[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

.arvame <arvate ~ arvade, .arva>
1. arvamama omast pääst esi arva, ka ta om nii või ei oole ma ise oma tarkusest arvan, kas see on nii või ei ole; arvage mes tahade arvake mida tahate || kokku arvame aru saama, kindlaks tegemaraamadu ots joba kähen, akkap joba kokku arvame raamatu lõpp juba käes, hakkab juba sisust aru saama; õiges arvame õigeks pidamamea ei saa sedä õiges arvate ma ei saa seda õigeks pidada
2. loendamasääl olli arvamede pal´lu inimesi kogussen seal oli loendamatul hulgal inimesi koos || vällä arvame kokku arvutamaka sa vällä arvade mõistat kas sa kokku arvutada oskad

kaabitseme <kaabitse, kaabitse>
1. kokku kaapima, riisumanii lehe om vaja kokku kaabitse need lehed on vaja kokku riisuda
2. kaapima, kraapimavanast olli kardulit kasinest, vanast es saa kuuri, vanast kaabitside vanasti oli kartulit vähe, vanasti ei saanud koorida, vanasti kaabiti

.kiitme <.kiitä, keedä>
1. keetmamea keedäs ärä küll, ei ole keedetevet mina keedaks ära küll, ei ole, mida keeta; maagelõng olli kirjutetev lõng, temä es keedä väl´lä, es aja värvi maagelõng oli kirjamislõng, sellest ei keenud [värv] välja, ei andnud värvi
2. lööma, virutamama talle üte napsu keedi vastu pääd ma talle ühe obaduse virutasin vastu pead
3. metalli kokku jootma, sulatamasepp kiits kirvel teräse ette sepp sulatas kirvele tera ette
4. vett maa seest välja ajama, pulbitsemakiitev allik kes liiva üles kiit pulbitsev allikas, mis liiva üles ajab

kogume <kogude, kogu>
1. koguma, ühta kohta kukku koondama; saaki koristamamis sa viil sest patust kogut endel, sia olet jo egä päe mineje mis sa kogud endale veel sellest patust, sa oled ju iga päev mineja (surijast); kaara tahime enne ärä kogude, kaara lääve otsast ärä kaerad tahtsime varem ära koristada, kaera{tera]d pudenevad [muidu] maha
2. säästma, tallele panemamõni kogunu terve kuu, tõise olli nädäli kogunu mõni kogunud [raha] terve kuu, teised olid nädal aega kogunud || suud kogume suud pidamasa piat oma suud kogume, mis sa larat sa pead oma suud pidama, mis sa latrad
3. kogunema, korjumataevan akkas vihma kogume taevas hakkas vihma[pilvi] kogunema
4. kokku tulema, kogunemalaada pääle koguni pal´lu rahvast laadale kogunes palju rahvast
5. (ennast) korda seadmakogu ennäst, et sa iluste vällä näet sea ennast korda, et sa ilus välja näed

kogusen ~ kogusin, kogussen ~ kogussin, kogusehen
1. ühes kohas koosolli ää ulk pirde kogusen, londige vaist köüdeti kokku oli hea hulk pirde koos, köiega vahel seoti kokku
2. lähestikku, tihedaltPeräkülän taluse ei ole kogusen Peräküläs talud ei ole lähestikku; kidsevelt kogusehen ei saa purkne looma kasva kitsalt lähedal ei saa porganditaimed kasvada
3. ühes, seltsis, üheskooskikk mahtusive kogusin eläme Pst kõik mahtusid üheskoos elama
4. kokku lepitudnüid om kaup kogussen nüid teeme liiku nüüd on kaup kokku lepitud, nüüd teeme liiku
5. kompaktses vormis, osadest moodustatud tervikrants om kolmest julgast kogussen pärg on kolmest pulgast moodustatud tervik
6. millegagi kaetud, määrdunudrehepessu aigu om pibu suu-silmä täüs, rõõva puha pibuge kogussin rehepeksu ajal on pepreid suu-silmad täis, riided kõik on pepredega kaetud

.lep´me ~ .lep´mä <.leppü ~ .leppi, lepü ~ lepi>
1. rahul olema; nõus olemalepü sellege, rohkep anda ei ole ole sellega rahul, rohkem anda ei ole; na ollive käe löönü ja sellege kokku lepnü nad olid käed löönud ja sellega nõus olnud
2. tülist, vihapidamisest üle saama; leppimame võis ärä leppi me võiks ära leppida
3. kokku leppimaviimäde lep´s kokku meege lõpuks leppis meiega kokku

lugeme <lugede, loe>
1. lugema; sõnu peale lugemanuuri loeti kirikun paari noori pandi kirikus paari; latse käisiv kuulmeisril ette lugemen lapsed käisid õpetajale ette lugemas
2. kokku loendamatemä luges looma kokku, mitu neid oli ta loendas loomad kokku, mitu neid oli

.oidme ~ .oidma <oida, oia> hoidma; kokku hoidmaoia mut tali aiga üle hoia mind üle talve; oiat, sõs saa sul elus aas hoiad (kokku), siis jätkub sulle eluks ajaks

.pak´me2 ~ .pak´ma <pakki, paki> kokku panema, pakkimakaup om kokku pakit kaup on kokku pakitud

pitsiteme <pitsite, pitside>
1. pigistama, kägistamata taht miut ärä pitsite ta tahtis mind ära kägistada
2. kokku suruma, pigistamarinde all pitsits rinnus pigistab (st on pigistamise tunne). Vrd .pitskume

.pitskume <.pitskude, .pitsku> Pst Hls Krk
1. kokku vajumapehme karask ku kuskil jääs tõise ala, ärä pitskunu, kokku lännu pehme karask, kui kuhugi jääb teise alla, (siis on pärast) ära kokku vajunud, kokku läinud
2. pigistama, kokku surumajalg om ärä pitskunu, saabas pitsits jalg on ära pigistatud (st on villis), saabas pigistas. Vrd pitsiteme

.sündüme <.sündüde, .sündü ~ sünnü>
1. sündimamia sündüsi katekümne tõisel aastel ma sündisin kahekümne teisel aastal; egä sis sängin es sündü laits mitte, mahan põhukoti pääl ega siis voodis ei sündinud laps, maas põhukoti peal (sündis)
2. kokku sobimanemä sündsiv egädege nad sobisid kõigiga kokku
3. toimuma, juhtumamiu endege om sedäsi ärä sündünü, et tõine tulli mut palume minu endaga on nii juhtunud, et teine tuli paluma; sii om peris sündünü lugu, egä sii ei ole luule see on tõesti sündinud lugu, ega see ei ole väljamõeldis. Vt .johtume, .juhtume
4. kõlbamanisu põhk ei sünnü süvvä eläjel nisupõhk ei kõlba kariloomale söögiks; temäl ei sünnü kennigi süük temale ei kõlba ükski söök

.tel´me <.telli, telli>
1. tellima, ette kokku leppima, palkamamud´u olli laada päe perel peris tellit rii muidu oli laadapäev taluperele päris vaba ette nähtud; peremiis läits suvilist tel´me peremees läks suvilist palkama
2. tingimaegä palka´i teenide, palka tellits ega palka ei teenita, palka tingitakse; mea tahas maha telli mina tahan (hinnast) maha tingida

.vaidume <.vaidude, vaidu>
1. riknemamea ei taha seast vaidunet! mina ei taha sellist riknenut! (taari kohta); kardule vaiduve ärä siin vii sihen kartulid riknevad siin vee sees. Vt .vaibume
2. halvasti küpsema, küpsedes kokku vajuma, pooltooreks jäämaleib om vaidunu, kasinest tuld ollu leib on kokku vajunud, vähe on tuld (kuuma) olnud


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur