[MES] Mulgi sõnastik

ega ~ egä ega egä ta elu aig ei kurda ega ta eluaeg ei pea vastu

egä ~ ega <egä ~ ega, egät ~ egat> iga; igaüks, kõik egädel kõigil, kõigile; egäs kottel võip esit muudu kõnelte igas kohas võib isemoodi kõnelda; egäs poole igale poole; egä kõrd iga kord; egä pühäda üüse kallil üül /.../ käünü puustle lambit pügämen igal pühadeaja öösel kallil ööl /.../ käinud nõiad lambaid pügamas; egän puul iki emä hoidas, nõnda peoke all ja tõine pääl igal pool ikka ema hoitakse, nii et peoke all ja teine peal (vanast emast)

emä <emä, emät> ema emä õpaś esi kodun lugeme ema õpetas ise kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emäl ütelt unel emale öeldud unes; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud; emäte laits emata laps; .emmä emasse, ema moodi

esä <esä, esät>
1. isa lääp esäl läheb isa juurde; esä käs'k poiga obest ette panna isa käskis pojal hobuse ette rakendada; esäte isata; .essä isasse, isa moodi
2. isane esä kuus'k om aru, ilma käbudede isane kuusk on harv, ilma käbideta

kenä <kenä, kenä ~ kenät>
1. kena, ilus, meeldiv vaist üteldäs ilust obest kenäs(e) vahel nimetatakse ilusat hobust kenaks; üits kenä inimesek olli näo poolest üks meeldiv inimene oli näo poolest
2. veider õige va kenä oma juttega Trv õige selline veider oma juttudega

kerä <kerä, kerä ~ kerät> kera kerrä kerasse; kos nüit o punatse lõngä kerä? kus nüüd punase lõnga kera on? vt kadsa, kedsä

kesä <kesä, kesä ~ kesät> kesa, sööti jäetud põld aja eläjä õhtsapoolen kesä pääle! aja loomad õhtu poole kesa peale!

nemä ~ nevä <nende, neid ~ neit> nemad nemä lännü ütest mõisast tõise nemad läinud ühest mõisast teise; nevä om sedä lubanu tetä nad on seda lubanud teha

perä <perä, perä> pära, järg seebi peräge autide kangit seebipäraga hautati kangaid

pesä <pesä, pesä ~ pesät> pesa pesän ollive kaits kurepoiga pesas oli kaks kurepoega

raba1 <raba, raba> raba, kõrgsoo raban kasuve kuremarja ja muraku rabas kasvavad jõhvikad ja murakad

raba2 <raba, raba> õllepära raba anti luumel süvvä õllepära anti loomadele söögiks

rebäne <rebäse, rebäst> rebane rebäne juuśk nõmme müüdä rebane jooksis mööda nõmme

rees´ <reesi, .reesi> prees poistel ollive reesi poistel olid preesid

regi <rii, rege> regi regedeg om ää talvel sõita regedega on talvel hea sõita; rii olliv perätside kokku aet reed olid otsakuti kokku aetud

rehi <rehe ~ reha, reht ~ rehet>
1. korraga kuivatav ja pekstav vili ku ta kuju olli, sis akati üüse rehet pesme kui ta (vili) kuiv oli, siis hakati öösel reht peksma vt rihe
2. ruum vilja kuivatamiseks ja peksmiseks sis viiti rügä kodu riha ala siis viidi rukis koju rehe alla vt riha-alune

rel´l ~ relli <relli, .relli> prill(id) vanaemäl om relli ehen vanaemal on prillid ees

ren´n <renni, .renni> renn varep olliv puust vihma renni varem olid puust vihmaveerennid

rep´p <repi, reppi> trepp uvvel majal ollive kõrge repi uuel majal olid kõrged trepid

räbu <räbu, räbu>
1. praht, rämps, puru peenik kiri kut´s räbu kunagi, siit ei saa midägi aru peenike kiri kui üks puru kunagi, siit ei saa midagi aru
2. peenike lumi, märg lumi liket lumeräbu tulep märga peenikest lund tuleb

rögä <röä, rögä> röga rögä om kurgun röga on kurgus

rügä <rüä, rügä> rukis meil o puha ostet rügädest leib meil on kõik leib ostetud rukistest; näin kütsetes egä nädäl rüäleibä vanaema küpsetab iga nädal rukkileiba

temä <temä, temät ~ tend> tema mike iist ma temäge kakle? mille pärast ma temaga kaklen?; temät ei olevet tullu teda ei olevat tulnud; tend es ole mia nännu teda ei ole ma näinud vt ta

terä <terä, terä ~ terät>
1. (lõike)tera sii väits olli ää vaibe ~ teräve teräge see nuga oli hea terava teraga
2. viljatera terä lääve katik survan terad lähevad surudes katki

äbä <äbä, äbä ~ äbät> lastek valus, haige ärä tetä miu käel äbä! ära tee mu käele haiget!