[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit

.aame ~ .aama <aia ~ .aade, aa, impers aias ~ aets> ajamaaap lume piindres ajab lume vaalu || .nuhki .aame jälgi ajamata om tükk aiga nuhki aanu ta on kaua aega jälgi ajanud; .naidu .aame jonni ajamames sa aat ilmaaigu oma naidu mis sa ajad ilmaaegu oma jonni; .pirde .aame peerge kiskumakase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljast poolt kiskuma, männipeerge kisutakse seest poolt, [puu]südamest; .purri .aame .puristamalaits aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi)karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajasid loomad ooksu; .pääle .aama nuruma, peale ajamaaa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlemama tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; .selgä .aame süüks panematahets vägisi inimesel vargust selgä aija tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisemauisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnimasii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); .ürri .aame urisemakoer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna

.arvame <arvate ~ arvade, .arva>
1. arvamaarvage arvake; ma omast pääst esi arva, ka ta om nii või ei oole ma ise arvan, kas see on nii või ei ole
2. loendamasääl olli arvamede pallu inimesi kogussen seal oli loendamatul hulgal inimesi koos
3. arvutamavällä arvade kokku arvutada
4. kindlaks tegema, mõistatama, aru saamaraamadu ots joba kähen, akas joba kokku arvame raamat juba läbi loetud, hakkab juba sisust aru saama

jakuteme <jakute, jakude> jaotama(ajaliselt või ruumiliselt), jätku- või osakaupa tegemama jakute selle kanga kudamise nädäle pääle ärä ma jaotan selle kanga kudumise nädala peale ära

.jaurame <jaurate ~ jaurade, .jaura>
1. jaurama, lora ajama, lärmamamiis jauras ja jauras, ärä tüüdäs kikki mees lärmas ja lärmas, tüütas kõik ära
2. mässama, jändama; rumalusi tegematemä jauras´ küll oma elu sehen tema tegi oma elu jooksul palju rumalusi

jordsuteme ~ jortsuteme <jordsute ~ jortsute, jordsude ~ jortsute> midagi halvasti, ebaühtlaselt tegemaär jordsuten, üits tükk jämmet, tõine peenikest (lõnga) ebaühtlaselt kedranud, üks osa (on) jämedat, teine peenikest

karusteme <karuste, karuste>
1. karvaseks tegemama pea kanga ärä karusteme ma pean kanga karvaseks tegema
2. karvustama, tutistama

kasvateme <kasvate, kasvade, nud-part kasvaten>
1. kasvatamata kasvats oma poiga äste ta kasvatab oma poega hästi
2. suuremaks tegema, lisamaku mulda pääle kasvadets ja sõnnikut pannas, sis rahk kand vil´lä küll kui mulda peale lisatakse ja sõnnikut pannakse, siis kannab rähk vilja küll

.kaupleme <kaubelte ~ kaubelde, .kauple>
1. müümajuut kauplep raamige juut kaupleb vanakraamiga
2. kaupa sobitama, kokkulepet tegema, tingimamia massa raha ja sa tulet viil kaupleme! mina maksan raha ja sa tuled veel kauplema!

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, tormama, ruttamakihute no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad
2. ajama, tagant sundimakihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on
3. lööma, virutama, viskamaaknest kihut´ kolm kivi vällä aknast visati kolm kivi välja
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiiresti toimumaväike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele
5. õhutama, ässitamamea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema)

kõbitseme <kõbitse, kõbitse> Hls vaevaliselt tegema, nokitsemama kõbitse siin viil ma nokitsen siin veel. Vt kõbisteme2

.kõrdame <kõrrate, .kõrda>
1. korduvalt või uuesti tegema, (õpitut) kordamamea kõrrasi selle lugemise üle ma kordasin selle lugemise üle
2. küntud maad uuesti kündmamõni kõrdas vesitset maad kaits kõrda mõni künnab vesist maad kaks korda üle

kõrgusteme <kõrguste, kõrguste> ärplema, hooplema, end tähtsaks tegemamehe kõrgusteve kõrtsin mehed ärplevad kõrtsis

kõrveteme <kõrvete, kõrvede>
1. kõrvetama, kuumutama, põletamama kõrvede kohvi ma kõrvetan kohvi
2. valu tegema, kõrvetamanõgese kõrveteve, karuohte sorgive nõgesed kõrvetavad, karuohakad torgivad; kül´m kõrvets nõnda, et taht nõna pääst är võtta külm kõrvetas nii, et tahtis nina peast ära võtta

.kõssame <kõssate, .kõssa> häält tegema, lausuma; välja tegemata es kõssa kedäki ta ei lausunud midagi; kõnele või ole kõnelemede, temä ei kõssagi räägi või ära räägi, tema ei tee väljagi

käkerteme ~ käkerdeme <käkerte, käkerde>
1. kortsutama, kägardamata käker´ts siu kirjä ärä ja visas´ liidi ala ta kägardas su kirja kokku ja viskas pliidi alla
2. halvasti tegemata käker´ds selle tüü ärä ta tegi selle töö halvasti

käkisteme2 <käkiste, käkiste> Krk hooletult, lohakalt tegemasii om siant sama must ku ta olliki, läbi vii är käkistet pal´t see on selline sama must kui ta oligi, hooletult läbi vee tõmmatud ainult (pesu kohta)

käperteme <käperte, käperde>
1. käperdama, kobama, kompama, katsumapoiss käper´t tüdrikut poiss käperdas tüdrukut
2. käpukil käima, roomamajoba käperts, lää kui üits ribin nel´lä käpä pääl juba roomab, läheb nagu ribinal nelja käpa peal
3. aeglaselt ja saamatult tegema, vusserdamasii om ärä käperdet, sii ei pia vihma see on saamatult tehtud, see ei pea vihma (heinakuhja kohta)

lahenteme <lahente, lahende> Krk lahedamaks tegema; lahendust leidma, selgitamamõni teine läits sedä asja lahentem keegi teine läks seda asja lahendama

landsiteme ~ lantsiteme <lantsite, lantside>
1. vitsaga lööma, peksma; sundimama taht sedä lehmä kohe lantsite ma tahtsin seda lehma kohe vitsaga lüüa
2. midagi hoogsalt tegema; süüa vitsutamalehmil om põhk ehen, lantsitegu nüid ennest täis lehmadel on põhk ees, vitsutagu nüüd ennast täis (süüa)

libasteme <libaste, libaste>
1. libisemalus´k libastes maha Hel lusikas libises maha
2. meelitama, lipitsematat ei jõvva ärä palude ega libaste teda ei jõua ära paluda ega meelitada
3. libistama, (kergelt, põgusalt) midagi tegemalibastedi karuägläge üle tasatses siluti kergelt karuäkkega üle tasaseks; ma libaste selle suuveere viil üle ma niidan selle sooääre veel kergelt üle; üüvlek taht viil üle vähä libaste höövel tahtis veel natuke üle silumist

libisteme <libiste, libiste>
1. lipitsematemä libist egäüte ehen Hls tema lipitses igaühe ees
2. libistama, midagi pealiskaudselt tegemasa pühit, sis pühi, ärä libiste pal´t (kui) sa pühid, siis pühi, ära niisama libista

lokerdeme <lokerte, lokerde> , lokerteme
1. looderdama, laisklemaoki man taht lokerde, ei taha talite kedägi ta tahab voki juures laiselda, ei taha kodutöid teha ega midagi
2. vaevaliselt või pealiskaudselt tegemavana inimese nüüt lokerdeve vanat muudu, noore kõneleve kirjaviisi vanad inimesed nüüd räägivad vana moodi, noored kõnelevad kirjaviisi (st räägivad kirjakeelt)

loperdeme <loperte, loperde> , loperteme
1. korratult kõikuma, loperdamaedimene ratas joosep õigest, aga tõine lopertep esimene ratas jookseb otse, aga teine loperdab
2. lohakalt tegemasii kudamine om loperdet kokku, sukk taht ka iluste kudade see kudumine on lohakalt tehtud, sukka tuleb ka korralikult kududa

loruteme <lorute, lorude>
1. vedelema, laisklema, lorutamamihe loruteve kõrtsin mehed lorutavad kõrtsis; temä ei viisi kedägi tetä, sis lorutep pääle tema ei viitsi midagi teha, siis muudkui laiskleb
2. mustaks tegema, rikkuma, trööpamavastse saapa jalan ärä loruten puha likege uued saapad jalas puha ära trööbanud märjaga

.luume <luvva, luu> looma, tegemama luu kanga üles ma loon kanga üles; sii rõõvas om ta selgä nigu luud see rõivas on ta selga justkui loodud; sii luu kuhja, ken kätte and see teeb kuhja, kes kätte annab (heina)

.lõhkame <lõhate, .lõhka>
1. lõhkuma, tükkideks tegemalatiku lõhkat ärä, tal om ulka rasva sisen latika lõikad tükkideks, tal on päris palju rasva sees
2. tormama, kiiresti jooksmama lõhka, mis jõvva ma jooksen nii kiiresti kui jõuan

.lõhkme <.lõhku, lõhu>
1. lõhkuma, katki tegemata om maruvihane, lõhk kikk asja purus ta on maruvihane, lõhub kõik asjad katki
2. midagi intensiivselt tegemaobene pan´d(s) lõhkme hobune hakkas perutama

niistuteme <niistute, niistude> niisutama, niiskeks tegemaei saa kuhja tetä, ärä niistut´s einä ei saa (heina)kuhja teha, (vihm) tegi heina ära niiskeks; nüid om mitu päevä niistuten nüüd on mitu päeva niisutanud (st niiske või vihmane ilm olnud)

noorendeme ~ noorenteme <noorente, noorende> noorendama, nooremaks tegemaää reemi noorenteve nahka head kreemid noorendavad nahka

noorusteme <nooruste, nooruste> Krk end nooremaks tegematüdrugu noorustiv ennäst, ütliv noorepes tüdrukud tegid end nooremaks, ütlesid nooremaks; ega ta nõnda nuur ei ole ku ta ennest noorustes ega ta nii noor ei ole, kui nooreks ta ennast teeb

pigiteme <pigite, pigide>
1. pigiseks saamaliidi lõõri ollive kikk ärä pigitet pliidilõõrid olid kõik pigiseks saanud
2. pigitama, pigiseks tegemata tah´t lavva ärä pigite ta tahtis lauad ära pigitada

pilbasteme <pilbaste, pilbaste> pilbasteks tegemata taht akate puid pilbasteme ta tahtis hakata puid pilbasteks tegema

pokerdeme ~ pokerteme <pokerte, pokerde> lohakalt tegemata taht´s kikke pokerte ta tahtis kõike lohakalt teha

pudruteme <pudrute, pudrude>
1. putru tegema, pudrutamama-p akka egä päe pudruteme ma ei hakka iga päev pudrutama (st süüa tegema)
2. lohakalt tegemaes tii iluste, pudrut midägi ruttu ärä ei teinud ilusasti, pudrutas midagi ruttu ära
3. kiiresti ja pudinal rääkimames sa iki pudrutet, kõnele aigapidi mis sa ikka pudistad, räägi aeglaselt

.purs´me <.purssi, pursi>
1. viletsalt rääkima, purssimata akas´ vene kiilt pur´sme ta hakkas vene keelt purssima
2. vusserdama, midagi halvasti tegemamis sa sääl pursit mida sa seal vusserdad

rabeleme ~ rabelama <rabelde ~ rabelte, rabele> rabelema, kiiresti erinevaid asju tegemama rabele küll kogu aig, a tolku om vähä ma rabelen küll kogu aeg, aga kasu on vähe; kana rabeles kulli kähen kana rabeleb kulli käes

rabisteme <rabiste, rabiste>
1. krabistamaiire rabisteve nukan hiired krabistavad nurgas
2. kiirustades tegemata olli selle tüü ülepääkaala ärä rabistenu ta oli selle töö ülepeakaela kiiresti ära teinud

.rot´sme <.rotsi, rotsi>
1. rikkuma, kõlbmatuks tegemamea ei taha ende rõõvit ärä rotsi ma ei taha enda rõivaid ära rikkuda
2. trotsima, vältimamih sa rotsit! mida sa trotsid!
3. rikkuma, häbisse viimaLiine olli siante tüdrik, egä ta ennäst poistel rotsi küll es lase Liine oli selline tüdruk, ega ta ennast poistel häbistada küll ei lasknud

tegeme <tetä, tii> tegemakes tege tüüd ja vaiva näge? kes teeb tööd ja näeb vaeva?; mis esi tiid om äste tett mis ise teed, (see) on hästi tehtud; nätses tegeme niiskeks tegemavihm tei einä nätses vihm tegi heina niiskeks; otsa tegeme tapma; lendävet tegeme mässama, jooksmaku vars vällä sa, sis tege lendvät kui varss välja saab, siis mässab; omal tegeme tukkuma, magamama tii puul tunni omal kah ma magan pool tundi; sugu tegeme sugutamasis na akassiv sugu tegeme ja eläme siis nad hakkasid sugu tegema ja elama; tümmi tegeme prassimaku ta kodu tulli, sis nakas tümmi tegeme kui ta koju tuli, siis hakkas prassima; perrä tegeme nõiduma enda järele; alla tegeme öökülma tulema

uvventeme <uvvente, uvvende> uuesti tegema, tegevust kordama, uuendamauvvende kolm-neli kõrda päevän tee uuesti kolm-neli korda päevas

valuteme <valute, valude> haiget tegema, valutamavõt´s küll kül´le siist nõnda valuteme võttis küll külje seest niimoodi valutama; mul pää valuts mul pea valutab

.villame <villade ~ villate, .villa> tormama, kiiresti tegemaeinaaigu pidive kikk villame heinaajal pidid kõik tormama; küll nii mehe sedä tüüd villave küll need mehed seda tööd rabavad


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur