[MES] Mulgi sõnastik

.kol´kme ~ .kol´kma <.kolki, kolgi>
1. kolistama; kolkima, taguma ▪ mih sa kolgit usse taga mis sa kolistad ukse taga. Vrd kolisteme, .kollame, lobime2, .lop´me, tagume
2. lõugutama, lina või kanepit töötlema ▪ na lääve linu kol´kme nad lähevad lina lõugutama. Vrd .kol´tsme
3. piltl kastreerima, ruunama ▪ kolgit är´g, muna panti lõksi vahel ja puu aamer olli, sellege pes´s pääle ruunatud härg, munad pandi lõksu vahele ja puuhaamer oli, sellega peksis peale [munadele]. Vt .ruuname

kudame <kudade, kua>
1. kuduma ▪ egä ma endel es kua ega ma endale ei kudunud; me kuame ike uvvist lõngust me koome ikka uutest lõngadest; ei ole mia üükest kudanu ei ole mina vööd kudunud. Vrd vesserteme
2. punuma, põimima ▪ lõhmusse ja pajo koorest koeti viise pärna ja paju koorest punuti viiske. Vrd keeruteme, .laut´ma, .pal´mme, punume
3. piltl klobima, peksma ▪ olli kaake käest kudade saanu, moka veritse puha oli kaakide käest peksa saanud, huuled puha verised. Vrd kobime2, lobime2, .pesme, sugame, udime

.süümä <süvvä, süü> , .süüme
1. sööma ▪ latse, tulge nüid süümä! lapsed, tulge nüüd sööma!; ma ole söönu kikke ääd ja parembet ma olen söönud kõike head ja paremat. Vt ivateme, lobime1
2. hammustama, salvama ▪ küll kihulise sööve valuste küll kihulased salvavad valusti. Vt .aukame, salume