[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1124 artiklit, väljastan 100

.aabine <.aabise, .aabist> haavane, haavapuustmede sannalava om aabine meie saunalava on haavapuust

aak´1 <aagi, .aaki>
1. haak, väike konkskördil om aagi seelikul on haagid
2. (jänese)haak, äkiline suunamuutus liikumiseljänes tiip aake jänes teeb haake

.aame ~ .aama <aia ~ .aade, aa, impers aias ~ aets> ajamaaap lume piindres ajab lume vaalu || .nuhki .aame jälgi ajamata om tükk aiga nuhki aanu ta on kaua aega jälgi ajanud; .naidu .aame jonni ajamames sa aat ilmaaigu oma naidu mis sa ajad ilmaaegu oma jonni; .pirde .aame peerge kiskumakase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljast poolt kiskuma, männipeerge kisutakse seest poolt, [puu]südamest; .purri .aame .puristamalaits aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi)karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajasid loomad ooksu; .pääle .aama nuruma, peale ajamaaa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlemama tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; .selgä .aame süüks panematahets vägisi inimesel vargust selgä aija tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisemauisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnimasii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); .ürri .aame urisemakoer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna

aamer´t <aamerdi ~ aamerti, aamertit> püsimatu, kärsitusii poiss om egävene aamer´t see poiss on väga püsimatu

aas <aasa, .aasa>
1. haakpane värät aasa pane värav haaki
2. aas, silmuspastlel om aasa pastlal on aasad (kust paelad läbi kähevad)

aasants <aasandse ~ aasantse, aasantset> pastla ristpaelmis risti pääl, om aasantse mis risti peal, on pastla ristpaelad. Vt aasa|kabel, aasandus, aasats

.aastene <.aastese, .aastest> aastanesii memm olli joba ütsmekümne aastene see memm oli juba üheksakümneaastane; miu emä om katsmekümne aastene minu ema on kaheksakümneaastane

agin <agine, agint ~ agind> hagijasnüid om agine mõtsan, kiuh käuh auguve nüüd on hagijad metsas, kiuh käuh hauguvad

aharik <aharigu ~ ahariku, aharikku> kaharnurme veere pääl om aharik puu põllu ääres on kahar puu. Vt ahar, kahar, kaharik

aher1 <.ahtre, .ahtret> aher, kehvlehm om ahtres jäänu lehm on ahtraks jäänud

ahes <.ahte, ahest, komp .ahtep> kitsas, ahaskört om ahtes jäänu seelik on kitsaks jäänud

.ahtik ~ .ahtike <.ahtikse, .ahtikest> , .ahtik <.ahtigu ~ .ahtiku, .ahtikut> kitsas, ahtaketa om miul ahtiku püksi tennu ta on minule kitsad püksid teinud. Vt .ahtak

aia|mulk <aia|mulgu, aia|.mulku> aiaauk, väravakohtaiamulk om seante üle astutev väravakoht (aias) on selline üleastutav (st saab üle astuda)

aig|ilm <aig|ilma, aig|.ilma> eluolu; ajajärk; ilmaeluaigilm om ukan ilmaelu on hukas

.aigume <.aigude, .aigu>
1. vanaks või halvaks minemaleib om aigunu leib on vanaks läinud
2. valmima (ilmastiku toimel)lina aiguve pääle leotemist väl´lä pääl linad valmivad pärast leotamist välja peal

.aigus <.aiguse, .aigust> haigus, tõbijumala aiguse puha, pal´t luu murd om esi tett aigus jumala haigused kõik, ainult luumurd on enda põhjustatud haigus

.aimus <.aimuse, .aimust> aimus, aim, arusaaminemiul om vähä aimust mul on natuke aimu (asjast). Vt aim

ais2 <aisu, .aisu> lõhn, haissii äitsmeke om ää aisuge see lilleke on hea lõhnaga; oma rahvas, võõras ais - ku mõni om aisu tennu oma rahvas, võõras hais, (öeldi) kui mõni on haisu teinud (peeretajast)

ait <aida, .aita> aitta om võtten võõrist aitest ta on võtnud võõrastest aitadest (öeldi teiste arvel rikastunu kohta). Vt aidak

ajage
1. aeglanetemä om ajage inimene ta on aeglane inimene
2. aeglaselt, pikkamöödaketrä ajage, ärä tulist kedräte ketra pikkamööda, ära kiiruga ketra

ajo1 <ajo, ajo> , aju1 <aju, aju>
1. ajulamba ajo pannas vere sissi ja tetäs käkke lamba aju pannakse vere sisse ja tehakse käkke
2. mõistus, aru; mälusiul om ää ajo, piap kikk meelen sul on hea mälu, peab kõike meeles

ajotiliselt ajutiseltperis siin ei elä, temä om ajotiliselt siin päris siin ei ela, tema on ajutiselt siin. Vt ajoti, ajotiselt

aken <akne, akent, pl p .aknit> akenait olli akentede ait oli akendeta; külm tulli akentest sissi külm tuli akendest sisse; akne om peräni valla aknad on pärani lahti

akkaje <akkaje, akkajet>
1. toimekas, ettevõtlik, tragimede külän om akkajit naisi meie külas on ettevõtlikke naisi
2. ägemea seante akkaje ei oole, et ma akka kaklem ma selline äge ei ole, et ma hakkan kaklema

alampest halvasti, viletsaltkehv eläjes, ken alampest peet talve, om vaklu täus kehv loom, kelle eest on halvasti talvel hoolitsetud, on vaklu täis

alb ~ alv <alva, .alba> halbvõi om alvase minnu Trv või on halvaks läinud

ale <ale, alet>
1. hale; kaastundlik, hea südamegama näi alet inimest ma nägin kaastundlikku inimest
2. hele, kahvatu, pleekinudsii om siande ale vär´m see on selline kahvatu värv. Vt alekas

alg <alu, .algu> halgpuu alu om riidan puuhalud on riidas

algas <.alka, algast> halgas, kergesti lõhenev, purunevalgas puu om lahe ja kõva halgas puu on kergesti lõhenev ja kõva

al´l <alli, .alli>
1. hall (värvus)sii kassipoig om al´lep ku vana esi Krk see kassipoeg on hallim ku vana kass ise
2. kae, silmahaigusal´l om silmä pääle kasunu kae on silmale tulnud
3. hallitusleväl lääp al´l sissi leivale läheb hallitus sisse. Vt allitus

al´las <.al´la ~ .al´le, al´last>
1. haljas, rohelinekik tiiveere om al´le joba kõik teeperved on juba haljad
2. klaar, selgelasti kiiä seni, ku al´las liim pääl olli lasti seni keeda, kuni selge leem peale tuli
3. läikiv, hiilgav (nt puhtusest)miul olli iki nõu al´le, puhtes küürit minul olid ikka nõud hiilgavad, puhtaks küüritud

al´lenteme <al´lente, al´lende> haljendama, rohetamakes´ü om üleven, ku al´lents puha oder on üles tõusnud, nii et rohetab kõik

allikine <allikise, allikist> allikaneallikisen jõen om vesi kül´m allikases jões on vesi külm

ang1 <angu, .angu> hang (tõstmisriist)einä ang om kolme aruge heinahang on kolme haruga

an´g2 <ange, .ange> (lume)hangpäe om angen päev on hanges (küünlapäeval); kudas ma angest läbi saa kuidas ma hangest läbi saan; mea võti naise ku ange vahelt mina võtsin naise kui hange vahelt

.angume <.angude, .angu> hanguma, tarretumaangus hangub; sül´t om ärä angunu sült on ära hangunud

annene <annese, annest> Anne-nimelinemiul om üits annene tüdär mul on üks Anne-nimeline tütar

apane <apatse, apast> porine, sopanesääl suun om pal´lu laukit ja irmus apatsit kotussit seal soos on palju laukaid ja hirmus sopaseid kohti

apants <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretislevä apants om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leiva juuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hls

arbelteme <arbelte, arbelde> talitama, askeldama, toimetamaega siin pal´lu ämp arbelte ei ole, leib om kasta ja toa koriste ega siin palju enam toimetada ei ole, leivatainas on sõtkuda ja toad koristada

arilik <ariliku ~ ariligu, arilikku> tavaline, hariliksii om peris arilik kangas see on täiesti tavaline kangas; sii õigati arilik las´s, sii olli sis seande vaadikse muudu seda kutsuti tavaliseks lassiks, see oli siis selline vaadikese moodi

arjas <arjasse, arjast ~ arjase, arjast> harjas, turjakarvjuusse om ku arjasse juuksed on nagu harjased

.arjume <.arjude, .arju> Hls Krk harjuma, kohanematemä om inimestege kangest ärä arjunu ta on inimestega väga hästi ära harjunud (nt metslooma kohta)

ar´m1 <armi, .armi> (haava)armmõni paise om, ärä paranes, jääp ar´m taga mõni paise on (selline, et kui) ära paraneb, jääb arm järele

aru2 <aru, aru> haru; suund.argu harusse, suunda; abe om katte argu aet habe on kahte harusse aetud; nemä lätsiv egäüits esi argu nemad läksid igaüks ise suunda

aru|kõrd aruharvasii om arukõrd ku tal kõne tuju om seda on aruharva, et tal jututuju on

arv ~ aru <arva, .arva>
1. harv, hõre; harvaesinevkaldsa põlve om arva joba, akkave katik mineme püksipõlved on juba hõredad, hakkavad katki minema
2. haruldanearu võõra haruldased külalised

.arvame <arvate ~ arvade, .arva>
1. arvamaarvage arvake; ma omast pääst esi arva, ka ta om nii või ei oole ma ise arvan, kas see on nii või ei ole
2. loendamasääl olli arvamede pallu inimesi kogussen seal oli loendamatul hulgal inimesi koos
3. arvutamavällä arvade kokku arvutada
4. kindlaks tegema, mõistatama, aru saamaraamadu ots joba kähen, akas joba kokku arvame raamat juba läbi loetud, hakkab juba sisust aru saama

asi <asja, .asja> asi, ese, olukordtal om pal´lu asju õiente tal on palju asju korda ajada

.august <.augusti, .augustit> augustikuuvil´lä enne üles tullu ku augusti kuu om tõusnu viljad on enne üles tulnud, kui augustikuu on kätte jõudnud; augusti kuu om pal´lu kirpe ja kärblisi augustis on palju kirpe ja kärbseid

aus <.ause ~ .ausa, .auset ~ .ausat> aus, õiglane, korraliksakse meelest aus miis om (mõisa)sakste meelest on korralik mees

.auteme <.aute, .aude> hautama; sadu valmistamailm om lämi, nüid auts sadu ilm on soe, nüüd hautab sadu (st hakkab peagi sadama)

auts ~ aut´s <.autse, .autset> hautis; kaljahauetaari autse jahu om jämmep, peenike jahu lääp autsest läbi taari hautise jahu on jämedam, peenike jahu läheb hautisest läbi; autse pät´s kaljaleib

avar <avare, avaret> ruumikas, lai, suursääl om ää avare ruumi seal on head suured ruumid; latse kasuk piap iki avarep oleme lapse kasukas peab ikka avaram olema

avi <avi ~ avve, avi> haugavi pää sehen om ninda pal´lu raami ku lesenaise aidan haugi peas on samapalju kraami kui lesknaise aidas

edeneme <edente ~ edenda, edene>
1. laabuma, edasi minematüü akas pakilt edeneme töö hakkas kiiresti edenema
2. kasvama, kosuma, siginemamaa om kuju, vili ei edene maa on kuiv, vili ei kasva

edes|pidi
1. edaspidiedespidi tules asju muuta edaspidi tuleks asju muuta
2. ettepoolelammast om vaja edespidi aija, temä tagaspidi ei taha kõndi lammast on vaja ettepoole ajada, tema ei taha tagurpidi kõndida; elun tule edespidi kaia, mitti vanat aiga miilde tulete elus tuleb ettepoole vaadata, mitte vana aega meelde tuletada
3. küüruvanast pääst akas ta edespidi vajome vanast peast hakkas ta küüru vajuma

edeve <edeve, edevet> edev, edvistavtemä om õige edeve, muud ei tii ku lõkertep tema on väga edev, muud ei tee kui lõkerdab. Vt edev

edimelt, edimält esmalt, kohe; alguses, kõigepealtes tunne ka edimelt, mis asi sii om, aga et midägi tõistmuudu ei tundnud kohe ka, mis asi see on, aga et midagi teistsugust; sis kõrvetide nii karva sel´läst ärä õl´gege – edimelt tõine kül´g ärä, sis kääneti tõine kül´g siis kõrvetati need karvad seljast ära õlgedega – esmalt üks külg, siis pöörati teine külg; mi kuivatime edimält vil´lägi sääl me kuivatasime alguses viljagi seal

edimene <edimese, edimest>
1. esimenelaits sai võistelusel edimeses laps tuli võistlusel esimeseks (esimesele kohale)
2. eesminetal om edimese amba katik tal on eesmised hambad katki

edin ~ edine <editse ~ edise, editset>
1. esiosa, -külg; eesolev alakolde edin olli ahju suu ehen koldeesine oli ahjusuu ees
2. esikluud om editsen ~ editsehen luud on esikus

edvi <edvi, edvit> Krk Trv edvistaja, edev inimenenii om edvise mõlepe, edvistev pääl kateksi need on edvistajad mõlemad, edvistavad pealegi kahekesi. Vt edvik, edvis´k

edvik <edvigu ~ edviku, edvikut> Krk edvistaja, edev (naisest)edvik om seante edeve edvistaja on selline edev. Vt edvi, edvis´k

.eestline <.eestlise, .eestlist> eestlaneeestlise om tüükas rahvas eestlased on töökas rahvas; eestlise armasteve väegä om kodu eestlased armastavad väga oma kodu

egät|pidi, egäte|pidi igatpidi, igal kombe, igatiegät pidi saa ma akkame saan igati hakkama; ma kõneli tal egätpidi, ta es saa kedäki aru ma rääkisin talle igatpidi, ta ei saanud midagi aru; ta om egätepidi tugev miis ra on igatpidi tugev mees. Vt kigipidi, kiigi|päiä

egä|üits <egä|üte, egä|ütte> igaükssii om ammune jutt, sedä egäüits joba tääve see on ammune jutt, seda igaüks juba teab; mia oma tüdärt egäleütele kah ei anna mina oma tütart igaühele ka ei anna (naiseks)

ehen|otsan esiotsasrongi ehenotsan om vedur rongi eesotsas on vedur; nüid om poig äri ehenotsan nüüd on poeg ettevõtte eesotsas

ehen|puu´l <ehen|poole, ehen|puult> eespoolehenpuul ollive latse eespool olid lapsed; elun om vaja ehenpoole kaija elus on vaja ettepoole vaadata

ehiteme <ehite, ehide>
1. ehitama, püstitamame nüid esi ehitime sanna me nüüd ise ehitasime sauna; ritta om na sinnä ehiten ne uune ritta on nad sinna ehitanud need hooned
2. ehtima, korrastamasuviste pühade aigu ehitide kige nägusep kotus kas´kege ärä suviste pühade ajal ehiti kõige ilusam koht kaskedega ära

eiduteme <eidute, eidude> ehmatama, heidutamaenne levä kastmist om vaja leibä eidute enne leiva sõtkumist on vaja leiba ehmatada (st alla suruda); poisikse tahtsive mut eidute poisikesed tahtsid mind ehmatada

eilä, eila eilenii om mul eila üüsise tallekse need on mul eile öösel sündinud tallekesed; eilä sai rügä maha külit eile sai rukis külvatud

ein <einä ~ eenä, .einä>
1. rohieinu ~ einü heinu; ka sigade einä ärä ragusit kas sigade rohu ära raiusid?; einä lauga tärkavad rohuotsad
2. heineinä tahave üles palade heinu on vaja kaarutada (kuivatamiseks); einä sae tuleve küüni manu vedäde heinasaod tuleb küüni juurde vedada; ku riha vars lige, om ein kuju Krk (vns) kui reha vars on märg, on hein kuiv

einästeme <einäste, einäste> heina kasvama, (umb)rohtuma; pikaks ja kiduraks kasvamakuumage om looma ärä einästen kuumaga on taimed välja veninud; ärä lase läveedist ärä einäste ära lase ukseesist rohtuda. Vt einateme

ele2 <ele, elet> , elle2 <elle, ellet> helerüälilli sinine olli kige elep vär´m rukkilillesinine oli kõige heledam värv; miul om kere ele mul on kõht tühi. Vt el´le

ele|sinine <ele|sinise, ele|sinist ~ ele|sinitse, ele|sinist> helesininetaivan ollive elesinitse pili taevas olid helesinised pilved; eesti tüdrikidel om pal´lu elesinitsit silmi eesti tüdrukutel on palju helesiniseid silmi

eli3 <eli, eli> õlielige om ää kuuke kütsäte õliga on hea kooke küpsetada

eller|ein <eller|einä, eller|.einä> pääsusilmellereinä ja kullerkupu om ike üte oorige pääsusilmad ja kullerkupud on ikka samal ajal. Vt sirgu|silm

elu <elu, elu> elusii puu om kikk elun, mis kasvas see puu on päris elus, mis kasvab; mea ole elu sehen tüüd küll tennu ma olen elu jooksul küllalt tööd teinud; mis sa nooren eläd, sii om elu, mis sa vanan eläd, sii om vaev mis sa noorena elad, see on elu, mis sa vanana elad, see on vaev

eläje|mokk <eläje|moka, eläje|mokka> huulheineläjemoka om suutaime huulheinad on sootaimed. Vt ka mokalil´l

eläme <eläde, elä> elama.elli ~ .el´le elas; miu lastest eläve kaits tükkü viil minu lastest on kaks veel elus; mis ärä elet sii om ärä nätt, mis elämede, sii om nägemede ja täädmede mis ära elatud, see on ära nähtud, mis elamata, see on nägemata ja teadmata

elü1 <elü, elü> , eli1 <eli, eli> heli, hääl, müralatsi elü om kosta laste hääled on kosta

elü2 <elü, elü> , eli2 <eli, eli> värvitoon, -varjund, kumakõllaka elüga rõõvas kollaka tooniga rõivas; päävä elü om nätä päevakuma on näha

emä <emä, emät> emaemä õpas´ esi kodun lugeme ema õpetas ise kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud; parep emä armu õlman ku kuninge kuldlinnan Krk (vns) parem ema hõlmas kui kuninga kuldlinnas; emäte laits emata laps; .emmä muudu emasse, ema moodi

en´g2 <enge, .enge> liikuv kinnitusosa, (ukse)hingvanast ollu usse sagare, nüid om enge vanasti olevat olnud uksesagarad (puust uksehinged), nüüd on hinged

.engi|päe <.engi|päevä, .engi|.päevä> hingedepäevengipäe om sügüskuu tõisel päeväl hingedepäev on novembrikuu teisel päeval

enämp <enämpe, enämpet> , enäp <enäpe, enäpet> Hel enamnägemin om puudulik, midägi tetä enämp ei näe nägemine on puudulik, midagi teha enam ei näe; miis taht´s enämpet mees tahtis rohkemat. Vt enämb, änämp, änäp, ämb

enämpest, enämbest enamjaoltlassin ollive enämbest tüdrigu klassis olid enamjaolt tüdrukud; enämpest om iki seante asi, et parep süü enne ja palu peräst enamjaolt on ikka niimoodi, et parem söö enne ja palu pärast. Vt änäpest

ere <ere, eret> hõreku rüga ästi ere om, sis võrsus kui rukis hästi hõre on, siis võrsub; ennep putti mõni ere vihmapisar enne kukkus mõni hõre vihmapiisk; vahe olli püstülaudest, mis ollive eres kujunu vahe oli püstlaudadest, mis olid hõredaks kuivanud

erelin2 ~ ereline <erelise, erelist> hõre, hõredavõitulammas olli seantse erelise village lammas oli sellise hõredavõitu villaga; ku sihande erelin vili om, sedä sii tuul lüüp maha kui selline hõre vili on, seda lööb tuul maha

ereline1 <erelise, erelist> , erelene1 <erelese, erelest> herilaneerelise om lõikuskuu eriti ullu herilased on augustikuul eriti hullud

esi|.ende <esi|.ende, esi|ennäst> iseendaesiende tüüge tat om saad iseenda tööga seda on saadud; rikkus ei tule esiendest rikkus ei tule iseendast

esines eritina om esines ää süvvä nad on eriti head süüa; miul miildip esines keväd mulle meeldib eriti kevad

esi|ärätine <esi|ärätise, esi|ärätist> iseäraliktemä om seante esiärätine ta on selline iseäralik

esä <esä, esät>
1. isalääp esäl läheb isa juurde; esä käs´k poiga obest ette panna isa käskis pojal hobuse ette rakendada; esäte isata; .essä isasse, isa moodi
2. isaneesä kuus´k om aru, ilma käbudede isane kuusk on harv, ilma käbideta

esä|maa <esä|maa, esä|maad> isamaaEestimaa om mede esämaa Eestimaa on meie isamaa

esäs´k <esäski, esäskit> mees (halvustavalt)sii esäs´k om õite väge täüs see mees on õige väge täis

esä|äidsen <esä|.äidsne, esä|.äidsent> isasõisütel pirnipuul om esääidse ja töisel emääidse ühel pirnipuul on isasõied ja teisel emasõied. Vt ka äidsen

.ialine <.ialise, .ialist> , .iäline <.iälise, .iälist>
1. vanune, teatud eas olevlaits om joba kooli ialine laps on juba kooliealine. Vt igäline
2. täisealinetemä om iäline tüdrik tema on täisealine tüdruk

ida <ia, ida> idurüä idase om punatse, tõiste ida om valge rukki idud on punased, teiste (viljade) idud on valged. Vt idu

ige <ige, iget ~ igeme, iget> igevalu om igemide sehen igemed on valulikud. Vt igi2


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur