[MES] Mulgi sõnastik

kole1 <kole, kolet>
1. kole, inetu ▪ kennigi ei taha seast kolet rõivast keegi ei taha sellist koledat rõivast. Vt inetu, koletu
2. õudne ▪ sügüsene üü om pime ja kole sügisene öö on pime ja õudne. Vt .irmus, jube, kais, koletu
3. piltl tohutu, väga palju ▪ lõune puult mustap ku kole lõuna poolt mustab [taevas] väga. Vt ilmatu, mahutu, põhjatu, .tuitu

koletu
1. inetu, hirmus, kole ▪ ta om irmus vaate, koletu eläjes ta on hirmus vaadata, inetu loom. Vt .irmus, jube, kole1
2. ilmatu, tohutu; väga, tohutult ▪ sii asi om koletu kole see asi on väga kole. Vt igävest, kole1, mahutu, põhjatu, .tuitu, väga

konderik <konderigu ~ konderiku, konderikku> Hls Krk
1. kühmlik; kõver ▪ levä tullive sääntse imeliku konderiku näoge leivad tulid sellised imelikud kühmliku välimusega. Vt .komplik, .kompline, .kontrik, .köntrik, .väntrik
2. inetu ▪ tõine sõsar om ku koonus´k, seante kõhn ja konderigu näoge teine õde on kuivetu, selline kõhn ja inetu näoga. Vt inetu, kole1, koletu, .näotu, .reotu