[MES] Mulgi sõnastik

eerik <eeriku ~ eerigu, eerikut> heeringas ma anni tal eerikut süvvä ma andsin talle heeringat süüa

iiruk ~ iiruke <iiruku ~ iirukse, iirukut ~ iirukset> hiirekarva hall obene al´l om, sis kutsuts al´l iiruke kui hobune hall on, siis kutsutakse (teda) halliks hiirukeseks; al´l iiruk, iire karva hall hiiruke, hiire karva

illik ~ illike <illikse, illikest>
1. hea, pai, armsake ole illike iki, ärä saia kurjas ole ikka pai, ära saa kurjaks
2. Karksi elanike pilkenimetus Karksi illikse Karksi imelikud

ivak ~ ivik <ivakse ~ ivikse, ivakest ~ ivikest>
1. raasuke, ivake, tükike üit´s ivak om püstüst lina, tõine ivak om maalist üks (maa)tükike on püstist lina, teine tükike on lamandunut; ta ei anna ütte ivikest ka mul ta ei anna üht raasukest ka mulle
2. ivake, natuke, pisut vesi aet kiimä, pant ivak rasva ja suula ka vesi aetud keema, pandud natuke rasva ja soola ka

juurik ~ jurik2 <juurigu ~ juriku, juurikut ~ jurikud> kangekaelne sii poiss olli egävene juurik see poiss oli väga kangekaelne

karik <kariku ~ karigu, karikut (Krk, Hls) ~ karika, karikat (Trv)> jalaga (metallist) jooginõu, karikas kalda viin karikus Hls kalla viin karikasse

kirik <kiriku ~ kirigu, kirikut> kirik mede vanepe käive Karksi kirikun meie vanemad käisid Karksi kirikus

kõrik ~ kõõrik <kõrigu ~ kõriku ~ kõõriku, kõrikut ~ kõõrikut>
1. kokkuõmblemata vaipseelik kõõrikul om ollu tina ehte all vaipseelikul on olnud tinaehted all (servas)
2. pruudilinik laulatsepoisi võtive sis pääle laulatust kõriku pääst ärä piitsavarrege peiupoisid võtsid siis pärast laulatust kõriku (pruudi) peast piitsavarrega ära

nurik <nurigu ~ nuriku, nurikut> lännik, puunõu nurikideg tuudi aput piimä nurme puunõudega toodi hapupiima põllule vt nurmik

orik <origu ~ oriku, orikut> orikas oriku kasuve parepest ku emise orikad kasvavad paremini kui emised

purik1 <purigu ~ puriku, purikut> (jää)purikas katuseveeren ollive suure puriku katuse servas olid suured jääpurikad

purik ~ purikas2 <puriku ~ purika, purikut ~ purikat> haug purikid püedäs(se) ka sügisi suure vii aig hauge püütakse ka sügisel suure vee ajal

riik´1 <riigi, .riiki> riik, maa; valitsus akasime majasit ehiteme, riik´ ańds sis ehituse materjaali hakkasime maju ehitama, riik andis siis ehitusmaterjali

riik´2 <riigi, .riiki> kriit riik´ olli vanast kallis kriit oli vanasti kallis vt riit´

tõrik <tõriku ~ tõrigu, tõrikut> taarinõu tõrikut olli rasse mõske taarinõu oli raske pesta

varik <varigu ~ variku, varikut> põõsastik, võsa, metsatukk tii läits kate variku vahelt tee läks kahe metsatuka vahelt

.üirnik ~ .üürnik <.üirnigu ~ .üürnigu, .üirnikut ~ .üürnikut> üürnik tal om egä aaste üürnigu tal on iga aasta üürnikud

.ümrik <.ümrigu ~ .ümriku, .ümrikut ~ .ümrikku> ümbrik ei ole ümrikku üttegi kodun ei ole ühtegi ümbrikut kodus

.ürri jonni ta ai kikk sii aig oma ürri ta jonnis kogu aeg