vaist üte tunni see kestab ehk ühe tunni; sõs keedeti, peris puult tunni es keedete siis keedeti, päris poolt tundi ei keedetud
2. kelltun´n om kaits kell on kaks

ulk <ulga, .ulka> hulk, paljuulk inimesi olliv üten kähmän, aive juttu palju inimesi oli üheskoos, ajasid juttu; sõs miis olli ulga aiga viil sääl mahan siis mees oli hulga aega veel seal maas

uni <une, und> unima näi unel mustlist ma nägin unes mustlast; nüid sai uni ärä magat nüüd sai välja puhatud

unik <unigu ~ uniku, unikut> hunniklehe olliv unikus raabit lehed olid hunnikusse riisutud

un´t <undi, .unti> huntun´t läits mõtsa joostan hunt läks joostes metsa. Vt mõtsa|al´l, mõtsa|koer, riim|silm, susi, võsa|villem

vah´k <vahi, .vahki> vaht, valvurvahi ollive väl´län vahid olid väljas; mõtsa vah´k võts puuvarga kinni metsavaht võttis puuvargad kinni; poisi löüden uisa mõtsast, tõine jäänu uiska vahki mõtsa poisid leidnud metsast ussi, teine jäänud ussi valvuriks metsa

vakk <vaka, vakka>
1. vakk, salv; tooskardule panti vakka kartulid pandi vakka; vanast ollu villa vaka pärnä koorest vanasti olid villavakad pärnakoorest; võtin vakast valgemida, võtin kirstust kirivese (rahvalaulust) võtsin vakast valgemaid, võtsin kirstust kirjumaid; ma tõi poodist kolm vakka tikke ma tõin poest kolm toosi tikke. Vt kestel
2. mõõduühik, vakkrüga andas ka paar vakka rukist antakse ka paar vakka

vana <vana, vana, pl p vanasit ~ vana, vana, pl p vanu ~ vana, vanat> vanavana jaakapäävä luvvas marjel, õuntel, kardultel, sibultel maik manu vanal jaagupipäeval luuakse marjadele, õuntele, kartulitele, sibulatele maitse juurde; küll sii leib om vanasse ja kõvasse minnu Trv küll see leib on vanaks ja kõvaks läinud; vana naise köpsiksit olli tullu kirigu manu vanu naisetudikesi oli tulnud kiriku juurde; rasse om vanas saija, vanan ää eläde raske on vanaks saada, hea vanana elada

vana|.aigine <vana|.aigise, vana|.aigist> , vana|.aigne <vana|.aigse, vana|.aigset> vanaaegnevana.aigine inime vanaaegne inimene; sedä vanaaigset asja ei mälete enämb kennigi seda vanaaegset asja ei mäleta enam keegi

vana|näin ~ vana|nän´n <vana|nänni, vana|.nänni> vanaemamiu vananän´n sis sääl ütel´: ui eluke, mis sel viga eläde minu vanaema siis seal ütles: oi elukest, mis temal viga elada!

vang1 ~ van´g <vangi, .vangi> vang, kinnipeetavsaadeti paruni keldres nii vangi saadeti paruni keldrisse need vangid; kassa olet neid van´ge rõõvit nännü? kas sa oled neid vangide riideid näinud?

vang3 <vangu, .vangu> jõekäärvangun kasvive lillikse jõekäärus kasvasid lilled. Vt käär

vas´k1 <vase, .vas´ke ~ .vaske> vaskvas´ke es ole saia vaske ei olnud saada; vas´k o vaese mehe kuld vask on vaese mehe kuld; vanast olliv sõuksel vase all vanasti olid sõukesel vasest kaunistused all servas; sõuksel olliv seantse keeru vase all, kes ta sirgu oisiv sõukesel olid sellised keerdus vaskkaunistused (vaselised) all, mis ta sirgena hoidsid

vas´k2 <.vas´ka, .vas´kat> vasikasaidun ollive kate päevätse vas´ka aedikus olid kahepäevased vasikad. Vt vasik

venek1 <venekse, venekest ~ veneku, venekut>
1. venelaneveneksit mede külän es elä venelasi meie külas ei elanud; temä pidä venekstege talu tema peab venelastega talu; vanast käüsiv veneku ungru, munalõikaje vanasti käisid venelastest ungrud, loomade kohitsejad
2. piltl laia lühikese säärega vene saabasvenekse om laia lühikse seerege vene saapad on laiad lühikese säärega

vihk <vihu, .vihku>
1. (vilja)vihkkodun kan´dseve kaits tükkü vihke sissi kodus kandsid kaks inimest vihke sisse
2. vihiklatsel olli vihun kikk kirjan lapsel oli kõik vihikus kirjas. Vt ehvt

vuug <voo, .vuugu> voogvii vuug viis keväde tammi ärä veevoog viis kevadel tammi ära

vuul <voolu, .vuulu>
1. voolkeväde om jõe pääl kõva vii vuul kevadel on jõe peal kõva veevool
2. elektrivoolilma voolute ei saa televiisurt kaia ilma vooluta ei saa televiisorit vaadata

vuur´ <voori, .vuuri> voor, rodu; kaubavoor. Vt uur´

võrk <võrgu, .võrku> võrkvõrku koeti oimege võrku kooti piiritsaga


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur