[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

agu <ao, agu> agu, eha, aovalgus ao ja päevätõusmise vahet ütelts kaits tunni olevet öeldakse, et ao ja päikesetõusu vahe on kaks tundi (jaaniööl)

.aidu <.aidu, .aidut> (sea)sulg, latter, aed .aidus(e) sulgu, lahtrisse; sõs viiti noorik lamba aidu manu siis viidi pruut lambaaia juurde (pulmakommetest)

ajo ~ aju1 <ajo ~ aju, ajo ~ aju>
1. aju lamba ajo pannas vere sissi ja tetäs käkke lamba aju pannakse vere sisse ja tehakse käkke
2. mõistus, aru; mälu miul om seande ajo mul on selline mälu

ajo ~ aju2 <ajo ~ aju, ajo ~ aju> kiire liikumine, tormamine, rutt läits suure ajoga läks suure hooga

apu <apu, aput> hapu midä apep, sedä parep mida hapum, seda parem; ta tõstak vaist tetti ilma sepäte, apuge see tainas nähtavasti tehti ilma pärmita, hapuga

.ardu ~ artu <.ardu ~ ardu ~ artu, .ardut ~ artut> varjualune, põhu panipaigana või laudana kasutatud ruum rehealuse otsas ardus(e) varjualusesse; seina viiri tetti mõni ardu, kos siga panti või obene seina äärde tehti mõni varjualune, kuhu pandi siga või hobune

aru1 <aru, aru> aru, mõistus, arusaam mike aru pääl sa sedäsi tiit mis aruga sa niimoodi teed

aru2 <aru, aru> haru; suund .argu harusse, suunda; abe om katte argu aet habe on kahte harusse aetud; nemä lätsiv egäüits esi argu nemad läksid igaüks ise suunda

arv ~ aru <arva, .arva>
1. harv, hõre; harvaesinev kaldsa põlve om arva joba, akkave katik mineme püksipõlved on juba hõredad, hakkavad katki minema
2. haruldane aru võõra haruldased külalised

au <au, au>
1. au, austamine, austus sii aa au taga see ajab austust taga
2. maine, kuulsus, seisus sis os miu poiśs ka varga au saanu siis oleks minu poiss ka varga kuulsuse saanud

audu ~ autu ~ .autu <audu ~ autu ~ .autu, audut ~ autut ~ .autut> auto autusit lendäp üüd ja päevä Abja vahet autod kihutavad ööd ja päevad läbi Abja vahet

kadu ~ kado <kao, kadu ~ kado> õnnetus, häving, surm kana näge kadu, selleperäst ta laul kana nägi õnnetust, sellepärast ta laulab; mis te iki laulade, küll te iki kadu näede! mis te ikka laulate, küll te ikka õnnetust näete!

ladu <ladva, .latva> latv ladvan ladvas; .latve latvade; ladupidi katus ei kurtvet kuigi kava latvapidi katus ei püsivat kuigi kaua

madu <mao, madu> uss, rästik, madu mao kest olli jõe veeren mahan mao nahk oli jõe ääres maas

nadu <nadu, nadu ~ nadut> nadu, meheõde nadut-vellenaist olevet tullu meheõde ja vennanaine olevat tulnud

sadu1 <sao, sadu> sadu maa uut sadu maa ootab sadu (st on liiga kuiv)

sadu2 <sao, sadu>
1. vana känd, mädanenud palgitükk sii sadu om vaja ärä lõhku see känd on vaja ära lõhkuda
2. lagunenud hoone mõtsa veeren olli üits sadu metsa ääres oli üks lagunenud hoone


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur