[MES] Mulgi sõnastik

erälteme ~ eräldeme <erälte, erälde>
1. (tervikust) lahutama eräldep esipaika jääb omaette
2. jaotama (maad), eraldama sannamehel eräldedi üits maalapp lehmä karjatemises saunamehele eraldati üks maalapp lehma karjatamiseks vt ärälteme

jõhverdeme ~ jõhverteme <jõhverte, jõhverde>
1. pidevalt ja aplalt sööma lehmä om joba nii kardule kik´k ärä jõhverden lehmad on juba need kartulid kõik ära söönud
2. hullama, vallatlema mis sa iks jõhverdet, ei saisa paegal! mis sa ikka hullad, ei seisa paigal!

jõul <jõulu, .jõulu> jõulupüha jõulu aik käüsiv tüdrugu-poisi passi löömän taludel jõuluajal käisid tüdrukud ja poisid taludes jõuluõlgi viskamas; külmä jõulu ja ää aaste om velle, sula jõulu – tühjä salve külmad jõulud ja head aastad on vennad, jõuluaegne sula – tühjad salved

.jätme <jättä, jätä> jätma jät´s jättis; jätim jätsime; vanast jäeti vaśk sis kasume ku ta ää lehmä poig olli vanasti jäeti vasikas siis kasvama, kui ta hea lehma poeg oli; mia jäti kah täämbe tua põrmandu mõskmede mina jätsin ka täna toa põranda pesemata

karjateme <karjate, karjade> karjatama, valvama, järele vaatama mee pidim ikki karjatem neid et lehmä sinna augu viiri ei lää me pidime ikka valvama neid, et lehmad sinna augu äärde ei lähe(ks)

.kärblin ~ .kärbline ~ .kärblen ~ .kärblene <.kärblise ~ .kärblese, .kärblist ~ .kärblest> kärbes lehmä toove mõtsast parmu ja kärblise kodu lehmad toovad metsast (st karjamaalt) parmud ja kärbsed koju; suuga tiit suure liina, kätege ei saa kärblese pesägi Hel suuga teed suure linna, kätega ei saa kärbsepesagi (tehtud)

köögun kummargil, kühmus lehmä olliv nurme pääl köögun vihma kähen lehmad olid nurme peal kühmus vihma käes

landsiteme ~ lantsiteme <lantsite, lantside>
1. vitsaga lööma, peksma; sundima ma taht sedä lehmä kohe lantsite ma tahtsin seda lehma kohe vitsaga lüüa
2. midagi hoogsalt tegema; süüa vitsutama lehmil om põhk ehen, lantsitegu nüid ennest täis lehmadel on põhk ees, vitsutagu nüüd ennast täis (süüa)

lehm <lehmä, .lehmä> lehm lehm om kodu tullu lehm on koju tulnud

lokat´ <lokati, lokatit> (puust) karjakell, krapp lokati olliv puust tettü ja kandilise krapid olid puust tehtud ja kandilised; lehmäl olliv ka lokati kaalan, nii olliv katest lavvast tett lehmal olid ka karjakellad kaelas, need olid kahest lauast tehtud vt lokk

lokk <loku, lokku> lokulaud, krapp kate lavvaga löödi lokku kahe lauaga löödi lokku; lehmäl olli ka lokk kaalan lehmal oli ka lokulaud kaelas vt lokat´

mäleteme2 <mälete, mälede> mäletsema lehmä mäleteve lehmad mäletsevad

mälu2 <mälu, mälu> mäletsemine, mäletsetav toit lehmä om pika mäluge lehmad mäletsevad kaua

noorik <noorigu ~ nooriku, noorikut> noorik, pruut, veel lasteta abielunaine noorik lännu lehmä nüsme noorik läinud lehma lüpsma; nuurmiis ja noorik istiv kõrutsil taga lavva peigmees ja pruut istusid kõrvuti laua taga

puhut´s <puhutse, puhutset> puhitus lehmäl ollive puhutse lehmal olid puhitused

süüm <söömä, .süümä>
1. söök, toit ta olli ää söömä pääl ta oli hea söögi peal
2. loomasööt lehmä süüm olli apus lännu lehmasööt oli hapuks läinud

.täätuve <.täätuve, .täätuvet> teatud, tuntud mea osti peris täätuve inimese käest lehmä mina ostsin tuntud inimese käest lehma vt täätu, täät

vitsik <vitsigu ~ vitsiku, vitsikut> võpsik, võsastik lehmä ollive vitsigun lehmad olid võsastikus

võtateme <võtate, võtade> võtatama, hassetama, (koera) kellelegi kallale ässitama koer võtatedi lehmä pääle koer hassetati lehma ajama