[MES] Mulgi sõnastik

aarak <aaraku ~ aaragu, aarakut> (korraga haaratav) peotäis; sirbitäis suurest aaraś, sai kolme aarakuge vihu kätte suurelt haaras, sai kolme peotäiega (vilja)vihu kätte

aganik <aganiku ~ aganigu, aganikut> aganik, ruum aganate jms hoidmiseks nüssik jäi aganigu läve ette lüpsik jäi aganiku läve ette; Mats olli lännu aganikus(e) Mats oli läinud aganikku

agin <agine, agind ~ agint> hagijas nüid om agine mõtsan, kiuh käuh auguve nüüd on hagijad metsas, kiuh käuh hauguvad

aharik <ahariku ~ aharigu, aharikut> kahar nurme veere pääl om aharik puu põllu ääres on kahar puu

.ahtik ~ .ahtike <.ahtikse ~ .ahtiku ~ .ahtigu, .ahtikest ~ .ahtikut> kitsas, ahtake ta om miul ahtiku püksi tennu ta on minule kitsad püksid teinud

aik <aigu, .aiku>
1. haigutus miis mõtelnu – nemä annave aikege üt´tõistel märke nüit mees mõelnud – nemad annavad haigutustega üksteisele nüüd märku
2. aeglane või laisk inimene ka sii aik mõs´tab ärä minnä kas see laisk saab aru, et tuleb ära minna

allik <alliku ~ alligu, allikut> allikas allikus allikasse; tii lääp allikus tee läheb allika juurde

arak <araku ~ aragu, arakut> harakas edimene saa iki iirtel, arakil esimene saab ikka hiirtele, harakatele

ari <arja, .arja> hari; ülemine osa ega siul tuld tare arja otsan ei ole ega sul tuld maja (katuse) harjas ei ole; karas miul arja kargas mulle kallale

ar´k <argi, .arki> hark kate aralise olli kikk argi, kolmearaline olli vigel kaheharulised olid kõik hargid, kolmeharuline oli vigel

eerik <eeriku ~ eerigu, eerikut> heeringas ma anni tal eerikut süvvä ma andsin talle heeringat süüa

juurik ~ jurik2 <juurigu ~ juriku, juurikut ~ jurikud> kangekaelne sii poiss olli egävene juurik see poiss oli väga kangekaelne

karik <kariku ~ karigu, karikut (Krk, Hls) ~ karika, karikat (Trv)> jalaga (metallist) jooginõu, karikas kalda viin karikus Hls kalla viin karikasse

kirik <kiriku ~ kirigu, kirikut> kirik mede vanepe käive Karksi kirikun meie vanemad käisid Karksi kirikus

kõrik ~ kõõrik <kõrigu ~ kõriku ~ kõõriku, kõrikut ~ kõõrikut>
1. kokkuõmblemata vaipseelik kõõrikul om ollu tina ehte all vaipseelikul on olnud tinaehted all (servas)
2. pruudilinik laulatsepoisi võtive sis pääle laulatust kõriku pääst ärä piitsavarrege peiupoisid võtsid siis pärast laulatust kõriku (pruudi) peast piitsavarrega ära

nurik <nurigu ~ nuriku, nurikut> lännik, puunõu nurikideg tuudi aput piimä nurme puunõudega toodi hapupiima põllule vt nurmik

orik <origu ~ oriku, orikut> orikas oriku kasuve parepest ku emise orikad kasvavad paremini kui emised

purik1 <purigu ~ puriku, purikut> (jää)purikas katuseveeren ollive suure puriku katuse servas olid suured jääpurikad

purik ~ purikas2 <puriku ~ purika, purikut ~ purikat> haug purikid püedäs(se) ka sügisi suure vii aig hauge püütakse ka sügisel suure vee ajal

saarik1 <saariku ~ saarigu, saarikut> metsasaar; saareke, kõrgem koht vesisel maal saariku pääl kasvave puu saarekese peal kasvavad puud

saarik2 <saariku ~ saarigu, saarikut> saarepuumets

tõrik <tõriku ~ tõrigu, tõrikut> taarinõu tõrikut olli rasse mõske taarinõu oli raske pesta

vabrik <vabriku ~ vabrigu, vabrikut> vabrik, tehas, tööstushoone külä piimä tuuvvas siiä Tarvastu vabrikus küla piimad (st piim) tuuakse siia Tarvastu vabrikusse (st meiereisse)

varik <varigu ~ variku, varikut> põõsastik, võsa, metsatukk tii läits kate variku vahelt tee läks kahe metsatuka vahelt

.ümrik <.ümrigu ~ .ümriku, .ümrikut ~ .ümrikku> ümbrik ei ole ümrikku üttegi kodun ei ole ühtegi ümbrikut kodus