[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

apants <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretis levä apants om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leiva juuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hls

avar <avara ~ avare, avarat ~ avaret> ruumikas, lai, suur sääl om ää avare ruumi seal on head suured ruumid; latse kasuk piap iki avarep oleme lapse kasukas peab ikka avaram olema

esines eriti na om esines ää süvvä nad on eriti head süüa

jõul <jõulu, .jõulu> jõulupüha jõulu aik käüsiv tüdrugu-poisi passi löömän taludel jõuluajal käisid tüdrukud ja poisid taludes jõuluõlgi viskamas; külmä jõulu ja ää aaste om velle, sula jõulu – tühjä salve külmad jõulud ja head aastad on vennad, jõuluaegne sula – tühjad salved

kahmetu <kahmetu, kahmetut> Trv
1. kahvatu tal ei ole jume enämb, kahmetu näoga tal ei ole jumet enam, kahvatu näoga
2. kohmetu; rumal oh sii va kahmetu, ei mõista midägi ärä tetä, ei ole ääd mõistust oh see vana rumal, ei oska midagi ära teha, ei ole head mõistust

kanaarjak ~ kana-arik <kanaarjaku ~ kanaariku, kanaarjakut ~ kanaarikut> kanarbik kanaarjakist saab ääd punast värmi kanarbikust saab head punast värvi

kõva <kõva, kõva ~ kõvat>
1. kõva kaits kõvat kivi ääd jahu ei tii kaks kõva kivi head jahu ei tee
2. range, karm, kindel ma anni tal kõva käsu, et ta ruttu ärä käü ma andsin talle range käsu, et ta ruttu ära käib (st käiks)

kül´lealune <kül´lealuse ~ kül´lealutse, kül´lealust>
1. voodi, magamisase toan olli ää laia kül´lealutse (rehe)toas olid head laiad magamisasemed
2. külje all, lamamise all olev kül´lealune kott olli vaja ärä vahete voodikott oli vaja ära vahetada

laristeje ~ laristei <laristeje, laristejet> laristaja, raiskaja laristejest tüdrikust es saa ääd pernaist laristajast tüdrukust ei saanud head perenaist

later1 <.latre, latert> hobuselatter latren olliv ää einä latris olid head heinad

.naaber <.naabre ~ .naabri, .naabret ~ .naabrit> naaber naabre om miul ää naabrid on mul head

noorenteme ~ noorendeme <noorente, noorende> noorendama, nooremaks tegema ää reemi noorenteve nahka head kreemid noorendavad nahka

nosime <noside, nosi>
1. nosima pähkle om ää noside pähklid on head nosida
2. kohmitsema mih sa sääl nosit! mis sa seal kohmitsed!

paluk <palugu ~ paluku, palukut> pohl palukist saap ääd kuuki pohladest saab head kooki

piirak <piiragu ~ piiraku, piirakut> Krk, Trv pirukas nii ollive vägä ää piiraku need olid väga head pirukad

pähn <pähnä, .pähnä> Hel pärn pähnä äitsnist saap ääd tiid tetä pärnaõitest saab head teed teha

raad´2 <raadi, .raadi> praad külän pakuti ääd raadi külas pakuti head praadi

reibenk <reibengi, rei.benki> treipink ta tei reibengi man ääd tüüd ta tegi treipingiga head tööd

riist <riista, .riista> tööriist, abivahend, püügiriist uuvempel aal om iki ää riista kellege püündä uuemal ajal on ikka head riistad, millega püüda (kala); nii jahi riista olliv alva need jahiriistad olid halvad

.ringel <.ringle, .ringelt> kringel ta mõist ääd ringelt küdsäte ta oskab head kringlit küpsetada

sooviteme <soovite, soovide> Trv, Hls soovitama soovide miule ää tüü! soovita mulle head tööd!

.suuv´me <.suuvi, soovi> soovima mia suuvse tal ääd ma soovisin talle head

.süümä ~ .süüme <süvvä, süü> sööma latse, tulge nüid süümä! lapsed, tulge nüüd sööma!; ma ole söönu kikke ääd ja parembet ma olen söönud kõike head ja paremat

taar´ <taari, .taari> taar, kali Aki tüdruku teive äät taari Aki tüdrukud tegid head taari

.taigen <.taigne, .taigent>
1. tainas ta mõist ääd taigent tetä ta oskas head tainast teha
2. taigmari, mage sõstar Krk, Hls

vaher <.vahtre, vahert> vaher vahtrest saap ääd mahla vahtrast saab head mahla

ää <ää, ääd ~ äät> hea, tore, korralik sii ollu seande ää tubli miis see olnud selline korralik tubli mees; tõeste olli ää juvva sii taar´ tõesti oli see taar hea juua; äät tervist, vana rahvas ütlev iki, jääme jumalege nüid head tervist, vanarahvas ütleb ikka: jääme nüüd jumalaga

ürjäts <ürjätse, ürjätset> Krk, Hls alustus; tulehakatus kanga ürjätsen rabaś kudaje ää sõna pääle ütelte kanga alustuses kiirustas kuduja head sõna ütlema vt ürjatus


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur