[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets> ajamaaap lume piindres ajab lume vaalu; ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv ah mine nüüd aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet võetut taga igatseda) || .jõrri .aame ~ .naidu .aame jonni ajama, jonnimames sa aat ilmaaigu oma naidu mis sa ajad ilmaaegu oma jonni; .nuhki .aame jälgi ajamata om tükk aiga nuhki aanu ta on kaua aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskumakase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljast poolt kiskuma, männipeerge kisutakse seest poolt, [puu]südamest; .purri .aame .puristamalaits aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi)karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajasid loomad ooksu; .pääle .aama nuruma, peale ajamaaa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlemama tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; .selgä .aame süüks panematahets vägisi inimesel vargust selgä aija tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisemauisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnimasii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer aame aelema, ringi hulkumatemä piab iki ümmer ajame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisemakoer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna

.jalgume <.jalgude, .jalgu> Krk idusid ajamalinnase, ku na jalgume akkav, ku jala väl´lä tuleve linnased, kui nad idanema hakkavad, kui idud välja tulevad

.jaurame <jaurate ~ jaurade, .jaura>
1. jaurama, lora ajama, lärmamamiis jauras ja jauras, ärä tüüdäs kikki mees lärmas ja lärmas, tüütas kõik ära
2. mässama, jändama; rumalusi tegematemä jauras´ küll oma elu sehen tema tegi oma elu jooksul palju rumalusi

jutusteme <jutuste, jutuste> rääkima, kõnelema, jutustama, juttu ajamajutustes ja jutustes, egä temä jutt ei lõpe kunagi räägib ja räägib, ega tema jutt ei lõpe kunagi; sedäsi ta olli sis tõs´tel jutusten niimoodi oli ta siis teistele rääkinud

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, tormama, ruttamakihute no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad
2. ajama, tagant sundimakihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on
3. lööma, virutama, viskamaaknest kihut´ kolm kivi vällä aknast visati kolm kivi välja
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiiresti toimumaväike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele
5. õhutama, ässitamamea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema)

.kiusleme <kiuselte, .kiusle> kiuslema, kiusu ajamamis te iki miuge kiuslede mis te ikka ajate minuga kiusu

kupateme <kupate, kupade>
1. kupatama, keetmaseene om ärä kupatet seened on ära kupatatud
2. ära ajama, minema saatmaKarla olevet oma naise mineme kupaten Karla olevat oma naise minema ajanud
3. lööma, peksmareht kupatim iki esi, oma väege reht peksime ikka ise, oma tööjõuga; võtt tõise kinni ja kupat naha kuumas võttis teise kinni ja peksis naha kuumaks

kõlisteme <kõliste, kõliste>
1. helistamakõliste kah vahel helista ka vahel
2. kuulujuttu ajamaküll muti kõlisteve külä pääl küll mutid ajavad küla peal kuulujuttu

lahuteme <lahute, lahude>
1. laiali või lahku ajama, laotamakätege kakuti ja sis lahutedi villu kate kepige kätega katkuti ja siis lahutati villu kahe kepiga; ilm lahutep, pilve lääve lahku ilm lahutab, pilved lähevad laiali
2. lahku viima, eraldama, lahutamasii mitu naist är pidänu, mitmege lahuten joba see (on) mitu naist ära pidanud, mitmega lahutanud juba; lahute na ärä, mis na kakleve! eralda nad ära, mis nad kaklevad!
3. lahedamaks, rõõmsamaks muutmamia lää miild lahuteme pidukse pääle, kodun jäät ju tuimas kah mina lähen peole meelt lahutama, kodus jääd ju tuimaks ka

laristeme <lariste, lariste>
1. kolistama, pläristamamis sa laristet selle okige! mis sa kolistad selle vokiga!
2. ladistama, pladistama; vedelikku maha ajamaküll om siin lastel ää lariste küll on siin lastel hea pladistada
3. laristama, pillama; pummeldama. Vt larasteme

.laskme1 <.laske ~ lasta, lase>
1. laskma (midagi teha)lask laseb; las´k laskis; las´sev (nad) lasksid; lase mu ärä jahvate ende kot´t! las mul oma kott ära jahvatada! (st oma jutt enne lõpuni rääkida) || .luhvi .laskme logelema, ringi hulkuma; hulkudes varastama KrkTa lasep luhvi, mis kätte saap, sis võtap. ta hulgub ringi, mis kätte saab, seda võtab; laisklema Krket sa lonki sait või luusi laske, sedä es oole et sa [ringi] lonkida said või laiselda, seda ei olnud || .lörti .laskme hulkuma; sihti laskme turtsuma || .nuhki .laskme nuuskimaseinä viiri müüdä las´k nuhki nuuskis seinaääri mööda
2. korraldamajumal las´k ilma tuuletses minna jumal tegi ilma tuuliseks
3. juhtima, ajamalase kari kodu, na ei süü enämb aja kari koju, nad ei söö enam
4. häälitsemamis sa iket, lase laulu ku larap! mis sa nutad, laula nii et kõlab! || .nortsu laskme korskamaoben lasken nortsu, undi aisu olli tunden hobune olevat korsanud, oli hundi haisu tundnud; nohku laskme läbi nina sügavalt hingamanänn las´k läbi nina nohku vanaema hingas läbi nina sügavalt; torru laskme madalalt jorisema

.lirtame <lirdate ~ lirdade, .lirta>
1. edvistama, tühja juttu ajamamuti lirtave müüdä külä mutid ajavad küla peal tühja juttu
2. ringi jooksma; edvistamata taht lirdate egäl pool, mes sa sis järgi lirtat! tema tahab igal pool ringi joosta, mis sina siis (kohe) järele jooksed!

lobame <lobade, loba> lobisema, tühja juttu ajamaei oole siin kedägi lobade ei ole siin midagi lobiseda. Vt lobiseme

lödisteme <lödiste, lödiste> toitu maha ajama, lodistamatillikse latse lödisteve lavva man väiksed lapsed lodistavad laua juures

mögame <mögade, mögä> mögisema, lorisema, hullu juttu ajamaegäüits ei saa kõnet pidäde, mõni mögäs niisama igaüks ei saa kõnet pidada, mõni ajab niisama hullu juttu

mölame <mölade, mölä> Krk mögama, lolli juttu ajamamissa mölät kui sa midägi ei tää! mis sa ajad lolli juttu, kui sa midagi ei tea!

.tõukame <tõugate, .tõuka>
1. tõukama, lükkamasii tüü taht tõugate see töö tahab tõukamist (st suuremat pealehakkamist); tulge kuurmat tõukame tulge koormat lükkama
2. (kiiresti) kasvamaküll nii pujuse tõukave siin pikäs, siin ää vägeve maa küll need pujud kasvavad siin pikaks, siin on hea rammus maa
3. tühja juttu ajamainimese om seantse, akkav tõukame, sis tõukave iki inimesed on sellised, hakkavad tühja juttu ajama, siis ajavad ikka


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur