[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

.eitme ~ .eitmä <.eitä, eidä>
1. viskama; heitma, paiskamata eit´s suure kivi raavist väl´lä ta viskas suure kivi kraavist välja. Vrd .viskame
2. alustama (mingit tegevust)ta eiten ennäst ärä viina juumise sisse ta heitnud ennast ära viina joomisse (hakanud purjutama). Vrd alusteme || nõuss .eitme nõusse hakkama, nõustuma
3. minema (alla), laskuma; paigutumaõhtu tulli aiksest sängu eitä õhtul tuli vara voodisse minna; ärä nende parti eitä ära nende seltsi mine; lind eiten ja temä ai linnu puu sissi mesilane heitnud peret ja tema ajas mesilased [uue] mesipuu sisse
4. alanema, langema, settimaleib taht viil apante, ei ole viil maha eiten leib tahab veel hapneda, ei ole veel alla langenud. Vrd .langeme1
5. loobuma, hülgama, kaotamasii om meele ärä eiten, om joba lollis jäänu see on mõistuse ära kaotanud, on juba lolliks jäänud. Vrd .kaoteme

kon´g <kongi, .kongi ~ konge, .konge Krk>
1. väike maja, kong; vilets ehitis, putkaakassi maja kon´ge ehiteme hakkasin väikseid maju ehitama; üit´s tilluk kon´g om, egä ta kedägi maja ei ole üks väike putka on, ega ta mingi [korralik] maja ei ole. Vrd kavak, put´ka
2. kanakuut; pesakast, linnukuutvana kana kurt kongin vana kana seisab kuudis; linnu kongi om väl´län puu otsan lindude pesakastid on väljas puu otsas. Vrd kuut´2
3. taru mesilassülemi püüdmiseks; mesitaru; putukate pesasii olli katekõrdse kuuse körrist tett, seante mesi kon´g, püünmise kon´g, kos mesilinnu sissi tuleve see oli kahekordsest kuusekoorest tehtud taru, selline mesitaru, püüdmise taru, kuhu mesilased sisse tulevad; mõni maja täüs ku mesilise kon´g mõni maja on [nii] täis nagu mesitaru; lae all olli vaablaste kon´g lae all oli vapsikupesa. Vt linnu|puu, mesi|puu, taru
4. piltl halva iseloomuga, tige inimeneta om vana rumal inimese kon´g ta on vana rumal tige inimene. Vrd pasnits

kär´g1 <käre, .kär´ge>
1. (mee)kärgkäre olliv mesipuu pääl kärjed olid mesipuudel; leib ärä kujunu ja urglises lännu justku mesilise kär´g leib [on] ära kuivanud ja auklikuks läinud justkui mesilase kärg
2. kohr, urbne tükksupil olliv apupiimä käre sehen Pst supil olid hapupiima tükid sees; looma puha kären kogusen mahan Krk loomad [on] kõik tihedalt koos maas. Vrd kägär, kähm

lind <linnu, .lindu>
1. lindlindel om puhma sehen pesä lindudel on põõsas pesa; sa olet nenda rõõmus ku lind sulle piiu sittun Trv (knk) sa oled nii rõõmus, nagu lind [oleks] sulle pihku sittunud; mõni inimen om ker´ge uneg ku linnu suigaguge mõni inimene on kerge unega, nagu linnu suiguga (suigatab kergelt nagu lind). Vrd sirk
2. lendav putukas (mesilane vms)ereline om kige kurjep pistje lind herilane on kõige kurjem nõelaja putukas; lind eiten ja temä lännü puu sissi aama Krk mesilased [olevat] peret heitnud ja tema läinud [neid] mesipuu sisse ajama. Vt mesi|lind

mesi|käpp <mesi|käpä, mesi|.käppä> karu, mesikäppmesikäpä eläve mõtsan karud elavad metsas; mesikäpp om linnu puu är kiskun, mett varasten karu on mesipuu ära lõhkunud, mett varastanud


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur