[MES] Mulgi sõnastik

jakuteme <jakute, jakude> pikendama (ajaliselt või ruumiliselt), jätku- või osakaupa tegema

.jaurame <jaurate ~ jaurade, .jaura>
1. jaurama, lorajuttu ajama, lärmama
2. mässama, jändama; rumalusi tegema temä jauraś küll oma elu sehen tema tegi oma elu jooksul palju rumalusi

jordsuteme ~ jortsuteme ~ jorsuteme <jordsute ~ jortsute ~ jorsute, jordsude ~ jortsude ~ jorsude> midagi halvasti, ebaühtlaselt tegema är jordsuten, üits tükk jämmet, tõine peenikest (lõnga) ebaühtlaselt kedranud, üks osa (on) jämedat, teine peenikest

karusteme <karuste, karuste> karvaseks tegema ma pea kanga ärä karusteme ma pean kanga karvaseks tegema

kasvateme <kasvate, kasvade>
1. kasvatama kasvats kasvatab; kurja süänt kasvateme kurja südant kasvatama, st jonnima
2. suuremaks tegema, lisama ku mulda pääle kasvadets ja sõnnikut pannas, siss rahk kand vil´lä küll kui mulda peale lisatakse ja sõnnikut pannakse, siis kannab rähk vilja küll

.kaupleme <kaubelde ~ kaubelte, .kauple>
1. müüma juut kauplep raamige juut kaupleb vanakraamiga
2. kaupa sobitama, kokkulepet tegema, tingima mia massa raha ja sa tulet viil kaupleme! mina maksan raha ja sa tuled veel kauplema!

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, tormama, ruttama kihute no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad
2. ajama, tagant sundima kihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on
3. lööma, virutama, viskama aknest kihut´ kolm kivi vällä aknast visati kolm kivi välja
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiiresti toimuma väike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele
5. õhutama, ässitama mea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema)

kõbitseme <kõbitse, kõbitse> Hls vaevaliselt tegema, nokitsema ma kõbitse siin viil ma nokitsen siin veel

.kõrdame <kõrrate, .kõrda>
1. korduvalt või uuesti tegema, (õpitut) kordama mea kõrrasi selle lugemise üle ma kordasin selle lugemise üle
2. küntud maad uuesti kündma mõni kõrdas vesitset maad kaits kõrda mõni künnab vesist maad kaks korda üle

kõrgusteme <kõrguste, kõrguste> ärplema, hooplema, end tähtsaks tegema mehe kõrgusteve kõrtsin mehed ärplevad kõrtsis

kõrveteme <kõrvete, kõrvede>
1. kõrvetama, kuumutama, põletama ma kõrvede kohvi ma kõrvetan kohvi
2. valu tegema, kõrvetama nõgese kõrveteve, karuohte sorgive nõgesed kõrvetavad, karuohakad torgivad; kül´m kõrvets nõnda, et taht nina pääst är võtta külm kõrvetas nii, et tahtis nina peast ära võtta

.kõssame <kõssate, .kõssa> häält tegema, lausuma; välja tegema ta es kõssa kedäki ta ei lausunud midagi; kõnele või ole kõnelemede, temä ei kõssagi räägi või ära räägi, tema ei tee väljagi

käkerdeme ~ käkerteme <käkerte, käkerde>
1. kortsutama, kägardama ta käker´ts siu kirjä ärä ja visaś liidi ala ta kägardas su kirja kokku ja viskas pliidi alla
2. halvasti tegema ta käker´ds selle tüü ärä ta tegi selle töö halvasti

käkisteme2 <käkiste, käkiste> Krk hooletult, lohakalt tegema sii om siant sama must ku ta olliki, läbi vii är käkistet pal´t see on selline sama must kui ta oligi, hooletult läbi vee tõmmatud ainult (pesu kohta)

käperteme <käperte, käperde>
1. käperdama, kobama, kompama, katsuma poiss käper´t tüdrikut poiss käperdas tüdrukut
2. käpukil käima, roomama joba käperts, lää kui üits ribin nel´lä käpä pääl juba roomab, läheb nagu ribinal nelja käpa peal
3. aeglaselt ja saamatult tegema, vusserdama sii om ärä käperdet, sii ei pia vihma see on saamatult tehtud, see ei pea vihma (heinakuhja kohta)

lahenteme <lahente, lahende> Krk lahedamaks tegema; lahendust leidma, selgitama mõni teine läits sedä asja lahentem keegi teine läks seda asja lahendama

landsiteme ~ lantsiteme <lantsite, lantside>
1. vitsaga lööma, peksma; sundima ma taht sedä lehmä kohe lantsite ma tahtsin seda lehma kohe vitsaga lüüa
2. midagi hoogsalt tegema; süüa vitsutama lehmil om põhk ehen, lantsitegu nüid ennest täis lehmadel on põhk ees, vitsutagu nüüd ennast täis (süüa)

libasteme <libaste, libaste>
1. libisema luśk libastes maha Hel lusikas libises maha
2. meelitama, lipitsema tat ei jõvva ärä palude ega libaste teda ei jõua ära paluda ega meelitada
3. libistama, (kergelt, põgusalt) midagi tegema libastedi karuägläge üle tasatses siluti kergelt karuäkkega üle tasaseks; ma libaste selle suuveere viil üle ma niidan selle sooääre veel kergelt üle; üüvlek taht viil üle vähä libaste höövel tahtis veel natuke üle silumist

libisteme <libiste, libiste>
1. lipitsema temä libist egäüte ehen Hls tema lipitses igaühe ees
2. libistama, midagi pealiskaudselt tegema sa pühit, sis pühi, ärä libiste pal´t (kui) sa pühid, siis pühi, ära niisama libista

lokerdeme ~ lokerteme <lokerte, lokerde>
1. looderdama, laisklema oki man taht lokerde, ei taha talite kedägi ta tahab voki juures laiselda, ei taha kodutöid teha ega midagi
2. vaevaliselt või pealiskaudselt tegema vana inimese nüüt lokerdeve vanat muudu, noore kõneleve kirjaviisi vanad inimesed nüüd räägivad vana moodi, noored kõnelevad kirjaviisi (st räägivad kirjakeelt)

loperdeme ~ loperteme <loperte, loperde>
1. korratult kõikuma, loperdama edimene ratas joosep õigest, aga tõine lopertep esimene ratas jookseb otse, aga teine loperdab
2. lohakalt tegema sii kudamine om loperdet kokku, sukk taht ka iluste kudade see kudumine on lohakalt tehtud, sukka tuleb ka korralikult kududa

loruteme <lorute, lorude>
1. vedelema, laisklema, lorutama mehe loruteve kõrtsin mehed lorutavad kõrtsis; temä ei viisi kedägi tetä, sis lorutep pääle tema ei viitsi midagi teha, siis muudkui laiskleb
2. mustaks tegema, rikkuma, trööpama vastse saapa jalan ärä loruten puha likege uued saapad jalas puha ära trööbanud märjaga

.luume <luvva, luu> looma, tegema ma luu kanga üles ma loon kanga üles; sii rõõvas om ta selgä nigu luud see rõivas on ta selga justkui loodud; sii luu kuhja, ken kätte and see teeb kuhja, kes kätte annab (heina)

.lõhkame <lõhate, .lõhka>
1. lõhkuma, tükkideks tegema latika lõhkat ärä, tal om ulka rasva sisen latika lõikad tükkideks, tal on päris palju rasva sees
2. tormama, kiiresti jooksma ma lõhka, mis jõvva ma jooksen nii kiiresti kui jõuan

.lõhkme <.lõhku, lõhu>
1. lõhkuma, katki tegema ta om maruvihane, lõhk kikk asja purus ta on maruvihane, lõhkus kõik asjad katki
2. midagi intensiivselt tegema obene pańd(s) lõhkme hobune hakkas perutama

niistuteme <niistute, niistude> niisutama, niiskeks tegema ei saa kuhja tetä, ärä niistut´s einä ei saa (heina)kuhja teha, (vihm) tegi heina ära niiskeks; nüid om mitu päevä niistuten nüüd on mitu päeva niisutanud (st niiske või vihmane ilm olnud)

noorenteme ~ noorendeme <noorente, noorende> noorendama, nooremaks tegema ää reemi noorenteve nahka head kreemid noorendavad nahka

noorusteme <nooruste, nooruste> Krk end nooremaks tegema tüdrugu noorustiv ennäst, ütliv noorepes tüdrukud tegid end nooremaks, ütlesid nooremaks; ega ta nõnda nuur ei ole ku ta ennast noorustes ega ta nii noor ei ole, kui nooreks ta ennast teeb

pigiteme <pigite, pigide>
1. pigiseks saama liidi lõõri ollive kik ärä pigitet pliidilõõrid olid kõik pigiseks saanud
2. pigitama, pigiseks tegema

pilbasteme <pilbaste, pilbaste> pilbasteks tegema ta taht akate puid pilbasteme ta tahtis hakata puid pilbasteks tegema

pokerdeme ~ pokerteme <pokerte, pokerde> lohakalt tegema ta taht´s kikke pokerte ta tahtis kõike lohakalt teha

pudruteme <pudrute, pudrude> putru tegema, pudrutama ma-p akka egä päe pudruteme ma ei hakka iga päev pudrutama (st süüa tegema)

.purs´me <.purssi, purssi ~ pursi>
1. viletsalt rääkima, purssima ta akaś vene kiilt pur´sme ta hakkas vene keelt purssima
2. vusserdama, midagi halvasti tegema mis sa sääl pursit mida sa seal vusserdad

rabeleme <rabelde ~ rabelte, rabele> rabelema, kiiresti erinevaid asju tegema ma rabele küll kogu aig, a tolku om vähä ma rabelen küll kogu aeg, aga kasu on vähe

.rot´sme <.rotsi, rotsi>
1. rikkuma, kõlbmatuks tegema mea ei taha ende rõõvit ärä rotsi ma ei taha enda rõivaid ära rikkuda
2. trotsima, vältima mih sa rotsit! mida sa trotsid!
3. rikkuma, häbisse viima Liine olli siante tüdrik, egä ta ennäst poistel rotsi küll es lase Liine oli selline tüdruk, ega ta ennast poistel häbistada küll ei lasknud

tegeme <tetä, tii> tegema kes tege tüüd ja vaiva näge? kes teeb tööd ja näeb vaeva?; mis esi tiid om äste tett mis ise teed, (see) on hästi tehtud

uvventeme <uvvente, uvvende> uuesti tegema, tegevust kordama, uuendama uvvende kolm-neli kõrda päevän tee uuesti kolm-neli korda päevas

valmisteme <valmiste, valmiste> valmistama, tegema nii mõrra valmistide vitsest ja linatse niidist need mõrrad valmistati vitstest ja linasest niidist

valuteme <valute, valude> haiget tegema, valutama võt´s küll kül´le siist nõnda valuteme võttis küll külje seest niimoodi valutama

.villame <villade ~ villate, .villa> tormama, kiiresti tegema einaaigu pidive kikk villame heinaajal pidid kõik tormama