[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets> ajamaaap lume piindres ajab lume vaalu; ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv ah mine nüüd aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet ära võetut taga igatseda) || .jõrri .aame ~ .naidu .aame jonni ajama, jonnimames sa aat ilmaaigu oma naidu mis sa ajad ilmaaegu oma jonni; .nuhki .aame jälgi ajamata om tükk aiga nuhki aanu ta on kaua aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskumakase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljast poolt kiskuma, männipeerge kisutakse seest poolt, [puu]südamest; .purri .aame .puristamalaits aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi)karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajasid loomad ooksu; .pääle .aame nuruma, peale ajamaaa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlemama tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; .selgä .aame süüks panematahets vägisi inimesel vargust selgä aija tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisemauisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnimasii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer .aame aelema, ringi hulkumatemä piab iki ümmer aame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisemakoer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna

.arvame <arvate ~ arvade, .arva>
1. arvamama omast pääst esi arva, ka ta om nii või ei oole ma ise oma tarkusest arvan, kas see on nii või ei ole; arvage mes tahade arvake mida tahate || kokku arvame aru saama, kindlaks tegemaraamadu ots joba kähen, akkap joba kokku arvame raamatu lõpp juba käes, hakkab juba sisust aru saama; õiges arvame õigeks pidamamea ei saa sedä õiges arvate ma ei saa seda õigeks pidada
2. loendamasääl olli arvamede pal´lu inimesi kogussen seal oli loendamatul hulgal inimesi koos || vällä arvame kokku arvutamaka sa vällä arvade mõistat kas sa kokku arvutada oskad

jagame <jagade, jaa ~ jaga>
1. jaotama, osadeks tegemajaame raha ärä jagame raha ära; maa jagati neile säält ärä pooles maa jaotati neile sealt ära pooleks. Vt jakuteme, .jaoteme
2. piltl jagelema, sõnelemamis sa iki jagat, jätä ottigi üitskõrd rahu mida sa ikka jageled, jäta ometigi ükskord rahule. Vt jageleme, jameleme, nägeleme, näreleme, .nääkleme, ragisteme, sõneleme, sõnuleme

jakuteme <jakute, jakude> jaotama (ajaliselt või ruumiliselt); jätku või osa kaupa tegemama jakude selle kanga kudamise nädäle pääle ärä ma jaotan selle kanga kudumise nädala peale ära. Vt jagame, .jaoteme

.jaurame <jaurate ~ jaurade, .jaura>
1. lärmama, jauramamiis jauras ja jauras, ärä tüüdäs kikki mees lärmas ja lärmas, tüütas kõik ära. Vt kajateme, .kirskleme, käräme, kärätseme, .larmame, larmitseme, .lõuskame, .lärmäme
2. jaurama, jändama; rumalusi tegematemä jauras´ küll oma elu sehen tema tegi oma elu jooksul palju rumalusi. Vt .ampsleme, .jah´tme, .jauname, .jaurame, jukerteme, .mässäme, .rääskleme

jordsuteme <jordsute, jordsude> , jortsuteme <jortsute, jortsude> , jorsuteme <jorsute, jorsude>
1. midagi halvasti, ebaühtlaselt tegemaär jordsuten, üits tükk jämmet, tõine peenikest [lõnga] ebaühtlaselt kedranud, üks osa jämedat, teine peenikest
2. jõnksutama, jõnksatamaoben jortsut´ äketse hobune jõnksatas äkki

karusteme <karuste, karuste>
1. karvaseks tegemama pea kanga ärä karusteme ma pean kanga karvaseks tegema
2. karvustama, tutistamaemäk olli kerge käege last karusteme võõrasema tutistas kerge käega last. Vt karvusteme

kasvateme <kasvate, kasvade, nud-part kasvaten>
1. kasvatamata kasvats oma poiga äste ta kasvatab oma poega hästi
2. suuremaks tegema, lisamaku mulda pääle kasvadets ja sõnnikut pannas, sis rahk kand vil´lä küll kui mulda peale lisatakse ja sõnnikut pannakse, siis kannab rähk vilja küll

.kaupleme <kaubelte ~ kaubelde, .kauple>
1. müümajuut kauplep raamige juut kaupleb vanakraamiga
2. kaupa sobitama, kokkulepet tegema, tingimamia massa raha ja sa tulet viil kaupleme! mina maksan raha ja sa tuled veel kauplema!

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, tormama, ruttamakihute no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad
2. ajama, tagant sundimakihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on
3. lööma, virutama, viskamaaknest kihut´ kolm kivi vällä aknast visati kolm kivi välja
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiiresti toimumaväike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele
5. õhutama, ässitamamea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema)

kipitseme <kipitse, kipitse> Hel Trv
1. kipitama, kirvendamajala kipitseve, ku nõgestest läbi tulet jalad kipitavad, kui nõgestest läbi tuled
2. kripeldama, rahutuks tegemasii asi kipits tal keele pääl see asi kipitas tal keele peal (vajas väljaütlemist)
3. kibelema, nihelemamis sa ike kipitset, mis sa ike lendat mis sa ikka kibeled, mis sa ikka lendad (püsimatust inimesest)

kogiseme <kogiste, kogise>
1. kogisema, kõripõhjast madalat katkendlikku häält tegemakennigi kogisi kambrenurgan sängün keegi häälitses toanurgas voodis; kana kogiseve taga lauda kanad häälitsevad lauda taga. Vt kogisteme
2. piltl kurtma; hädaldamatõisel om tervis kange, tõine kogises pähle, nagu oiets ja kaibas oma ädä teisel on tervis tugev, [aga] teine kurdab pealegi, nagu oiatas ja kaebas oma häda; sa ei ole üttegi päevä terve, kogiset iki oma aigusege sa ei ole ühtegi päeva terve, kaebad ikka oma haigust

.konname <konnate, .konna>
1. kondama, sihitult hulkuma; kerjama, mangumaeile käüs üits miu man konnamen eile käis üks minu juures almust palumas
2. tulutult midagi tegema või küsimaPeat sa sääl sis `konname (töötama) kui sa selle i̬i̬st midagi ei saa; eile käüs üits miu man konnamen eile käis üks minu juures [almust] palumas
3. virelemasääl sai konnat sii ulk `aiga, os ma enne siiä saanu

koristeme1 <koriste, koriste>
1. (aed)vilja koristamapuulbe õhtupoolen kiriku teener lää kirikut koristeme laupäeva õhtupoolikul kiriku teener läheb kirikut koristama
2. korrastama, korda tegemajuuse tolgents müüdä kaala maha, pääd ärä ei koriste Krk juuksed ripnevad mööda kaela alla, pead korda ei tee (etteheitvalt naise juuste kohta). Vt arenteme

kõbitseme <kõbitse, kõbitse> Hls vaevaliselt tegema, nokitsemama kõbitse siin viil ma nokitsen siin veel. Vt kõbisteme2

kõlame <kõlade, kõla>
1. kostma, kuulda olemaku puu vastu lüüt, sis kõlap kui vastu puud lööd, siis kajab
2. kära tegema, karjuma; valjult lobisemamis sa nõnda pal´lu kõlad mis sa nii palju lobised

.kõrdame <kõrrate, .kõrda>
1. korduvalt või uuesti tegema; õpitut üle kordamamea kõrrasi selle lugemise üle ma kordasin selle lugemise üle
2. küntud maad uuesti kündmamõni kõrdas vesitset maad kaits kõrda mõni künnab vesist maad kaks korda üle
3. midagi korduvalt ütlema, matkimaärä kõrrade ümmer sedä juttu änäp

kõrgusteme <kõrguste, kõrguste> Krk suurustama, ärplema, end tähtsaks tegemamehe kõrgusteve kõrtsin mehed ärplevad kõrtsis; temä kõrgustes ennest üttepuhku, nagu uhkes pand tema hoopleb ühtepuhku, nagu uhkeks peab

kõrveteme <kõrvete, kõrvede>
1. kuumutama, põletamama kõrvede kohvi ma kõrvetan kohvi; ani karvu kõrvetets ärä tule pääl õlgik hane peeneid alussulgi kõrvetatakse tule peal õlgedega
2. valu tegema, kõrvetamanõgese kõrveteve, karuohte sorgive nõgesed kõrvetavad, karuohakad torgivad; kül´m kõrvets nõnda, et taht nõna pääst är võtta külm kõrvetas nii, et tahtis nina peast ära võtta

.kõssame <kõssate, .kõssa> häält tegema, lausuma; välja tegemata es kõssa kedäki ta ei lausunud midagi; kõnele või ole kõnelemede, temä ei kõssagi räägi või ära räägi, tema ei tee väljagi

käkerteme ~ käkerdeme <käkerte, käkerde>
1. kortsutama, kägardamata käker´ts siu kirjä ärä ja visas´ liidi ala ta kägardas su kirja kokku ja viskas pliidi alla
2. halvasti tegemata käker´ds selle tüü ärä ta tegi selle töö halvasti

käkisteme2 <käkiste, käkiste> Krk hooletult, lohakalt tegemasii om siant sama must ku ta olliki, läbi vii är käkistet pal´t see on selline sama must kui ta oligi, hooletult läbi vee tõmmatud ainult (pesu kohta)

käperteme <käperte, käperde>
1. kobama, kompama, katsumapoiss käper´t tüdrikut poiss katsus tüdrukut; ta käperts pimmessel iki, kaes käege
2. käpukil käima, roomamajoba käperts, lää kui üits ribin nel´lä käpä pääl juba roomab, läheb nagu ribinal nelja käpa peal
3. aeglaselt ja saamatult tegema, vusserdamasii om ärä käperdet, sii ei pia vihma see on saamatult tehtud, see ei pea vihma (heinakuhja kohta)

.kütme <.küttä, kütä>
1. kütmaahi taht ärä küttä ahi on vaja ära kütta
2. kuivatamatõuvili kik küteti turvastege, aga levä vili küteti puiege, et mudu turba maik lääp leväle manu seemnevili kõik kuivatati turbaga, aga leivavili kuivatati puudega, et muidu turba maitse läheb leivale juurde
3. peksa andma, tappa andmaselle jutu pääle kütets kere kuumas selle jutu peale antakse tappa
4. midagi intensiivselt või palju tegemarahvast kütäp kirikuse rahvas kiirustab kirikusse; ku vaim om kadunu, sis ei ole enämb inimest, mutku kütä auda kui vaim on kadunud, siis ei ole enam inimest, muudkui aja hauda

landsiteme ~ lantsiteme <lantsite, lantside>
1. vitsaga lööma, peksma; sundimama taht sedä lehmä kohe lantsite ma tahtsin seda lehma kohe vitsaga lüüa
2. midagi hoogsalt tegema; süüa vitsutamalehmil om põhk ehen, lantsitegu nüid ennest täis lehmadel on põhk ees, vitsutagu nüüd ennast täüs (söömisest); nüid lantsitep niitmist nõnda, et pää otsan lige nüüd niidab nii hoogsalt, et pea on otsas märg

libasteme <libaste, libaste>
1. libisemalus´k libastes maha Hel lusikas libises maha
2. meelitama, lipitsematat ei jõvva ärä palude ega libaste teda ei jõua ära paluda ega meelitada
3. libistama, (kergelt, põgusalt) midagi tegemalibastedi karuägläge üle tasatses siluti kergelt karuäkkega üle tasaseks; ma libaste selle suuveere viil üle ma niidan selle sooääre veel kergelt üle; üüvlek taht viil üle vähä libaste höövel tahtis veel natuke üle silumist. Vt libisteme
4. kergelt löömatemä es tii tal suurt aiget kedägi, pal´t libas´t üle ta ei teinud talle suuremat haiget midagi, ainult kergelt lõi

libisteme <libiste, libiste>
1. lipitsematemä libist egäüte ehen Hls tema lipitses igaühe ees
2. libistama, midagi pealiskaudselt tegemasa pühit, sis pühi, ärä libiste pal´t (kui) sa pühid, siis pühi, ära niisama libista. Vt libasteme

lokerdeme <lokerte, lokerde> , lokerteme
1. looderdama, laisklemaoki man taht lokerde, ei taha talite kedägi ta tahab voki juures laiselda, ei taha kodutöid teha ega midagi
2. vaevaliselt või pealiskaudselt tegemavana inimese nüüt lokerdeve vanat muudu, noore kõneleve kirjaviisi vanad inimesed nüüd räägivad vana moodi, noored kõnelevad kirjaviisi (st räägivad kirjakeelt)

loperdeme <loperte, loperde> , loperteme
1. korratult kõikuma, loperdamaedimene ratas joosep õigest, aga tõine lopertep esimene ratas jookseb otse, aga teine loperdab
2. lohakalt tegemasii kudamine om loperdet kokku, sukk taht ka iluste kudade see kudumine on lohakalt tehtud, sukka tuleb ka korralikult kududa

loruteme <lorute, lorude>
1. vedelema, laisklema, lorutamamihe loruteve kõrtsin mehed lorutavad kõrtsis; temä ei viisi kedägi tetä, sis lorutep pääle tema ei viitsi midagi teha, siis muudkui laiskleb
2. mustaks tegema, rikkuma, trööpamavastse saapa jalan ärä loruten puha likege uued saapad jalas puha ära trööbanud märjaga

.luume <luvva, luu> looma, tegemama luu kanga üles ma loon kanga üles; sii rõõvas om ta selgä nigu luud see rõivas on ta selga justkui loodud; sii luu kuhja, ken kätte and see teeb kuhja, kes kätte annab (heina)

.lõhkame <lõhate, .lõhka>
1. lõhkuma, tükkideks tegemalatiku lõhkat ärä, tal om ulka rasva sisen latika lõikad tükkideks, tal on päris palju rasva sees
2. midagi intensiivselt tegema; rügamakavva sa sedäsi jõvvat lõhate kui kaua sa sedasi jõuad rügada
3. kiiresti jooksmama lõhka, mis jõvva ma jooksen nii kiiresti kui jõuan

.lõhkme <.lõhku, lõhu>
1. lõhkuma, katki tegemata om maruvihane, lõhk kikk asja purus ta on maruvihane, lõhub kõik asjad katki
2. midagi intensiivselt tegema; rügamaobene pan´d(s) lõhkme hobune hakkas perutama

niistuteme <niistute, niistude> niisutama, niiskeks tegemaei saa kuhja tetä, ärä niistut´s einä ei saa (heina)kuhja teha, (vihm) tegi heina ära niiskeks; nüid om mitu päevä niistuten nüüd on mitu päeva niisutanud (st niiske või vihmane ilm olnud)

noorendeme ~ noorenteme <noorente, noorende> noorendama, nooremaks tegemaää reemi noorenteve nahka head kreemid noorendavad nahka

noorusteme <nooruste, nooruste> Krk end nooremaks tegematüdrugu noorustiv ennäst, ütliv noorepes tüdrukud tegid end nooremaks, ütlesid nooremaks; ega ta nõnda nuur ei ole ku ta ennest noorustes ega ta nii noor ei ole, kui nooreks ta ennast teeb

pigiteme <pigite, pigide>
1. pigiseks saamaliidi lõõri ollive kikk ärä pigitet pliidilõõrid olid kõik pigiseks saanud
2. pigitama, pigiseks tegemata tah´t lavva ärä pigite ta tahtis lauad ära pigitada

pilbasteme <pilbaste, pilbaste> pilbasteks tegemata taht akate puid pilbasteme ta tahtis hakata puid pilbasteks tegema

pokerdeme ~ pokerteme <pokerte, pokerde> lohakalt tegemata taht´s kikke pokerte ta tahtis kõike lohakalt teha

pudruteme <pudrute, pudrude>
1. putru tegema, pudrutamama-p akka egä päe pudruteme ma ei hakka iga päev pudrutama (st süüa tegema)
2. lohakalt tegemaes tii iluste, pudrut midägi ruttu ärä ei teinud ilusasti, pudrutas midagi ruttu ära
3. kiiresti ja pudinal rääkimames sa iki pudrutet, kõnele aigapidi mis sa ikka pudistad, räägi aeglaselt

.purs´me <.purssi, pursi>
1. viletsalt rääkima, purssimata akas´ vene kiilt pur´sme ta hakkas vene keelt purssima
2. vusserdama, midagi halvasti tegemamis sa sääl pursit mida sa seal vusserdad

rabeleme ~ rabelama <rabelde ~ rabelte, rabele> rabelema, kiiresti erinevaid asju tegemama rabele küll kogu aig, a tolku om vähä ma rabelen küll kogu aeg, aga kasu on vähe; kana rabeles kulli kähen kana rabeleb kulli käes

rabisteme <rabiste, rabiste>
1. krabistamaiire rabisteve nukan hiired krabistavad nurgas
2. kiirustades tegemata olli selle tüü ülepääkaala ärä rabistenu ta oli selle töö ülepeakaela kiiresti ära teinud

.rot´sme <.rotsi, rotsi>
1. rikkuma, kõlbmatuks tegemamea ei taha ende rõõvit ärä rotsi ma ei taha enda rõivaid ära rikkuda
2. trotsima, vältimamih sa rotsit! mida sa trotsid!
3. rikkuma, häbisse viimaLiine olli siante tüdrik, egä ta ennäst poistel rotsi küll es lase Liine oli selline tüdruk, ega ta ennast poistel häbistada küll ei lasknud

tegeme <tetä, tii> tegemakes tege tüüd ja vaiva näge? kes teeb tööd ja näeb vaeva?; mis esi tiid om äste tett mis ise teed, (see) on hästi tehtud; nätses tegeme niiskeks tegemavihm tei einä nätses vihm tegi heina niiskeks; otsa tegeme tapma; lendävet tegeme mässama, jooksmaku vars vällä sa, sis tege lendvät kui varss välja saab, siis mässab; omal tegeme tukkuma, magamama tii puul tunni omal kah ma magan pool tundi; sugu tegeme sugutamasis na akassiv sugu tegeme ja eläme siis nad hakkasid sugu tegema ja elama; tümmi tegeme prassimaku ta kodu tulli, sis nakas tümmi tegeme kui ta koju tuli, siis hakkas prassima; perrä tegeme nõiduma enda järele; alla tegeme öökülma tulema

uvventeme <uvvente, uvvende> uuesti tegema, tegevust kordama, uuendamauvvende kolm-neli kõrda päevän tee uuesti kolm-neli korda päevas

valuteme <valute, valude> haiget tegema, valutamavõt´s küll kül´le siist nõnda valuteme võttis küll külje seest niimoodi valutama; mul pää valuts mul pea valutab

.villame <villade ~ villate, .villa> tormama, kiiresti tegemaeinaaigu pidive kikk villame heinaajal pidid kõik tormama; küll nii mehe sedä tüüd villave küll need mehed seda tööd rabavad


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur