[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1281 artiklit, väljastan 100

.aabine <.aabise, .aabist> haavane, haavapuustmede sannalava om aabine meie saunalava on haavapuust

aak´ <aagi, .aaki>
1. haak, väike konkskördil om aagi seelikul on haagid. Vt an´ks, kon´ks, nok´s3, än´ks
2. (jänese)haak, äkiline suunamuutus liikumiseljänes tiip aake jänes teeb haake

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets> ajamaaap lume piindres ajab lume vaalu; ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv ah mine nüüd aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet ära võetut taga igatseda) || .jõrri .aame ~ .naidu .aame jonni ajama, jonnimames sa aat ilmaaigu oma naidu mis sa ajad ilmaaegu oma jonni; .nuhki .aame jälgi ajamata om tükk aiga nuhki aanu ta on kaua aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskumakase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljast poolt kiskuma, männipeerge kisutakse seest poolt, [puu]südamest; .purri .aame .puristamalaits aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi)karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajasid loomad ooksu; .pääle .aame nuruma, peale ajamaaa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlemama tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; .selgä .aame süüks panematahets vägisi inimesel vargust selgä aija tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisemauisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnimasii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer .aame aelema, ringi hulkumatemä piab iki ümmer aame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisemakoer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna

aamer´t <aamerdi ~ aamerti, aamertit>
1. kärsitu, püsimatuta om väege aamer´t, ei kurda puil ega mail ta on väga kärsitu, ei püsi puil ega mail. Vt ajo|peni, keerep´, rõba
2. üleannetu, ulakassii poiss om egävene aamer´t see poiss on väga üleannetu. Vt aaran´t, lajak, räüts, ul´ak, ulbak, ul´lak, uurat´, .uuslär´

aas <aasa, .aasa>
1. haakpane värät aasa pane värav haaki. Vt aak´, kon´ks
2. aas, silmuspastlel om aasa pastlal on aasad (kust paelad läbi käivad). Vt leht|aak´, sang, silmus

aasants <aasandse ~ aasantse, aasantset> pastla ristpaelmis risti pääl, om aasantse mis risti peal, on pastla ristpaelad. Vt aasa|kabel, aasal´ts, aasandus, aasats

.aastene <.aastese, .aastest> aastanesii memm olli joba ütsmekümne aastene see memm oli juba üheksakümneaastane; miu emä om katsmekümne aastene minu ema on kaheksakümneaastane

agin <agine, agint ~ agind> Krk hagijasnüid om agine mõtsan, kiuh käuh auguve nüüd on hagijad metsas, kiuh käuh hauguvad. Vt agijes

aharik <aharigu ~ ahariku, aharikku> Krk kaharnurme veere pääl om aharik puu põllu ääres on kahar puu. Vt agar2, agarik, agrik, ahar, kahar, kaharik

aher1 <.ahtre, .ahtret>
1. aher, sigimatulehm om ahtres jäänu lehm on ahtraks jäänud
2. kehv, kasinma ole peris jutu aher ma olen päris kasina jutuga

ahes <.ahte, ahest, komp .ahtep> kitsas, ahaskört om ahtes jäänu seelik on kitsaks jäänud. Vt .ahtak, .ahtik

.ahteline <.ahtelise, .ahtelist> kitsavõitusaarel om ahtelise pikäliku lehekse saarepuul on kitsavõitu piklikud lehed

.ahtik ~ .ahtike <.ahtikse, .ahtikest> , .ahtik <.ahtigu ~ .ahtiku, .ahtikut> kitsas, ahtaketa om miul ahtiku püksi tennu ta on minule kitsad püksid teinud; sii tii om õige ahtik see tee on väga kitsas. Vt ahes, .ahtak

aia|mulk <aia|mulgu, aia|.mulku> aiaauk, väravakohtaiamulk om seante üle astutev väravakoht (aias) on selline üleastutav (st saab üle astuda)

aig <aa ~ aja, .aiga ~ .aige> aegaig arvamede, tun´n täädmede (knk) aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma ei ole joba ammul aal sinna saanu ma ei ole juba ammu sinna saanud; ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel ei tule ääd nendel aegadel ei tule head; mea ei mälede vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest; nüid om vanamiiss ilusen ajan, küsi nüid Hel piltl nüüd on vanamees heas tujus, küsi nüüd

aig|ilm <aig|ilma ~ aja|ilma, aig|.ilma>
1. eluolu; ajajärk; ilmaeluaigilm om ukan ilmaelu on hukas; ajailma om pal´lu muuten, arenen Hls eluolud on palju muutunud, arenenud
2. maailmet sii aigilm ninda suur om et see maailm nii suur on. Vt ilm, maa|ilm, ma|ilm

.aigine <.aigise, .aigist> , .aigne <.aigse, .aigset> aegnemede talul olli vana alli aigine nimi meie talul oli vana hallide aegade nimi; ta om miu aigne inimen tal on minuaegne inimene

.aigume <.aigude, .aigu>
1. vanaks või halvaks minemaleib om aigunu leib on vanaks läinud
2. valmima (ilmastiku toimel)lina aiguve pääle leotemist väl´lä pääl linad valmivad pärast leotamist välja peal

.aigus <.aiguse, .aigust> haigus, tõbijumala aiguse puha, pal´t luu murd om esi tett aigus jumala haigused kõik, ainult luumurd on enda põhjustatud haigus. Vt tõbi

.aimus <.aimuse, .aimust> aimus, aim, arusaaminemiul om vähä aimust mul on natuke aimu (asjast). Vt aim

ais1 <aisa, .aisa>
1. (vankri või ree) aisobene karas´ aise vahelt väl´lä hobune hüppas aiste vahelt välja; linnu istuve vanker aise pääl linud istuvad vankri aisade peal. Vt juhi, kints, vehmer
2. aisa meenutav osa mõnel esemel nagu vokkokil om kaits aisa vokil on kaks aisa

ais2 <aisu, .aisu> lõhn, haissii äitsmeke om ää aisuge see lilleke on hea lõhnaga; oma rahvas, võõras ais - ku mõni om aisu tennu oma rahvas, võõras hais, [öeldi] kui mõni on haisu teinud (peeretajast)

ait <aida, .aita> aitta om võtten võõrist aitest ta on võtnud võõrastest aitadest (öeldi teiste arvel rikastunu kohta). Vt aidak, aidik

ajage
1. aeglanetemä om ajage inimene ta on aeglane inimene. Vt .aiglane1, .aigline1
2. aeglaselt, pikkamöödaketrä ajage, ärä tulist kedräte ketra pikkamööda, ära kiiruga ketra. Vt aa|pikku, aa|.pikmel, .aiga|.müüdä, .aiga|pidi, .aiga|piti, tasakeste, tassa1

ajo1 <ajo, ajo> , aju1 <aju, aju>
1. ajulamba ajo pannas vere sissi ja tetäs käkke lamba aju pannakse vere sisse ja tehakse käkke
2. piltl mõistus, aru; mälusiul om ää ajo, piap kikk meelen sul on hea mälu, peab kõike meeles. Vt aru1, kohm, mõistus, määr, oid2, taid, taip

ajotiliselt ajutiselt Krkperis siin ei elä, temä om ajotiliselt siin päris siin ei ela, tema on ajutiselt siin. Vt ajoti, ajotiselt

aken <.akne, akent, pl p .aknit> akenait olli akentede ait oli akendeta; külm tulli akentest sissi külm tuli akendest sisse; akne om peräni valla aknad on pärani lahti

akkaje <akkaje, akkajet> toimekas, tragi, ägemede külän om akkajit naisi meie külas on ettevõtlikke naisi; mea seante akkaje ei oole, et ma akka kaklem ma selline äge ei ole, et ma hakkan kaklema. Vt ragi

alampest ~ alabest halvasti, viletsaltkehv eläjes, ken alampest peet talve, om vaklu täus kehv loom, kelle eest on halvasti talvel hoolitsetud, on vaklu täis

alb ~ alv <alva, .alba> halbvõi om alvase minnu Trv või on halvaks läinud; alva meelega ütlep mis tahten ärä halva tujuga ütleb mida tahes (halba)

ale1 <ale, alet>
1. hale; kaastundlik, hea südamegama näi alet inimest ma nägin kaastundlikku inimest. Vt alelik
2. hele, kahvatu, pleekinudsii om siande ale vär´m see on selline kahvatu värv. Vt alekas, kolatu

alg <alu, .algu> halgpuu alu om riidan puuhalud on riidas

algas <.alka, algast> halgas, kergesti lõhenev, purunevalgas puu om lahe ja kõva halgas puu on kergesti lõhenev ja kõva. Vt õlk

al´l1 <alli, .alli> hall (värvus)sii kassipoig om al´lep ku vana esi Krk see kassipoeg on hallim ku vana (kass) ise; alli pilve toove vihma hallid pilved toovad vihma. Vt ahk

.alla ~ alla Trv Hel alles´temä om nuur´ alla ta on alles noor; oia sii kiri alla hoia see kiri alles. Vt all2, alle

al´las <.al´la ~ .al´le, al´last>
1. haljas, rohelinekik tiiveere om al´le joba kõik teeperved on juba haljad
2. klaar, selgelasti kiiä seni, ku al´las liim pääl olli lasti seni keeda, kuni selge leem peale tuli. Vt laar´2, .sel´ge, selgüne
3. läikiv, hiilgav (nt puhtusest)miul olli iki nõu al´le, puhtes küürit minul olid ikka nõud hiilgavad, puhtaks küüritud

al´lenteme <al´lente, al´lende> haljendama, rohetamakes´ü om üleven, ku al´lents puha oder on üles tõusnud, nii et rohetab kõik

allik1 <alliku ~ alligu, allikut> allikastii lääp allikus tee läheb allika juurde; sii om kiidäv allikit pääline maa see on allikaline maa. Vt läte

allikine <allikise, allikist> allikaneallikisen jõen om vesi kül´m allikases jões on vesi külm. Vt keedik, keedikun, keejä, .kiidäv

alvemp <alvembe ~ alvempe, alvempet> , alvep <alvebe ~ alvepe, alvepet> halvem; alamuhke om sii, kes ei taha kehvebe, alvebe inimesege kõnelte Krk uhke on see, kes ei taha kehvema, alama inimesega rääkida. Vt alamp

ame1 <.amme, amet> särknaistel olli pahkluust saantigi ame naistel oli särk pahkluuni; ei oole änäp jakuge ammit meil ei ole enam jätkuga särke meil; kaukage ammel om kaugas kural puul põuetaskuga särgil on tasku vasakul pool; miu esäl olli pihage ame, panti raha amme piha vahel minu isal oli pihaga särk, pandi raha särgi piha (talje) vahele; miis alasti, ame puhun (mõistatus) alasti mees, särk põues (küünal)

ang1 <angu, .angu> uus hang (tõstmisriist), harkeinä ang om kolme aruge heinahang on kolme haruga. Vt ar´k, vigel

an´g2 <ange, .ange> (lume)hangpäe om angen päev on hanges (küünlapäeval); kudas ma angest läbi saa kuidas ma hangest läbi saan; mea võti naise ku ange vahelt (knk) mina võtsin naise kui hange vahelt

.angume <.angude, .angu> Hls Krk hanguma, tarretumasül´t om ärä angunu sült on ära hangunud. Vt .kahkume, .ühmüme

.anme ~ .andme <anda, anna> andmaanna miul! anna minule!; anna tal änäp ku änäp, temal ei mõjo kedägi anna talle enam ja enam, temale ei mõju miski; an´d talu võõrile inimestele andis talu võõrastele inimestele; an´ds äbemede sõnu vastu andis häbematuid sõnu vastu (sõimamisest); ku sa tahtsit siiä tulla vaatem, sis ärden raha võtta, tulden mud´u, anden raha lesenaisel kui sa tahtsid siia tulla vaatama, siis sa ei oleks tohtinud raha võtta, pidanuksid tulema tasuta, võinuksid raha anda lesknaisele; andan saat esi andes saad ise || asu .anme asu andmata es anna miul asu ta ei andnud mulle rahu; suud .anme suud andma, suudlemaku sõda ja katku olliv inimesi maha võtten, sõs olli jala jäl´lel suud anden kui sõda ja katkud olid inimesi maha tapnud, siis oli jalajäljel suud andnud; anna miul suukest anna mul musi; sõna .anme sõna andma, lubamama ole sõna anden, ma pia seda täitme ma olen lubanud, ma pean seda täitma; sõnu .anme sõimama, riidlemaku mea tal vastu ütli, sõs akas´ sõnu anme kui ma talle vastu ütlesin, siis hakkas sõimama; tappa .anme tappa andma, peksmaku sa_i kulle miut, ma anna sul tappa kui sa ei kuula mind, ma annan sulle tappa; vastust .anme vastutamasa piat oma sõnade iist vastust anme sa pead oma sõnade eest vastutama; õigus .anme õigust andma, järele andmaanna temäl iki õigus, piat järgi painume anna temale ikka õigus, pead järele andma; õnnes .anme õnneks andma, määramasii om siul õnnes ant see on sulle õnneks antud

annene <annese, annest> Anne-nimelinemiul om üits annene tüdär mul on üks Anne-nimeline tütar

ao|täht <ao|tähe, ao|.tähte> eha- ja koidutäht, planeet Veenuskui aotäht virven´d, sis vanarahvas luutseve kuiva ja külmä kui ehatäht virvendas, siis vanarahvas lootis kuiva ja külma; aotäht om seante ereve, sädents ehatäht on selline ere, sätendab

apane <apatse, apast> porine, sopanesääl suun om pal´lu laukit ja irmus apatsit kotussit seal soos on palju laukaid ja hirmus sopaseid kohti

apan´ts <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretislevä apan´ts om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leiva juuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba. Vt apats1
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hlstii pääl olli mitu apantsit tee peal oli mitu mülgast. Vt apats2, apatsi|auk

arbelteme ~ arbeldeme <arbelte, arbelde> talitama, askeldama, toimetamaega siin pal´lu ämp arbelte ei ole, leib om kasta ja toa koriste ega siin palju enam toimetada ei ole, leivatainas on sõtkuda ja toad koristada. Vt argeldeme, aseldeme, askeldeme, atserdeme, kahmerdeme, matserdeme, sehkeldeme, sehkendeme

arenteme ~ arendeme <arente, arende>
1. korrastama, kasima; koristama, puhastamama arende kammerd ma koristan kambrit; kes teda om arenden kes teda on kasinud; ta arentep oma asju ja säep neid ilusti ta korrastab oma asju ja seab neid ilusti. Vt arime1, kasime, koristeme1, puhasteme, radame, .ruu´kme2
2. uus arendamasii rojekt tulep edesi arente seda projekti tuleb edasi arendada

ari1 <arja, .arja>
1. hari; ülemine osaega siul tuld tare arja otsan ei ole ega sul tuld maja (katuse) harjas ei ole; mäe ari pas´tap mäehari paistab
2. linnuharikul´u ari lää punatses kalkuni hari läheb punaseks; kanal om säuk ari kanal on paks kobarhari
3. piltl pea, juuksedkaras´ miul arja kargas mulle harja (kallale)

arilik <ariliku ~ ariligu, arilikku> harilik, tavalinesii om peris arilik kangas see on täiesti tavaline kangas; sii õigati arilik las´s, sii olli sis seande vaadikse muudu seda kutsuti tavaliseks lassiks, see oli siis selline vaadikese moodi. Vt egä|päeväne

arjas <arjasse, arjast ~ arjase, arjast> harjas, turjakarvjuusse om ku arjasse juuksed on nagu harjased. Vt arjus1

.arjume <.arjude, .arju> Hls Krk harjuma, kohanematemä om inimestege kangest ärä arjunu ta on inimestega väga hästi ära harjunud (nt metslooma kohta). Vt arineme, vilume

ar´k <argi, .arki>
1. hark, haruline tööriistkatearalise olli kikk argi, kolmearaline olli vigel kaheharulised olid kõik hargid, kolmeharuline oli vigel. Vt ang1, vigel || rõõsa|ark´ puuhark rõõskade (nisuleibade) ahjust võtmiseksrõõsaar´k olli, võeti argige ahjust vällä, korbi võeti ka argige `vällä rõõsahark oli, võeti hargiga [rõõsad] ahjust välja, korbid võeti ka hargiga välja
2. haraline tugipuukuhjal om argi all kuhjal on hargid all (kuhjavarda toed) || aki|ar´k kolm püsti asetatud rukkivihku, mis moodustavad rukkihaki südamiku
3. abivahend nööri või vöö tegemiseksta om väike kui kabla ar´k ta on väike kui nööri hark

ar´m1 <armi, .armi> (haava)armmõni paise om, ärä paranes, jääp ar´m taga mõni paise on [selline, et kui] ära paraneb, jääb arm järele

aru2 <aru, .argu> haru; suundabe om katte argu aet habe on kahte harusse aetud; nemä lätsiv egäüits esi argu nemad läksid igaüks ise suunda

aru|kõrd haruharvasii om arukõrd ku tal kõne tuju om seda on haruharva, et tal jututuju on. Vt arvalt

.arvame <arvate ~ arvade, .arva>
1. arvamama omast pääst esi arva, ka ta om nii või ei oole ma ise oma tarkusest arvan, kas see on nii või ei ole; arvage mes tahade arvake mida tahate || kokku arvame aru saama, kindlaks tegemaraamadu ots joba kähen, akkap joba kokku arvame raamatu lõpp juba käes, hakkab juba sisust aru saama; õiges arvame õigeks pidamamea ei saa sedä õiges arvate ma ei saa seda õigeks pidada
2. loendamasääl olli arvamede pal´lu inimesi kogussen seal oli loendamatul hulgal inimesi koos || vällä arvame kokku arvutamaka sa vällä arvade mõistat kas sa kokku arvutada oskad

asi <asja, .asja> asi, ese; olukordtal om pal´lu asju õiente tal on palju asju korda ajada

assak <assagu ~ assaku, assakut> Krk Hel kidur mets; väike metsatukkmõtsa assak, ken pikkä puid ei kasvate kidur metsatukk, mis pikki puid ei kasvata; ah mis mõts tal om, väike assak iki ah mis mets tal on, väike kidur metsatukk ikka. Vt arjak1

asuteme <asute, asude>
1. valmistuma, valmis seadma, alustamaes ole viil vihtme akanu, asut´s alle ei olnud veel vihtlema hakanud, valmistus alles; nii om är lännu, kes kakelust asutive need on ära läinud, kes kaklust alustasid
2. (end) sisse seadma, elama asumanemä alle asuteve uude tallu nemad alles asuvad elama uude tallu
3. rajama, loomasii ilm ei joole asudet see maailm ei ole rajatud (inimese poolt)

.audume <.audude, .audu>
1. hauduma (mune, poegi jms)sii om auduje kana see on hauduja kana; kas´s audus poigi nüid, kurt kõtuli mahan kass haudub (st soojendab kõhus) poegi nüüd, püsib kõhuli maas
2. kuumutama, hautamapuder taht viil audude puder peab veel hauduma
3. piltl pikalt mõtlema, kaalutlema; vimma pidamata aud kik sii aig pal´lald kurje mõttit ta haudus kogu aeg ainult kurje mõtteid

.august <.augusti, .augustit> august, augustikuuvil´lä enne üles tullu ku augusti kuu om tõusnu viljad on enne üles tulnud, kui augustikuu on kätte jõudnud; augusti kuu om pal´lu kirpe ja kärblisi augustis on palju kirpe ja kärbseid

aus <.ause ~ .ausa, .auset ~ .ausat>
1. aus, õiglane, korraliksakse meelest aus miis om (mõisa)sakste meelest on korralik mees
2. austatud, lugupeetudmis siande ausamp mes´terahvas olli, sii õigati isän´t ja nas´terahvas emän´t mis selline lugupeetum meesterahvas oli, seda kutsuti isandaks ja naisterahvast emandaks

.auteme <.aute, .aude>
1. hautamaautedi kadaje marjuge ja kuuma kividega hautati kadakamarjadega ja kuumade kividega (puunõusid). Vt .avvuteme
2. sadu haudumailm om lämi, nüid auts sadu ilm on soe, nüüd hautab sadu (hakkab peagi sadama)

auts ~ aut´s <.autse, .autset> Hls Krk hautis; kaljahauetaari autse jahu om jämmep, peenike jahu lääp autsest läbi taari hautise jahu on jämedam, peenike jahu läheb hautisest läbi || autse pät´s kaljaleib. Vt aue, .autus

avar <avare, avaret> ruumikas, avar, lai, suursääl om ää avare kamre seal on head suured toad; latse kasuk piap iki avarep oleme lapse kasukas peab ikka avaram olema

avi <avi, avi> Hls Krk haugavi pää sehen om ninda pal´lu raami ku lesenaise aidan haugi peas on samapalju kraami kui lesknaise aidas. Vt aug

edeneme <edente ~ edende, edene>
1. laabuma, edasi minematüü akas´ pakilt edeneme töö hakkas kiiresti laabuma
2. kasvama, kosuma, siginemamaa om kuju, vili ei edene maa on kuiv, vili ei kasva

edes|pidi
1. edaspidi, tulevikusedespidi tules asju muuta edaspidi tuleks asju muuta
2. ettepoolelammast om vaja edespidi aija, temä tagaspidi ei taha kõndi lammast on vaja ettepoole ajada, tema ei taha tagurpidi kõndida; elun tule edespidi kaia, mitti vanat aiga miilde tulete elus tuleb ettepoole vaadata, mitte vana aega meelde tuletada
3. piltl küüruvanast pääst akas´ ta edespidi vajome vanaduses hakkas ta küüru vajuma

edeve <edeve, edevet> , edev <edeve, edevet>
1. edev, edvistavtemä om õige edeve, muud ei tii ku lõkertep tema on väga edev, muud ei tee kui lõkerdab; noorest pääst võip egä tüdrik raasik edev olla noorena võib iga tüdruk natuke edev olla; edev miis om naese nuhtlus (vns) edev mees on naise nuhtlus. Vt ardsik3, edvi, edvik, edvis´k, etsik, ir´t, jõõbik, jõõplik, keevi, ketsu, ätsäk
2. peruväige edeve obese, ei saesa paegal Hel väga perud hobused, ei seisa paigal. Vt ira, peeran´t, peerus´k, peru1, pirts, pirtu, piruk, rebä1, rõba, rõpsak

edimelt ~ edimält esmalt, kohe; esimest korda; alguses, kõigepealtes tunne ka edimelt, mis asi sii om, aga et midägi om tõistmuudu ei tundnud kohe ka, mis asi see on, aga et midagi on teistsugust; sis kõrvetide nii karva sel´läst ärä õl´gege – edimelt tõine kül´g ärä, sis kääneti tõine kül´g siis kõrvetati need karvad seljast ära õlgedega – esmalt üks külg, siis pöörati teine külg; mi kuivatime edimält vil´lägi sääl me kuivatasime alguses viljagi seal. Vt .algul, edi|.otsa, enne|kikke, iild, iin|otsan, iist|otsan, kige|päält

edimene <edimese, edimest> , edimine <edimise, edimist>
1. esimenelaits juus´k edimeses laps jooksis esimeseks (sai jooksuvõistlustel esimese koha)
2. eesminetal om edimise amba katik tal on eesmised hambad katki

edin ~ edine <editse ~ edise, editset>
1. esiosa, esikülg; eesolev ala, esinekolde edin olli ahju suu ehen koldeesine oli ahjusuu ees
2. esikluud om editsen ~ editsehen luud on esikus. Vt koda, .vüürüs, .üürüs

edvi <edvi, edvit> edvistaja, edev inimenenii om edvise mõlepe, edvistev pääl kateksi need on edvistajad mõlemad, edvistavad pealegi kahekesi. Vt ardsik3, edeve, edvik, edvis´k, etsik, etsitei, ir´t, jõõbik, lirgat´s, ätsäk

edvik <edvigu ~ edviku, edvikut> Krk edvistaja, edev (naisest)edvik om seante edeve edvistaja on selline edev. Vt ardsik3, edeve, edvi, edvis´k, etsik, etsitei, ir´t, jõõbik, lirgat´s, ätsäk

.eestline <.eestlise, .eestlist> eestlaneeestlise om tüükas rahvas eestlased on töökas rahvas; eestlise armasteve väegä oma kodu eestlased armastavad väga oma kodu

egät|pidi, egäte|pidi igapidi, igal kombel, igatiegätpidi saa ma akkame saan igati hakkama; ma kõneli tal egätpidi, ta es saa kedäki aru ma rääkisin talle igapidi, ta ei saanud midagi aru; ta om egätepidi tugev miis ta on igatepidi tugev mees. Vt kigi|pidi, kiigi|päiä

egä|üits <egä|üte, egä|ütte> igaükssii om ammune jutt, sedä egäüits joba tääve see on ammune jutt, seda igaüks juba teab; mia oma tüdärt egäleütele kah ei anna mina oma tütart igaühele ka ei anna (naiseks)

ehen, ihen
1. eestare ehen olli pink maja ees oli pink; mine sa ihen, ma tule perrä mine sa ees, ma tulen järele; ots ihen, ots sihen, esi ku kapstapää (mõistatus) ots ees, ots sees, ise kui kapsapea (lõngakera)
2. eel, enneehen õhtu om sii olek õhtu eel on see oleng. Vt .enne1, iilt

ehen|otsan
1. eesotsasrongi ehenotsan om vedur rongi eesotsas on vedur. Vt iin|otsan
2. piltl juhtpositsioonilnüid om poig äri ehenotsan nüüd on poeg ettevõtte eesotsas

ehiteme <ehite, ehide>
1. ehitama, püstitamame nüid esi ehitime sanna me nüüd ise ehitasime sauna; ritta om na sinnä ehiten ne uune ritta on nad sinna ehitanud need hooned
2. ehtima, korrastamasuviste pühade aigu ehitide kige nägusep kotus kas´kege ärä suviste pühade ajal ehiti kõige ilusam koht kaskedega ära. Vt .eht´me, keniteme, .put´sme, .vaal´me

ehitus <ehitusse, ehitust ~ ehituse, ehitust>
1. ehitamine, ehitustööehitusege om pal´lu raha ärä lännu ehitamisega on palju raha ära läinud
2. ehitissääl olli kikk uvve ehituse seal olid kõik uued ehitised

eiduteme <eidute, eidude> ehmatama, heidutamaenne levä kastmist om vaja leibä eidute enne leiva sõtkumist on vaja leiba ehmatada (st alla suruda); poisikse tahtsive mut eidute poisikesed tahtsid mind ehmatada. Vt ehmateme

eilä, eila eilenii om mul eila üüsise tallekse need on mul eile öösel sündinud tallekesed; eilä sai rügä maha külit eile sai rukis maha külvatud

ein <einä ~ eenä, .einä, pl p .einu ~ .einü>
1. rohi.piindre om joba einä täüs, vaja kitsu peenrad on juba rohtu täis, vaja rohida; keväde einä lauga tükive maa siist väl´lä kevadel tükivad tärkavad rohuotsad maa seest välja
2. heineinä tahave üles palade heinu on vaja kaarutada; einä rõugu tuleve küüni manu vedäde heinarõugud tuleb küüni juurde vedada; ku riha vars lige, om ein kuju Krk (vns) kui rehavars on märg, on hein kuiv. Vt ain

einästeme <einäste, einäste>
1. heina kasvama, (umb)rohtumaärä laske läve edist ärä einäste ära lase ukseesist rohtuda. Vt einäteme
2. pikaks ja kiduraks kasvamakuumage om looma ärä einästen kuumaga on taimed välja veninud

.eitme ~ .eitmä <.eitä, eidä>
1. viskama; paiskamata eit´s suure kivi raavist väl´lä ta viskas suure kivi kraavist välja
2. alustama (mingit tegevust)ta eiten ennäst ärä viina juumise sisse ta heitnud ennast ära viina joomisse (hakanud purjutama) || nõuss .eitme nõusse hakkama, nõustuma
3. minema (alla), laskuma; paigutumaõhtu tulli aiksest sängu eitä õhtul tuli vara voodisse minna; ärä nende parti eitä ära nende seltsi mine; lind eiten ja temä ai linnu puu sissi mesilane heitnud peret ja tema ajas mesilased [uue] mesipuu sisse
4. alanema, langema, settimaleib taht viil apante, ei ole viil maha eiten leib tahab veel hapneda, ei ole veel alla langenud
5. loobuma, hülgama, kaotamasii om meele ärä eiten, om joba lollis jäänu see on mõistuse ära kaotanud, on juba lolliks jäänud

ele2 <ele, elet> , elle <elle, ellet> helerüälilli sinine olli kige elep vär´m rukkilillesinine oli kõige heledam värv; miul om kere ele mul on kere hele (kõht tühi). Vt el´le

ele|sinine <ele|sinitse, ele|sinist> helesininetaivan ollive elesinitse pili taevas olid helesinised pilved; Eestin om pal´lu elesinitsit silmi Eestis on palju [inimestel] helesiniseid silmi

eli1 <eli, eli> õlielige om ää kuuke kütsäte õliga on hea kooke küpsetada

eller|ein <eller|einä, eller|.einä> pääsusilmellereinä ja kullerkupu om ike üte oorige pääsusilmad ja kullerkupud on ikka samal ajal (õitsevad samal ajal). Vt ani|silm2, pääslikse|silm, pääsukse|silm, sirgu|silm

elu <elu, elu>
1. elu, elaminesii puu om kikk elun, mis kasvas see puu on päris elus, mis kasvab; mis sa nooren elät, sii om elu, mis sa vanan elät, sii om vaev mis sa noorena elad, see on elu, mis sa vanana elad, see on vaev
2. eluiga; elukäikmea ole elu sehen tüüd küll tennu ma olen elu jooksul küllalt tööd teinud
3. elulaad; elujärgtalve olli tare elu rohkemb talvel oli tubast elu rohkem
4. eseme v objekti osa, järkmeil om kate eluge amme meil on kahe osaga särgid (ülaosa linasest, alaosa takusest riidest)
5. korrustal om kate eluge maja tal on kahekorruseline maja; miis karanu tõise elu päält maha, sadanu surnus mees hüpanud teise korruse pealt maha, kukkunud surnuks
6. hoogne, elav (intensiteedisõnana)elu tuult aap sissi põrmadu alt väga tugevat tuult ajab sisse [tuppa] põranda alt

eläje|mokk <eläje|moka, eläje|mokka> huulhein (taimenimetus)eläjemoka om suutaime huulheinad on sootaimed. Vt lehmä|mokk, moka|lil´l

eläme <eläde, elä, imperf .elli ~ .el´le>
1. elama, elus olemamiu lastest eläve kaits tükkü viil minu lastest on kaks veel elus; mis ärä elet, sii om ärä nätt, mis elämede, sii om nägemede ja täädmede mis läbi elatud, see on ära nähtud, mis elamata, see on nägemata ja teadmata
2. elunema, asumata latse .elli esä kodun tema lapsed elasid isakodus. Vt elutseme

elü1 <elü, elü> , eli <eli, eli>
1. heli, häällatsi elü om kosta laste hääled on kosta; esä akas´ madale elüge laulma isa hakkas madala häälega laulma. Vt kõla1, ääl
2. lärm, käraken väl´län elü tiip kes teeb lärmi väljas. Vt kärä, lar´m, lär´m

elü2 <elü, elü> , eli <eli, eli>
1. värvitoon, varjundkõllaka elüge rõõvas kollaka tooniga rõivas
2. kumapäävä elü om nätä päikesekuma on näha. Vt kuma

emä <emä, emät> emaemä õpas´ esi kodun lugeme ema õpetas ise (lapsi) kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät ega emät, sugu ega võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud (elanud); parep emä armu õlman ku kuninge kuldlinnan Krk (vns) parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas || emäte laits emata laps, orb || .emmä emasse, ema moodi


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur