[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

jut´t1 <juti, jutti>
1. joon, jutt, triip; kriips; vööttütrigul om pikka jutti kör´t tüdrukul on pikitriibuline seelik; puha üit´s suu jut´t, siit akkas Karksist pääle ja lää iki Tõrva poole puha üks soojutt, siit Karksist hakkab peale ja läheb ikka Tõrva poole. Vrd joni, juun´, kiut, küüt´1
2. piltl hoop, löök; hoog, sööstandsi obesele paar ääd jutti kül´gi müüdä andsin hobusele paar tugevat lööki mööda külgi; kül´m jut´t käü ammastest läbi külm sööst käib hammastest läbi. Vt uug, uup´

juun´ <jooni ~ joone, juunt ~ juund>
1. jutt, triip, viirgpõhi põõnap, valge jooni käive üles ja maha põhi põõnab, valged jooned käivad üles ja alla (virmalistest). Vrd joni, jut´t1, kiut, küüt´1
2. hoog; kord, järgsõkut lahku, viskat kotspooli ja ommegi kangas joonel sõtkud lahku, viskad süstiku ja ongi kangas korras. Vrd jär´g, kõrd1, uug

kolak1 <kolagu ~ kolaku, kolakut> Hls Krk
1. hoop, löökma sai sääntse kolaku, et engest lei kinni ma sain sellise hoobi, et hingest võttis kinni. Vrd .kõhkam1, kõlak, kõlts3, kõm´m1
2. pauk, kõmakasanna oma kolak ja võta teder maast jälle lase oma pauk ja võta teder maast jälle (jahilkäigust). Vrd kõmak1, käräk1, kärts, säräk2

kuurm <.kuurme, .kuurmet> Trv Hel, .kuurme <.kuurme, .kuurmet>
1. koorempoiss om kuurme otsan poiss on koorma otsas; pernan´ viivet põllege selle väl´lä, mis peremiis kuurmege sissi tuu Krk perenaine viivat põllega selle välja, mis peremees koormaga sisse toob. Vrd kidam, .kuumer, viram, .vuuram
2. piltl vaev, hool, muresii om ku kuurme süäme pääl see on kui koorem südame peal

.kõhkam1 <.kõhkame, .kõhkamet> Krk hoop, löökta sai selle jutu iist üte kõhkame ta sai selle jutu eest ühe hoobi. Vrd .juhkam, .jõhkam, kolak1, kõlak, kõm´m1

kõlak <kõlagu ~ kõlaku, kõlakut>
1. löök, hoop, kolakasperemiis ańds talle üte ää kõlagu küll, üte kõltsu peremees andis talle ühe hea hoobi küll, ühe kolaka. Vrd kolak1, .kõhkam1
2. lüües tekkiv kõlav heli, kõlksatuskate kuiva puuge andas ää kõlak kahe kuiva puuga antakse tugev hoop (nii et tekib kõlav heli). Vrd kõksak, kõlts3, kõm´m1

laks1 <laksu, .laksu> , lak´s <laksi, .laksi> plaks, laks, hoopaia teibä lasev laksi aiateibad plaksuvad (külma käes); lüü onul laksu ka! löö onule patsi ka!. Vrd laksak, laksatus

.luhkam1 <.luhkame, .luhkamet>
1. hoop, löökta olli paar luhkamet saanu ta oli paar hoopi saanud; mõsul anti mõni luhkam tõlvage pihta ja panti kiimä pesule anti mõni hoop pesukurikaga pihta ja pandi keema
2. nurjumine, ebaõnnka sedä luhkamet viil vaja olli? kas seda ebaõnne veel vaja oli?

lüük´ <löögi, .lüüki>
1. löömine, hoop; löömingsii olli lüük´ süämes see oli löök südamesse; õientev õientev, senigu lääve kaklem, viimäde tule lüük´ kah õiendavad, õiendavad, seni kui lähevad kaklema, viimati tuleb lööming ka
2. pikselöökpikne lüük´ om tugeve pikselöök on tugev
3. õnnetustäo sai ta kige suurepe löögi, pands obese auku sel aastal sai ta kõige suurema löögi, pani hobuse auku (mattis ära)

uug <uu, .uugu> hoogtal käisive rambi uu pääl tal käisid krambihood peal

uul2 ~ uul´2 <oole, uult> hool, mureta om miu oole all ta on minu hoole all

valu1 <valu, valu>
1. hoog, ruttkäi sis üte valuge poodin ka ärä! käi siis ühe hooga poes ka ära!; me leime üte valuge einä maha me niitsime ühe hooga heina maha
2. valuamba valu om ul´l, mul läits ta irmuge üle hambavalu on hull, mul läks ta hirmuga üle; ulk aiga käüsiv valuse enne sündümist hulk aega käisid valud enne (lapse) sündimist

võmm2 <võmmu, .võmmu> hoopta sai võmmu kukrus(e) ta sai hoobi kuklasse. Vt obadus


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur