[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

.august <.augusti, .augustit> august, augustikuuvil´lä enne üles tullu ku augusti kuu om tõusnu viljad on enne üles tulnud, kui augustikuu on kätte jõudnud; augusti kuu om pal´lu kirpe ja kärblisi augustis on palju kirpe ja kärbseid

erelt hõredalttäo aaste lina olli õite erelt üles tullu sel aastal oli lina õige hõredalt üles tõusnud; küll ollive väikse unigu ja erelt pant (sõnnikust) küll olid väiksed hunnikud ja hõredalt pandud

jänes <jänesse, jänest ~ jänese, jänest> jänesjänes makkap valla sil´mege jänes magab lahtiste silmadega; jänes tullu karja sekkä joostan jänes tulnud joostes karja sekka

kale2 <kale, kalet> kaesilmäl om kale pääle tullu silmale on kae peale tulnud

.kutsme <.kutsu, kutsu>
1. kutsumakutsu temä sissi kah kutsu ta sisse ka; kutsmed olet tullu ja aamate võit minnä kah kutsumata oled tulnud ja ajamata võid minna ka
2. nimetama, kutsumaIkemäe suus sedä kutsuts seda kutsutakse Ikemäe sooks; Taagerperä rahvas kutsuv tedä Ikemäe järves Taagepera rahvas kutsub seda Ikemäe järveks

kõrvast kõrvaltaga nemä olliv tullu kaits tükki kõrvast aga nemad kaks tükki olid tulnud kõrvalt; miis võtap tõise kõrvast naise ärä mees võtab teise (mehe) kõrvalt naise ära

külä <külä, külät> külakülä kubjas tullu läve ette talul küla kubjas tulnud tallu läve ette; pal´lu küläsi om tühjäs jäänü palju külasid on tühjaks jäänud

lehm <lehmä, .lehmä> lehmlehm om kodu tullu lehm on koju tulnud

lähedel Hel lähedal, lähedalesii olli suurel maal tullu Pärnu lähedel Surju mõise ta oli suurele maale (st mandrile) tulnud Pärnu lähedale Surju mõisa. Vt lähiksel, lähiksen

manu
1. juurdesõs olli tullu sõnna kõrtsi manu üits vana miis siis oli sinna kõrtsi juurde tulnud üks vana mees
2. kaasaemä sel aal tegis esäl süvvä ja sääds´ leväkotti manu võtta ema tegi sel ajal isale süüa ja pakkis leivakotti kaasa

nadu <nadu, nadut ~ nadu, nadu> nadu, meheõdenadut-vellenaist olevet tullu meheõde ja vennanaine olevat tulnud; me ollim nadul käimen me olime meheõe juures külas

par´ts1 <partsi, .partsi> partpartsi om tullu tiigi pääl pardid on tulnud tiigi peale

puhas <.puhta, puhast>
1. puhaspanti puhtit õlgi sinna pandi puhtaid õlgi sinna
2. millestki vabata olli talu puhtes massan, kõrrage vällä massan ta oli talu puhtaks maksnud, korraga välja maksnud
3. aus, süütama ole nõnda õige ja puhas, ku emäihust tullu ma olen nii õige ja aus, nagu emaihust tulnu

saabas <.saapa, saabast> saabasäkselt tullu saksa emän´t nurgast vällä, saapa rüükin jalan äkki tulnud saksa emand nurgast välja, saapad röökinud (st kriuksunud) jalas

taga
1. tahataga akne akna taha
2. tagantMikalai olli tullu taga Vil´ländi Sürgäverest siiä kooliõpetejes Mikalai oli tulnud Viljandi tagant Sürgaverest siia kooliõpetajaks. Vt tagast

temä <temä, temät ~ tend> temamike iist ma temäge kakle? mille pärast ma temaga kaklen?; temät ei olevet tullu teda ei olevat tulnud; tend es ole mia nännu teda ei ole ma näinud. Vt ta

tii2 <tii, tiid> teetii olli käänuline tee oli käänuline; sõiten ärä oma jao suurt tiid müüdä edesi tagasi sõitnud ära oma osa maanteed mööda edasi-tagasi; nüit tullu na tii viirt müüdä nüüd tulnud nad tee äärt mööda

.tõusme <tõusta, tõuse> tõusma, kerkimaei ole vil´lä enne üles tullu ku augusti kuu om tõusnu ei ole viljad (st teravili) enne üles tulnud, kui augustikuus on tõusnud; ku ta ei ole äste tõusnu, sõs om ta lingin kui ta ei ole hästi kerkinud, siis on ta plink

.uhtma3 ~ .uhtme <.uhta, uha>
1. vaevamatemä uht´s kikke peret ta vaevas kogu peret
2. hooga sööma, isuga söömatüülise tullu ja uhtin nõndasama livvä tühjäs töölise olid tulnud ja söönud hooga vaagna tühjaks

vana <vana, vana, pl p vanasit ~ vana, vana, pl p vanu ~ vana, vanat> vanavana jaakapäävä luvvas marjel, õuntel, kardultel, sibultel maik manu vanal jaagupipäeval luuakse marjadele, õuntele, kartulitele, sibulatele maitse juurde; küll sii leib om vanasse ja kõvasse minnu Trv küll see leib on vanaks ja kõvaks läinud; vana naise köpsiksit olli tullu kirigu manu vanu naisetudikesi oli tulnud kiriku juurde; rasse om vanas saija, vanan ää eläde raske on vanaks saada, hea vanana elada

vähä, vähe vähe, natukeneõpetejel tullu ka iki vähä alastust Anne vastu õpetaja hakanud ka ikka natuke halastust tundma Anne vastu

.väike <.väikse, .väikest> väike, noorviirt müüdä tullu kolme aastene väike tüdrukuk äärt mööda tulnud kolmeaastane väike tüdrukuke; na olli väikse uus´maa saaja nad olid väikesed uudismaa saajad. Vt vähik, vähike

ülevest Trv ülevalt, ülaltpooltsii om ülevest puult tullu käsk see on ülevalt poolt tulnud käsk. Vt ülest, ülevelt

ütsijäri üksteise järelkikk õnnetuse om tullu ütsijäri kõik õnnetused on üksteise järel tulnud


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur