[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit

aig <aa ~ aja, .aiga ~ .aige> aegaig arvamede, tun´n täädmede (knk) aeg arvamata, tund teadmata (sünnitamisest); ma ei ole joba ammul aal sinna saanu ma ei ole juba ammu sinna saanud; ma sai parajel aal sinna ma jõudsin parajal ajal sinna; neil aigel ei tule ääd nendel aegadel ei tule head; mea ei mälede vana aigest ma ei mäleta vanadest aegadest; nüid om vanamiiss ilusen ajan, küsi nüid Hel piltl nüüd on vanamees heas tujus, küsi nüüd

apan´ts <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretislevä apan´ts om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leiva juuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba. Vt apats1
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hlstii pääl olli mitu apantsit tee peal oli mitu mülgast. Vt apats2, apatsi|auk

avar <avare, avaret> ruumikas, avar, lai, suursääl om ää avare kamre seal on head suured toad; latse kasuk piap iki avarep oleme lapse kasukas peab ikka avaram olema

esines eritina om esines ää süvvä need on eriti head süüa; miul miildip esines keväd mulle meeldib eriti kevad. Vt esi|äränes

joovik <joovigu ~ jooviku, joovikut> sinikas (metsamari)joovikitest saa ääd mahla tetä Krk sinikatest saab head mahla teha; mede suhun kasvap pallu joovikit meie soos kasvab palju sinikaid

.juhtus <.juhtuse, .juhtust> Krk juhuspallald juhtuse läbi saive na jälle kokku ainult juhuse läbi said nad jälle kokku; ää juhtuse annive mul selle võidu head juhused andsid mulle selle võidu

jõul ~ jõulu <jõulu, .jõulu> jõulupühajõulu aik käüsiv tüdrugu-poisi passi löömän taludel jõuluajal käisid tüdrukud ja poisid taludes jõuluõlgi viskamas; külmä jõulu ja ää aaste om velle, sula jõulu – tühjä salve (vns) külmad jõulud ja head aastad on vennad, jõuluaegne sula – tühjad salved

.kaarne <.kaarse, .kaarnet> , .kaarna <.kaarna, .kaarnat> Krk Hel kaaren, ronkkaarne lennäs´ üle tare ja sii ei tähende ääd kaaren lendas üle maja ja see ei tähenda head. Vt kaaren´

kahmetu <kahmetu, kahmetut> Trv
1. kahvatutal ei ole jume enämb, kahmetu näoga tal ei ole jumet enam, kahvatu näoga
2. kohmetu; rumaloh sii va kahmetu, ei mõista midägi ärä tetä, ei ole ääd mõistust oh see vana rumal, ei oska midagi ära teha, ei ole head mõistust

kana|arjak <kana|arjaku ~ kana|arjagu, kana|arjakut> , kana|arik <kana|ariku ~ kana|arigu, kana|arikut> kanarbikkanaarjakist saab ääd punast värmi kanarbikust saab head punast värvi

karu|ägel <karu|ägle, karu|.äkle> oksake, vanaaegna puuäke, karuäkenii ollive kuuse ossest, karuägel olli selle nimi, neid oiti kavva aiga, nii ollive ää kardult äeste ja villä siimelt äeste kah need olid kuuse okstest, karuäke oli selle nimi, neid hoiti kaua aega, need olid head kartulit äestada ja vilja seemet äestada ka.

kaste2 <kastme, kastet ~ .kaste, kastet> soust, (pool)vedel toitude lisandkoorest saa ääd kastet koorest saa head kastet; punatse kastmege lihä om üvä süük punase kastmega liha on hea söök. Vt kastus

.kitme1 <kittä, kitä>
1. kiitmamia kitä siut mehel ma kiidan sind mehele (st et sa saaksid mehele); peni kit´t oma pesäda, ärg kit´t äädä einamaada Trv (rahvalaulust) koer kiitis oma pesa, härg kiitis head heinamaad
2. lausuma, ütlematemä kit´t, no sedäsi sii asi ei lää tema ütles, et niimoodi see asi ei lähe

kõva <kõva, kõvat ~ kõva, kõva>
1. kõvakaits kõvat kivi ääd jahu ei tii kaks kõva kivi head jahu ei tee
2. range, karm, kindelma anni tal kõva käsu, et ta ruttu ärä käü ma andsin talle range käsu, et ta ruttu ära käib (st käiks)

kül´le|alune <kül´le|aluse, kül´le|alust ~ kül´le|alutse, kül´le|alust>
1. voodi, magamisasetuan olli ää laia kül´lealutse [rehe]toas olid head laiad magamisasemed
2. külje all, lamamise all olevkül´lealune kot´t olli vaja ärä vahete voodikott oli vaja ära vahetada

lai <laia, .laia>
1. lai; suure läbimõõdugakördil olli õige lai punane jut´t veeren seelikul oli üsna lai punane triip servas; laia lume lopsu satas maha, ku lõokse laia lumelörtsi sadas maha, nagu lõokesed
2. avar, kaugele ulatuv; suurlatse laian ilman puha lapsed kõik laias ilmas; sii kargles ku kirp tühjä pauna sihen, laia mõtetege see kargles nagu kirp tühja pauna sees, suurte mõtetega; lai väl´k põuavälklai väl´k, ku taeva veere lüü punatses põuavälk, kui taevaservad punaseks lööb
3. häälekas; lobisejast, ropendajastsii aa laia juttu see räägib häälekalt (ullikesest); tal om ää laia lõvva, sääl ei kurda kinni midägi tal on head laiad lõuad, seal ei seisa midagi kinni (lobisejast); ken rumalast kõneles, roppa suust vällä aa, om laia suuge kes rumalasti räägib, roppusi suust välja ajab, on laia suuga (ropendajast)

laristeje ~ laristei <laristeje, laristejet> laristaja, raiskajalaristejest tüdrikust es saa ääd pernaist laristajast tüdrukust ei saanud head perenaist

later1 <.latre, latert> hobuselatterlatren olliv ää einä latris olid head heinad

maa <maa, maad> maamahan maas; maate maata; maie ~ maide maade; maase maad; ei oole üttegi nii armast maad ku om esämaa ei ole ühtki nii armast maad kui on isamaa; nii maase om puha ää, neist maadest saa leibä küll need maad on kõik head, neist maadest saab leiba küll (maad on viljakad, toidavad pere ära)

maise|ein <maise|einä, maise|.einä> kõrgemal niidul, arumaal kasvanud heinlambaeinässe võtive perenaise ääd maiseeinä lambaheinaks võtsid perenaised head arumaal kasvanud heina

.naaber <.naabre ~ .naabri, .naabert ~ .naaberd> naabernaabre om miul ää naabrid on mul head; naaber koorip iki naabre perset (vns) naaber koorib ikka naabri perset (kasutab naabrit ära)

noorendeme ~ noorenteme <noorente, noorende> noorendama, nooremaks tegemaää reemi noorenteve nahka head kreemid noorendavad nahka

nosime <noside, nosi>
1. nosimapähkle om ää noside pähklid on head nosida
2. kohmitsemamih sa sääl nosit! mis sa seal kohmitsed!

paluk <palugu ~ paluku, palukut> pohlpalukist saap ääd kuuki pohladest saab head kooki; leesigu om palukide muudu leesikad om pohlade moodi; täoaaste om vähä palukit sel aastal on vähe pohli

piirak <piiragu ~ piiraku, piirakut> pirukasnii ollive vägä ää piiraku need olid väga head pirukad

pähn <pähnä, .pähnä> Hel pärnpähnä äitsnist saap ääd tiid tetä pärnaõitest saab head teed teha; ohja mul puttu uibusse, päitse pähnä puu võsusse (rahvalaulust) ohjad mul puutusid õunapuusse, päitsed pärnapuu võsusse

raad´2 <raadi, .raadi> praadkülän pakuti ääd raadi külas pakuti head praadi

rei|pen´k <rei|pengi, rei|.penki> treipinkta tei reipengi man ääd tüüd ta tegi treipingiga head tööd

riist <riistä, .riistä> tööriist, abivahend, püügiriistuvvempel aal om iki ää riistä kellege püündä uuemal ajal on ikka head riistad, millega püüda (kala); nii jahi riistä olliv alva need jahiriistad olid halvad

.ringel <.ringle, .ringelt> kringelta mõist ääd ringelt küdsäte ta oskab head kringlit küpsetada; lavva pääl olli munakuuk ja ringel laua peal oli munakook ja kringel

sooviteme <soovite, soovide> Trv Hls soovitamasoovide miule ää tüü! soovita mulle head tööd!; mia sooviti talle sedä naist võtta ma soovitasin tal seda naist võtta

.suuv´me <.suuvi, soovi> soovimamia suuvse tal ääd ma soovisin talle head; suuvge miul üits miis soovige mulle üks mees; kedäki perepet ei mõista suuvi midagi paremat ei oska soovida

.süümä <süvvä, süü> , .süüme
1. söömalatse, tulge nüid süümä! lapsed, tulge nüüd sööma!; ma ole söönu kikke ääd ja parembet ma olen söönud kõike head ja paremat
2. hammustama, salvamaküll kihulise sööve valuste küll kihulased salvavad valusti

taar´ <taari, .taari> taar, kaliAki tüdruku teive ääd taari Aki tüdrukud tegid head taari; kui taari tetti ja säeti, es tohi käse kördis perse puul pühki, sis taar´ lää aisme kui taari tehti ja valmistati, ei tohtinud käsi seeliku tagaosasse pühkida, siis läheb taar haisema; egäs üte nädälige taari ärä ei lõhute ega siis ühe nädalaga taari ära ei ...

.taigen <.taigne, .taigent>
1. tainasta mõist ääd taigent tetä ta oskas head tainast teha; võid ei täi panna limbi taigne sissi võid ei raatsi panna klimbi taigna sisse. Vt tainas
2. taigmari, mage sõstar (Ribes alpinum) Krk Hlstaigne marja om vesimakke, seantse iluse punatse marja taigmarjad on vesimagedad, sellised ilusad punased marjad

vaher <.vahtre, vahert ~ vaherd> vahervahtrest saap ääd mahla vahtrast saab head mahla

ää <ää, ääd ~ äät> hea, tore, korraliksii ollu seande ää tubli miis see olnud selline korralik tubli mees; tõeste olli ää juvva sii taar´ tõesti oli see taar hea juua; äät tervist, vana rahvas ütlev iki, jääme jumalege nüid head tervist, vanarahvas ütleb ikka: jääme nüüd jumalaga

ürjät´s <ürjätse, ürjätset> Krk Hls
1. alustuslaulu ürjät´s läits võlssi laulu alustus läks valesti; kanga ürjätsen rabas´ kudaje ää sõna pääle ütelte kanga alustamisel kiirustas kuduja head sõna ütlema. Vt akatus, .algmine, .algus
2. piltl tulehakatusta om jus´t ku tõiste tare ürjät´s ta on justkui naabri tulehakatus. Vt läüdüs, ürjatus


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur