[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1156 artiklit, väljastan 100

.aabine <.aabise, .aabist> haavane, haavapuustmede sannalava om aabine meie saunalava on haavapuust

aak´1 <aagi, .aaki>
1. haak, väike konkskördil om aagi seelikul on haagid
2. (jänese)haak, äkiline suunamuutus liikumiseljänes tiip aake jänes teeb haake

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets> ajamaaap lume piindres ajab lume vaalu; ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv ah mine nüüd aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet võetut taga igatseda) || .jõrri .aame ~ .naidu .aame jonni ajama, jonnimames sa aat ilmaaigu oma naidu mis sa ajad ilmaaegu oma jonni; .nuhki .aame jälgi ajamata om tükk aiga nuhki aanu ta on kaua aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskumakase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljast poolt kiskuma, männipeerge kisutakse seest poolt, [puu]südamest; .purri .aame .puristamalaits aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi)karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajasid loomad ooksu; .pääle .aama nuruma, peale ajamaaa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlemama tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; .selgä .aame süüks panematahets vägisi inimesel vargust selgä aija tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisemauisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnimasii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer aame aelema, ringi hulkumatemä piab iki ümmer ajame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisemakoer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna

aamer´t <aamerdi ~ aamerti, aamertit>
1. kärsitu, püsimatuta om väege aamer´t, ei kurda puil ega mail ta on väga kärsitu, ei püsi puil ega mail
2. üleannetusii poiss om egävene aamer´t see poiss on väga üleannetu

aas <aasa, .aasa>
1. haakpane värät aasa pane värav haaki
2. aas, silmuspastlel om aasa pastlal on aasad (kust paelad läbi käivad)

aasants <aasandse ~ aasantse, aasantset> pastla ristpaelmis risti pääl, om aasantse mis risti peal, on pastla ristpaelad. Vt aasa|kabel, aasandus, aasats

.aastene <.aastese, .aastest> aastanesii memm olli joba ütsmekümne aastene see memm oli juba üheksakümneaastane; miu emä om katsmekümne aastene minu ema on kaheksakümneaastane

agin <agine, agint ~ agind> Krk hagijasnüid om agine mõtsan, kiuh käuh auguve nüüd on hagijad metsas, kiuh käuh hauguvad. Vt agijes

aharik <aharigu ~ ahariku, aharikku> kaharnurme veere pääl om aharik puu põllu ääres on kahar puu. Vt agar2, agarik, ahar, kahar, kaharik

aher1 <.ahtre, .ahtret> aher; kehvlehm om ahtres jäänu lehm on ahtraks jäänud

ahes <.ahte, ahest, komp .ahtep> kitsas, ahaskört om ahtes jäänu seelik on kitsaks jäänud. Vt .ahtak, .ahtik

.ahteline <.ahtelise, .ahtelist> kitsavõitusaarel om ahtelise pikäliku lehekse saarepuul on kitsavõitu piklikud lehed

.ahtik ~ .ahtike <.ahtikse, .ahtikest> , .ahtik <.ahtigu ~ .ahtiku, .ahtikut> kitsas, ahtaketa om miul ahtiku püksi tennu ta on minule kitsad püksid teinud; sii tii om õige ahtik see tee on väga kitsas. Vt ahes, .ahtak

aia|mulk <aia|mulgu, aia|.mulku> aiaauk, väravakohtaiamulk om seante üle astutev väravakoht (aias) on selline üleastutav (st saab üle astuda)

aig <aa ~ aja, .aiga ~ .aige> aegaig arvamede, tun´n täädmede (knk) aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma ei ole joba ammul aal sinna saanu ma ei ole juba ammu sinna saanud; ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel ei tule ääd nendel aegadel ei tule head; mea ei mälede vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest; nüid om vanamiiss ilusen ajan, küsi nüid Hel piltl nüüd on vanamees heas tujus, küsi nüüd

aig|ilm <aig|ilma ~ aja|ilma, aig|.ilma>
1. eluolu; ajajärk; ilmaeluaigilm om ukan ilmaelu on hukas; ajailma om pal´lu muuten, arenen Hls eluolud on palju muutunud, arenenud
2. maailmet sii aigilm ninda suur om et see maailm nii suur on

.aigine <.aigise, .aigist> , .aigne <.aigse, .aigset> aegnemede talul olli vana alli aigine nimi meie talul oli vana hallide aegade nimi; ta om miu aigne inimen tal on minuaegne inimene

.aigume <.aigude, .aigu>
1. vanaks või halvaks minemaleib om aigunu leib on vanaks läinud
2. valmima (ilmastiku toimel)lina aiguve pääle leotemist väl´lä pääl linad valmivad pärast leotamist välja peal

.aigus <.aiguse, .aigust> haigus, tõbijumala aiguse puha, pal´t luu murd om esi tett aigus jumala haigused kõik, ainult luumurd on enda põhjustatud haigus

.aimus <.aimuse, .aimust> aimus, aim, arusaaminemiul om vähä aimust mul on natuke aimu (asjast). Vt aim

ais2 <aisu, .aisu> lõhn, haissii äitsmeke om ää aisuge see lilleke on hea lõhnaga; oma rahvas, võõras ais - ku mõni om aisu tennu oma rahvas, võõras hais, (öeldi) kui mõni on haisu teinud (peeretajast)

ait <aida, .aita> aitta om võtten võõrist aitest ta on võtnud võõrastest aitadest (öeldi teiste arvel rikastunu kohta). Vt aidak, aidik

ajage
1. aeglanetemä om ajage inimene ta on aeglane inimene
2. aeglaselt, pikkamöödaketrä ajage, ärä tulist kedräte ketra pikkamööda, ära kiiruga ketra

ajo1 <ajo, ajo> , aju1 <aju, aju>
1. ajulamba ajo pannas vere sissi ja tetäs käkke lamba aju pannakse vere sisse ja tehakse käkke
2. mõistus, aru; mälusiul om ää ajo, piap kikk meelen sul on hea mälu, peab kõike meeles

ajotiliselt ajutiseltperis siin ei elä, temä om ajotiliselt siin päris siin ei ela, tema on ajutiselt siin. Vt ajoti, ajotiselt

aken <akne, akent, pl p .aknit> akenait olli akentede ait oli akendeta; külm tulli akentest sissi külm tuli akendest sisse; akne om peräni valla aknad on pärani lahti

akkaje <akkaje, akkajet>
1. toimekas, ettevõtlik, tragimede külän om akkajit naisi meie külas on ettevõtlikke naisi
2. äge, äkilinemea seante akkaje ei oole, et ma akka kaklem ma selline äge ei ole, et ma hakkan kaklema

alampest ~ alabest halvasti, viletsaltkehv eläjes, ken alampest peet talve, om vaklu täus kehv loom, kelle eest on halvasti talvel hoolitsetud, on vaklu täis

alb ~ alv <alva, .alba> halbvõi om alvase minnu Trv või on halvaks läinud; alva meelega ütlep mis tahten ärä halva tujuga ütleb mida tahes (halba)

ale1 <ale, alet>
1. hale; kaastundlik, hea südamegama näi alet inimest ma nägin kaastundlikku inimest
2. hele, kahvatu, pleekinudsii om siande ale vär´m see on selline kahvatu värv. Vt alekas

alg <alu, .algu> halgpuu alu om riidan puuhalud on riidas

algas <.alka, algast> halgas, kergesti lõhenev, purunevalgas puu om lahe ja kõva halgas puu on kergesti lõhenev ja kõva

al´l1 <alli, .alli> hall (värvus)sii kassipoig om al´lep ku vana esi Krk see kassipoeg on hallim ku vana (kass) ise; alli pilve toove vihma hallid pilved toovad vihma

.alla ~ alla Trv Hel alles´temä om nuur´ alla ta on alles noor; oia sii kiri alla hoia see kiri alles. Vt all2, alle

al´las <.al´la ~ .al´le, al´last>
1. haljas, rohelinekik tiiveere om al´le joba kõik teeperved on juba haljad
2. klaar, selgelasti kiiä seni, ku al´las liim pääl olli lasti seni keeda, kuni selge leem peale tuli
3. läikiv, hiilgav (nt puhtusest)miul olli iki nõu al´le, puhtes küürit minul olid ikka nõud hiilgavad, puhtaks küüritud

al´lenteme <al´lente, al´lende> haljendama, rohetamakes´ü om üleven, ku al´lents puha oder on üles tõusnud, nii et rohetab kõik

allik1 <alliku ~ alligu, allikut> allikastii lääp allikus tee läheb allika juurde; sii om kiidäv allikit pääline maa see on allikaline maa. Vt läte

allikine <allikise, allikist> allikaneallikisen jõen om vesi kül´m allikases jões on vesi külm

alvemp <alvembe ~ alvempe, alvempet> , alvep <alvebe ~ alvepe, alvepet> halvem; alamuhke om sii, kes ei taha kehvebe, alvebe inimesege kõnelte Krk uhke on see, kes ei taha kehvema, alama inimesega rääkida

ame1 <.amme, amet> särknaistel olli pahkluust saantigi ame naistel oli särk pahkluuni; ei oole änäp jakuge ammit meil ei ole enam jätkuga särke meil; kaukage ammel om kaugas kural puul põuetaskuga särgil on tasku vasakul pool; miu esäl olli pihage ame, panti raha amme piha vahel minu isal oli pihaga särk, pandi raha särgi piha (talje) vahele; miis alasti, ame puhun (mõistatus) alasti mees, särk põues (küünal)

ang1 <angu, .angu> uus hang (tõstmisriist), harkeinä ang om kolme aruge heinahang on kolme haruga. Vt vigel

an´g2 <ange, .ange> (lume)hangpäe om angen päev on hanges (küünlapäeval); kudas ma angest läbi saa kuidas ma hangest läbi saan; mea võti naise ku ange vahelt (knk) mina võtsin naise kui hange vahelt

.angume <.angude, .angu> hanguma, tarretuma Hls Krksül´t om ärä angunu sült on ära hangunud. Vt .kahkume, .ühmüme

annene <annese, annest> Anne-nimelinemiul om üits annene tüdär mul on üks Anne-nimeline tütar

apane <apatse, apast> porine, sopanesääl suun om pal´lu laukit ja irmus apatsit kotussit seal soos on palju laukaid ja hirmus sopaseid kohti

apan´ts <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretislevä apan´ts om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leiva juuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba. Vt apats1
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hlstii pääl olli mitu apantsit tee peal oli mitu mülgast. Vt apats2, apatsi|auk

arbeldeme ~ arbelteme <arbelte, arbelde> talitama, askeldama, toimetamaega siin pal´lu ämp arbelte ei ole, leib om kasta ja toa koriste ega siin palju enam toimetada ei ole, leivatainas on sõtkuda ja toad koristada. Vt argeldeme, aseldeme, askeldeme, atserdeme, kahmerdeme, matserdeme, sehkeldeme, sehkendeme

ari1 <arja, .arja>
1. hari; ülemine osaega siul tuld tare arja otsan ei ole ega sul tuld maja (katuse) harjas ei ole; mäe ari pas´tap mäehari paistab
2. linnuharikul´u ari lää punatses kalkuni hari läheb punaseks; kanal om säuk ari kanal on paks kobarhari
3. pea, juuksedkaras´ miul arja kargas mulle harja (kallale)

arilik <ariliku ~ ariligu, arilikku> harilik, tavalinesii om peris arilik kangas see on täiesti tavaline kangas; sii õigati arilik las´s, sii olli sis seande vaadikse muudu seda kutsuti tavaliseks lassiks, see oli siis selline vaadikese moodi

arjas <arjasse, arjast ~ arjase, arjast> harjas, turjakarvjuusse om ku arjasse juuksed on nagu harjased. Vt arjus1

.arjume <.arjude, .arju> Hls Krk harjuma, kohanematemä om inimestege kangest ärä arjunu ta on inimestega väga hästi ära harjunud (nt metslooma kohta)

ar´m1 <armi, .armi> (haava)armmõni paise om, ärä paranes, jääp ar´m taga mõni paise on (selline, et kui) ära paraneb, jääb arm järele

aru2 <aru, aru, illat .argu> haru; suundabe om katte argu aet habe on kahte harusse aetud; nemä lätsiv egäüits esi argu nemad läksid igaüks ise suunda

aru|kõrd aruharvasii om arukõrd ku tal kõne tuju om seda on aruharva, et tal jututuju on

arv ~ aru <arva, .arva>
1. harv, hõrekaldsa põlve om arva joba, akkave katik mineme püksipõlved on juba hõredad, hakkavad katki minema
2. haruldane, harvaesinevte olede aru võõra te olete haruldased külalised

.arvame <arvate ~ arvade, .arva>
1. arvamama omast pääst esi arva, ka ta om nii või ei oole ma ise arvan, kas see on nii või ei ole; arvage mes tahade arvake mida tahate || kokku arvame aru saama, kindlaks tegemaraamadu ots joba kähen, akkap joba kokku arvame raamatu lõpp juba käes, hakkab juba sisust aru saama; õiges arvame õigeks pidamamea ei saa sedä õiges arvate ma ei saa seda õigeks pidada
2. loendamasääl olli arvamede pal´lu inimesi kogussen seal oli loendamatul hulgal inimesi koos || vällä arvame arvutamaka sa vällä arvade mõistat kas sa kokku arvutada oskad

asi <asja, .asja> asi, ese, olukordtal om pal´lu asju õiente tal on palju asju korda ajada

assak <assagu ~ assaku, assakut> Krk Hel kidur mets; väike metsatukkmõtsa assak, ken pikkä puid ei kasvate kidur metsatukk, mis pikki puid ei kasvata; ah mis mõts tal om, väike assak iki ah mis mets tal on, väike kidur metsatukk ikka. Vt arjak1

.august <.augusti, .augustit> august, augustikuuvil´lä enne üles tullu ku augusti kuu om tõusnu viljad on enne üles tulnud, kui augustikuu on kätte jõudnud; augusti kuu om pal´lu kirpe ja kärblisi augustis on palju kirpe ja kärbseid

aus <.ause ~ .ausa, .auset ~ .ausat>
1. aus, õiglane, korraliksakse meelest aus miis om (mõisa)sakste meelest on korralik mees
2. austatud, lugupeetudmis siande ausamp mes´terahvas olli, sii õigati isän´t ja nas´terahvas emän´t mis selline lugupeetum meesterahvas oli, seda kutsuti isandaks ja naisterahvast emandaks

.auteme <.aute, .aude>
1. hautamaautedi kadaje marjuge ja kuuma kividega hautati kadakamarjadega ja kuumade kividega (puunõusid). Vt .avvuteme
2. sadu haudumailm om lämi, nüid auts sadu ilm on soe, nüüd hautab sadu (hakkab peagi sadama)

auts ~ aut´s <.autse, .autset> Hls Krk hautis; kaljahauetaari autse jahu om jämmep, peenike jahu lääp autsest läbi taari hautise jahu on jämedam, peenike jahu läheb hautisest läbi || autse pät´s kaljaleib. Vt aue, .autus

avar <avare, avaret> ruumikas, lai, suursääl om ää avare kamre seal on head suured toad; latse kasuk piap iki avarep oleme lapse kasukas peab ikka avaram olema

avi <avi, avi> Hls Krk haugavi pää sehen om ninda pal´lu raami ku lesenaise aidan haugi peas on samapalju kraami kui lesknaise aidas. Vt aug

edeneme <edente ~ edende, edene>
1. laabuma, edasi minematüü akas pakilt edeneme töö hakkas kiiresti laabuma
2. kasvama, kosuma, siginemamaa om kuju, vili ei edene maa on kuiv, vili ei kasva

edes|pidi
1. edaspidi, tulevikusedespidi tules asju muuta edaspidi tuleks asju muuta
2. ettepoolelammast om vaja edespidi aija, temä tagaspidi ei taha kõndi lammast on vaja ettepoole ajada, tema ei taha tagurpidi kõndida; elun tule edespidi kaia, mitti vanat aiga miilde tulete elus tuleb ettepoole vaadata, mitte vana aega meelde tuletada
3. piltl küüruvanast pääst akas´ ta edespidi vajome vanaduses hakkas ta küüru vajuma

edeve <edeve, edevet> , edev <edeve, edevet>
1. edev, edvistavtemä om õige edeve, muud ei tii ku lõkertep tema on väga edev, muud ei tee kui lõkerdab; noorest pääst võip egä tüdrik raasike edev olla noorena võib iga tüdruk natuke edev olla; edev miis om naese nuhtlus (vns) edev mees on naise nuhtlus. Vt edvi, edvik, edvis´k
2. peruväige edeve obese, ei saesa paegal Hel väga perud hobused, ei seisa paigal

edimelt ~ edimält esmalt, kohe; alguses, kõigepealtes tunne ka edimelt, mis asi sii om, aga et midägi om tõistmuudu ei tundnud kohe ka, mis asi see on, aga et midagi on teistsugust; sis kõrvetide nii karva sel´läst ärä õl´gege – edimelt tõine kül´g ärä, sis kääneti tõine kül´g siis kõrvetati need karvad seljast ära õlgedega – esmalt üks külg, siis pöörati teine külg; mi kuivatime edimält vil´lägi sääl me kuivatasime alguses viljagi seal. Vt edi|.otsa

edimene <edimese, edimest> , edimine <edimise, edimist>
1. esimenelaits sai võistelusel edimeses laps tuli võistlusel esimeseks (esimesele kohale)
2. eesminetal om edimise amba katik tal on eesmised hambad katki

edin ~ edine <editse ~ edise, editset>
1. esiosa, esikülg; eesolev ala, esinekolde edin olli ahju suu ehen koldeesine oli ahjusuu ees
2. esikluud om editsen ~ editsehen luud on esikus

edvi <edvi, edvit> edvistaja, edev inimenenii om edvise mõlepe, edvistev pääl kateksi need on edvistajad mõlemad, edvistavad pealegi kahekesi. Vt edeve, edvik, edvis´k

edvik <edvigu ~ edviku, edvikut> Krk edvistaja, edev (naisest)edvik om seante edeve edvistaja on selline edev. Vt edeve, edvi, edvis´k

.eestline <.eestlise, .eestlist> eestlaneeestlise om tüükas rahvas eestlased on töökas rahvas; eestlise armasteve väegä oma kodu eestlased armastavad väga oma kodu

egät|pidi, egäte|pidi igatpidi, igal kombe, igatiegät pidi saa ma akkame saan igati hakkama; ma kõneli tal egätpidi, ta es saa kedäki aru ma rääkisin talle igatpidi, ta ei saanud midagi aru; ta om egätepidi tugev miis ra on igatpidi tugev mees. Vt kigipidi, kiigi|päiä

egä|üits <egä|üte, egä|ütte> igaükssii om ammune jutt, sedä egäüits joba tääve see on ammune jutt, seda igaüks juba teab; mia oma tüdärt egäleütele kah ei anna mina oma tütart igaühele ka ei anna (naiseks)

ehen|otsan esiotsasrongi ehenotsan om vedur rongi eesotsas on vedur; nüid om poig äri ehenotsan nüüd on poeg ettevõtte eesotsas

ehiteme <ehite, ehide>
1. ehitama, püstitamame nüid esi ehitime sanna me nüüd ise ehitasime sauna; ritta om na sinnä ehiten ne uune ritta on nad sinna ehitanud need hooned
2. ehtima, korrastamasuviste pühade aigu ehitide kige nägusep kotus kas´kege ärä suviste pühade ajal ehiti kõige ilusam koht kaskedega ära

eiduteme <eidute, eidude> ehmatama, heidutamaenne levä kastmist om vaja leibä eidute enne leiva sõtkumist on vaja leiba ehmatada (st alla suruda); poisikse tahtsive mut eidute poisikesed tahtsid mind ehmatada

eilä, eila eilenii om mul eila üüsise tallekse need on mul eile öösel sündinud tallekesed; eilä sai rügä maha külit eile sai rukis külvatud

ein <einä ~ eenä, .einä, pl p .einu ~ .einü>
1. rohi.piindre om joba einä täüs, vaja kitsu peenrad on juba rohtu täis, vaja rohida; keväde einä lauga tükive maa siist väl´lä kevadel tükivad tärkavad rohuotsad maa seest välja
2. heineinä tahave üles palade heinu on vaja kaarutada; einä rõugu tuleve küüni manu vedäde heinarõugud tuleb küüni juurde vedada; ku riha vars lige, om ein kuju Krk (vns) kui reha vars on märg, on hein kuiv. Vt ain

einästeme <einäste, einäste> heina kasvama, (umb)rohtuma; pikaks ja kiduraks kasvamakuumage om looma ärä einästen kuumaga on taimed välja veninud; ärä lase läveedist ärä einäste ära lase ukseesist rohtuda. Vt einateme

ele2 <ele, elet> , elle2 <elle, ellet> helerüälilli sinine olli kige elep vär´m rukkilillesinine oli kõige heledam värv; miul om kere ele mul on kere hele (kõht tühi). Vt el´le

ele|sinine <ele|sinitse, ele|sinist> helesininetaivan ollive elesinitse pili taevas olid helesinised pilved; eesti tüdrikidel om pal´lu elesinitsit silmi eesti tüdrukutel on palju helesiniseid silmi

eli <eli, eli> õlielige om ää kuuke kütsäte õliga on hea kooke küpsetada

eller|ein <eller|einä, eller|.einä> pääsusilmellereinä ja kullerkupu om ike üte oorige pääsusilmad ja kullerkupud on ikka samal ajal. Vt ani|silm2, sirgu|silm

elu <elu, elu>
1. elusii puu om kik elun, mis kasvas see puu on päris elus, mis kasvab; mea ole elu sehen tüüd küll tennu ma olen elu jooksul küllalt tööd teinud; mis sa nooren eläd, sii om elu, mis sa vanan eläd, sii om vaev mis sa noorena elad, see on elu, mis sa vanana elad, see on vaev
2. korrustal om kate eluge maja tal on kahekorruseline maja; miis karanu tõise elu päält maha, sadanu surnus mees hüpanud teise korruse pealt maha, kukkus surnuks

eläje|mokk <eläje|moka, eläje|mokka> huulheineläjemoka om suutaime huulheinad on sootaimed. Vt ka mokalil´l

eläme <eläde, elä> elama.elli ~ .el´le elas; miu lastest eläve kaits tükkü viil minu lastest on kaks veel elus; mis ärä elet sii om ärä nätt, mis elämede, sii om nägemede ja täädmede mis ära elatud, see on ära nähtud, mis elamata, see on nägemata ja teadmata

elü1 <elü, elü> , eli1 <eli, eli> heli, hääl, müralatsi elü om kosta laste hääled on kosta; esä akas madale elüge laulma isa hakkas madala häälega laulma

elü2 <elü, elü> , eli2 <eli, eli> värvitoon, -varjund, kumakõllaka elüge rõõvas kollaka tooniga rõivas; päävä elü om nätä päevakuma on näha

emä <emä, emät> emaemä õpas´ esi kodun lugeme ema õpetas ise kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud; parep emä armu õlman ku kuninge kuldlinnan Krk (vns) parem ema hõlmas kui kuninga kuldlinnas; emäte laits emata laps; .emmä muudu emasse, ema moodi

emäk1 <emäkse, emäkest> , emäkse <emäkse, emäkest> emakemiu emäk om väegä nobe kätege minu emake on väga nobedate kätega

en´g2 <enge, .enge> liikuv kinnitusosa, (ukse)hingvanast ollu usse sagare, nüid om enge vanasti olevat olnud uksesagarad (puust uksehinged), nüüd on hinged

.engi|päe <.engi|päevä, .engi|.päevä> hingedepäevengipäe om sügüskuu tõisel päeväl hingedepäev on novembrikuu teisel päeval; engipäevä paiku käive engesandi hingedepäeva paiku käivad hingesandid

enämp <enämpe, enämpet> , enäp <enäpe, enäpet> Hel enamnägemin om puudulik, midägi tetä enämp ei näe nägemine on puudulik, midagi teha enam ei näe; miis taht´s enämpet mees tahtis rohkemat. Vt enämb, änämp, änäp, ämb

enämpest, enämbest enamjaoltlassin ollive enämbest tüdrigu klassis olid enamjaolt tüdrukud; enämpest om iki seante asi, et parep süü enne ja palu peräst enamjaolt on ikka niimoodi, et parem söö enne ja palu pärast. Vt änäpest

ere <ere, eret> hõreku rüga äste ere om, sis võrsus kui rukis hästi hõre on, siis võrsub; ennep putti mõni ere vihmapisar enne kukkus mõni üksik vihmapiisk; pane kangas erre sukka pane kangas hõredalt sukka; vahe olli püstülaudest, mis ollive eres kujunu vahe oli püstlaudadest, mis olid hõredaks kuivanud

erelin ~ ereline <erelise, erelist> hõre, hõredavõitulammas olli seantse erelise village lammas oli sellise hõredavõitu villaga; ku sihande erelin vili om, sedä sii tuul lüüp maha kui selline hõre vili on, seda lööb tuul maha

ereline <erelise, erelist> , erelene <erelese, erelest> herilaneerelise om lõikuskuul eriti ullu herilased on augustikuul eriti hullud; erelise om suurempe ku vapsigu herilased on suuremad kui vapsikud

esi|.ende <esi|.ende, esi|ennäst> iseendaesiende tüüge tat om saad iseenda tööga seda on saadud; rikkus ei tule esiendest rikkus ei tule iseendast


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur