[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets> ajamaaap lume piindres ajab lume vaalu; ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv ah mine nüüd aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet ära võetut taga igatseda) || .jõrri .aame ~ .naidu .aame jonni ajama, jonnimames sa aat ilmaaigu oma naidu mis sa ajad ilmaaegu oma jonni; .nuhki .aame jälgi ajamata om tükk aiga nuhki aanu ta on kaua aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskumakase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljast poolt kiskuma, männipeerge kisutakse seest poolt, [puu]südamest; .purri .aame .puristamalaits aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi)karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajasid loomad ooksu; .pääle .aame nuruma, peale ajamaaa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlemama tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; .selgä .aame süüks panematahets vägisi inimesel vargust selgä aija tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisemauisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnimasii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer .aame aelema, ringi hulkumatemä piab iki ümmer aame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisemakoer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna

ardsik1 <ardsigu ~ ardsiku, ardsikut> , artsik1 <artsigu ~ artsiku, artsikut> võsastiksii einämaa suur´ asi ei oole, seast ardsikut täis puha see heinamaa pole eriti hea, on kõik sellist võsa täis; mes olli artsik angerpütsest, sii olli iirte ilatse Trv (rahvalaulust) mis oli võsa angervaksast, see oli hiirte ilatseda. Vt võpsik, võsandik, võsastik

.arvame <arvate ~ arvade, .arva>
1. arvamama omast pääst esi arva, ka ta om nii või ei oole ma ise oma tarkusest arvan, kas see on nii või ei ole; arvage mes tahade arvake mida tahate || kokku arvame aru saama, kindlaks tegemaraamadu ots joba kähen, akkap joba kokku arvame raamatu lõpp juba käes, hakkab juba sisust aru saama; õiges arvame õigeks pidamamea ei saa sedä õiges arvate ma ei saa seda õigeks pidada
2. loendamasääl olli arvamede pal´lu inimesi kogussen seal oli loendamatul hulgal inimesi koos || vällä arvame kokku arvutamaka sa vällä arvade mõistat kas sa kokku arvutada oskad

.ianes iganessa kirjudet selle üles, mes ma ianes kõnele sa kirjutad selle üles, mis ma iganes räägin. Vt igävel

kedruteme <kedrute, kedrude> ringi hulkuma, sehkendamames sa kedruted üttepuhku, kurda paigal kah! mis sa sehkendad kogu aeg, seisa paigal ka!

.kiil´me1 ~ .kiil´dme <keeltä, keelä> keelamames sia keelit miut? miks sa mind keelasid?; emä kiilts, sinna ei tohi minnä ema keelas, sinna ei tohi minna

kiiverteme <kiiverte, kiiverde> Trv kibelemames sa kiivertet siin! mis sa kibeled siin!. Vt kiheleme

kolguteme <kolgute, kolgude> kolksutamames sa kolguded ussege! mis sa kolksutad uksega!

.kollame <kollate, .kolla>
1. kolistama, müra tekitamames sa kollat sääl, ma tahas magade mis sa kolistad seal, ma tahaks magada
2. kondama, kolama, ringi hulkumakollap pääl aitu ja sahvrit müüdä Trv hulgub pealegi aitu ja sahvreid mööda

kun´eme <kun´ede, kun´e> Trv lorutama, laisklemames te sääl kun´ede! mis te seal lorutate!

kõtusteme <kõtuste, kõtuste> kõhuli olema, lamamames sa kõtustet sääl, ei viisi midägi tetä? mis sa pikutad seal, ei viitsi midagi teha?; kõtusteme ka nüid raasik aiga, senigu einä kuivave kõhutame ka nüüd natuke aega, seni kui heinad kuivavad

ligi
1. lähedal; juures; lähedale; juurdemes sii lehm nõnda ligi tükip mis see lehm nii lähedale tükib; laits tah´t emä ligi olla laps tahtis ema juures olla
2. kaasa; kaasas; ühesviinapudel olli ligi ja käüsive linutemen viinapudel oli ühes ja käisid kerjamas
3. lähedal(le)ruumiliselt; vastu või vastasperemiis sures ligi õhtut ärä peremees suri vastu õhtut ära; sii kotus om ju peris ligi tiid see koht on ju päris tee lähedal
4. peaaegu; umbes; ligemaleminevaaste ma tei ligi kaits peenärt ernit eelmisel aastal tegin ma umbes kaks peenart herneid
5. vastu; vastasame om küll ihu ligi, aga surm viil lähepel särk on küll ihu vastu, aga surm veel lähedamal; vihm om villä ligi maad löönü vihm on vilja vastu maad löönud

.lirtame <lirdate ~ lirdade, .lirta>
1. edvistama, tühja juttu ajamamuti lirtave müüdä külä mutid ajavad küla peal tühja juttu
2. ringi jooksma; amelemata taht lirdate egäl pool, mes sa sis järgi lirtat! tema tahab igal pool ringi joosta, mis sina siis (kohe) järele jooksed!; naene lirtap ümmer tõiste meestege naine ameleb ringi teiste meestega. Vt amaleme, edeveme, edvisteme, epenteme, etsiteme, .irtme, jõõbiteme

.lõuskame <lõusate, .lõuska> lõugama; lärmamames sa lõuskat siin! mis sa lärmad siin!; lõusate mõistave kik, aga tüüd tetä ei taha kennigi lärmata oskavad kõik, aga tööd teha ei taha keegi

lähäteme <lähäte, lähäde> Krk
1. saatma; lähetamama lähädi ärä sõna oma sõbral ma saatsin oma sõbrale sõna
2. virutama; löömaoss sii kivi mul külgi lännü, mes ta mul lähäti oleks see kivi mulle külge läinud, mis ta mulle virutas
3. kätte andma; ulatamasa lähädet mailma sületävve kõrrage mul einä kätte sa ulatad maailma sületäie heina mulle kätte (heinakuhja tegemisest)

.maaline <.maalise, .maalist ~ .maalitse, .maalist>
1. maad ligi, lamandunudmaaline vili olli likes lännu lamandunud vili oli märjaks saanud
2. nahahaigusmaaline ruus om sihande tõbi, mes üles paistetep ja punetep maaline roos on selline haigus, mis üles paistetab ja punetab. Vt maa|aigus

mis ~ mih <mike ~ mille, miket ~ midä> mismih-na teeve? mis nad teevad?; mikes ta õpis? kelleks ta õpib; mikest sii om tett? millest see tehtud on?; mikest sa kõnelet? millest sa räägid?; minnest nemä olli? millest nad olid?; mike mooduge sa mõtlet sääl eläde? kuidas sa seal elada mõtled?; mis-si tunni aig om? mis kell on?; siuke kotus olli, midä pelläti selline koht oli, mida kardeti. Vt mes

neelusteme <neeluste, neeluste>
1. ahnitsema, himustama; ahnelt söömames sa neelustet siin? mis sa ahnitsed siin?; nemä neelustiv vorsti ärä nad sõid vorsti ahnelt ära
2. rühmamama pia neelusteme, mul om kaits last toita ma pean rühmama, mul on kaks last sööta; temä saap egäs kottel neeluste, temäl ei ole aigust tema saab igal pool rühmata, tal ei ole haigust

pakilt kiirustades, rutugata tulli pakilt miu manu ta tuli rutuga minu juurde; mes sa nõnda pakilt ja palavelt tiit? mis sa nii kiiresti ja tuliselt teed?. Vt kabeste, kipest

pakitseme <pakitse, pakitse>
1. pakitsemanüid pakitses tal sehen, es sa rahu nüüd pakitses tal sees, ei saanud rahu
2. kiirustama, kibelemama pakitse egä ommuk ma kiirustan igal hommikul; mes sa pakitset, siul om aiga küll mis sa kiirustad, sul on aega küll; mikeperäst sa sedäsi sõnnikut pakitset vedäde miks sa niimoodi sõnnikut kiirustad vedada

pel´l <pelli, .pelli> koduvaim, majavaimpelli ollive pal´t Mulgimaal pellid olid ainult Mulgimaal (st ainult Mulgimaal kutsuti majavaimu pelliks); nii olliv pelli, mes karja suretive need olid pellid, kes karja tapsid

puder ~ pudru <pudru, .putru> puderleväkõrust putru keedeti kah lahja liha ivakstege leivakõrvast putru keedeti ka lahja (v taise) liha tükikestega; orsti puder ek orsti raba om verege tangu puder, mes käip orsti sissi vorstipuder ehk vorstiraba on verega tangupuder, mis käib verivorsti sisse; kardule-tangu putru kutsuti pahure pudrus kartuli-tangu putru kutsuti pahura pudruks

pudruteme <pudrute, pudrude>
1. putru tegema, pudrutamama-p akka egä päe pudruteme ma ei hakka iga päev pudrutama (st süüa tegema)
2. lohakalt tegemaes tii iluste, pudrut midägi ruttu ärä ei teinud ilusasti, pudrutas midagi ruttu ära
3. kiiresti ja pudinal rääkimames sa iki pudrutet, kõnele aigapidi mis sa ikka pudistad, räägi aeglaselt

ruug1 <rua, .ruuga> roog, suppruuga ei kästä valitse! toitu ei valita!; tuleruug tuleroogmes selle vana pargak tetäs, sii ei oole muud ku üits tuleroog mis selle vana prahiga teha, see ei ole muud kui tuleroog; vitsaruug üleannetu lapsmiu näin ütel ikki sedäsi, ossa vitsaruug minu vanaema ütles ikka nii, oh sa üleannetu laps

rõõm2 <rõõmu, .rõõmu> Hls Krk (valju) häälsii rõõm kos´t kavede see hääl kostis kaugele; joba olli kuulda müristemise rõõmu juba oli kuulda müristamise häält; laits tei rõõmu, ta ärkusi üles laps tegi häält, ta ärkas üles; mes sa tiit seast kurja rõõmu, et kullede ei või mis sa teed sellist vihast häält, et kuulda ei või; kun sa olet, tii rõõmu, et ma sinna tää tulla kus sa oled, tee häält, et ma tean sinna tulla

silm <silmä, .silmä> silmsilmä lätsiv pääst vahkin silmad läksid peast vahtides (st silmad tahtsid vahtides peast välja tulla); ei tää mes silmäkse enne surma viil näeve ei tea mis silmakesed veel enne surma näevad; kardulesilmä kartulikoore auk, kartulisilmadkardule ei ole äste koorit kardulesilmä om pähän kartulid ei ole hästi kooritud, kartulisilmad on peas; kudamissilmä kudumissilmused

sõnume <sõnude, sõnu> sõnuma, nõidumalas ta sõnude, mes sii mulle tiip las ta sõnuda, mis see mulle teeb. Vt ajome, sõname, sõnateme, sõnuteme

säng <sängu, .sängu> säng, voodisängu pääl ollive tikit teki voodi peal olid tikitud tekid; mes sääl tare sehena, sängu tare sehena Hls (rahvalaulust) mis seal toa sees, voodid toa sees. Vt ase1, .uudi

ta <ta, tat> tema, tatat es taha kennigi teda ei tahtnud keegi; ei tää, mes tast saanu om ei tea, mis temast saanud on. Vt temä

vet´tume ~ vet´tüme <vet´tude ~ vet´tüde, vet´tu ~ vet´tü> vettimapuu jäive sügüses vällä vet´tume puud jäid sügiseks õue vettima; mes rasse ja like om, sii ütelts vet´tünü mis raske ja märg on, selle kohta öeldakse vettinud

üitstagikk ükskõiktal olli üitstagikk mes sel´län olli tal oli ükskõik mis seljas oli

üitstapuha ükspuha, ükskõiküitstapuha mes sa kõnelet, ikki olet miul armas ükskõik mis sa räägid, ikka oled mulle armas. Vt üitspuha

.üssäme1 <üssäte, .üssä> asjatult rahmeldamamidä sa üssät sääl! mida sa rahmeldad seal!; õnnis talvek läe ossi ehen üssäten õnnistatud talveke läheb voki ees rahmeldades; mes sa üssät sääl ilmast- ilma, tule vällä lahe luhi kätte mis sa rahmeldad seal kogu aeg, tule välja värske õhu kätte


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur