[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

kana|kor´v <kana|korvi, kana|.korvi> , kana|kori <kana|kori, kana|.korvi> reele pealepandav pulkadest tugi, korikanakori köüdets rii pääle Hls ree korv kinnitatakse ree peale

koi1 <koi, koid>
1. kahjurputukas, koikoi aap kasugu naha ärä koi ajab kasukanaha ära (st närib läbi); koide om rõõva ärä söönu koid on rõivad ära söönud
2. haiglane, jõuetu, viletssii kas´s om är nälgünü ku üits koi see kass on ära nälginud nagu üks koi; mõni terä koi om ka ike siin aganide sean mõni vilets tera on ka ikka siin aganate seas

konds ~ kons <konsa, .kondsa ~ .konsa> kand, kontskondsa tagune om ärä õõrgunu kannatagune on ära hõõrdunud. Vt apsat´, konts1

kon´g <kongi, .kongi ~ konge, .konge Krk>
1. kanakuutvana kana kurt kongin vana kana seisis kanakuudis
2. vana lagunenud hoone; väike majaakassi maja kon´ge ehiteme hakkasin väikseid maju ehitama
3. pesakast, linnupuurlinnu kongi om väl´län puu otsan lindude pesakastid olid puu otsas
4. taru mesilassülemi püüdmiseks; mesitaru; sülemina elava putuka pesasii olli kate kõrdse kuuse körrist tett, seante mesi kon´g, püünmise kon´g, kos mesilinnu sissi tuleve see oli kahekordsest kuuse koorest tehtud taru, selline mesitaru, püüdmise taru, kuhu mesilinnud sisse tulevad; mõni maja täüs ku mesilise kon´g mõni maja on [nii} täis nagu mesitaru; vaablaste kon´g herilasepesa
5. halva iseloomuga inimene, tige inimenemea ole vana rumal inimese kon´g mina olen [üks] vana rumal inimene

konn1 <konna, .konna>
1. konnku rohilise konna lohun röögive, sis kästäs tetä `kesvä kui rohelised konnad lohus karjuvad, siis kästakse teha otri; kitt ennäst nagu konn mättä otsan auk Trv kiitis ennast nagu konn mätta otsas haukus; sa olet ku kuradi konn `kolt´a otsa saanu, nüüd roksup pääl Krk sa oled kui kuradi konn mätta otsa saanud, nüüd krooksub pealegi
2. kuiv köha; künahaukamine, teatud loomahaigusobesel kuju konn om kurgun, joosep aia manu külgi hobusel on künahaukamine, jookseb aiale pihta; mis sa iki rehitset, kuju konn kurgun või? mis sa ikka rögised, kuiv köha on kurgus või?

konn|ägel <konn|äglä, konn|.äklä> pakkäkesellebest ta õigati konnägel et ta karas´ sellepärast seda hõigati konnaäkkeks, et see hüppas

kon´t <kondi, .konti>
1. kontlehm om ärä näl´gunu, kondi püsti lehm on ära nälginud, kondid püsti
2. pahkluuame olli villane mustast rõõvast, ulatus kondini särk oli villasest mustast riidest, ulatus pahkluuni
3. kondinesiul om õige kon´t jalg sul on päris kondine jalg

kope <kope, kopet> , kopi <kopi, kopit> kopituskopiteme lännu jahu, kopi maik man kopitama läinud jahu, kopituse maitse juures; kope ais kopituse hais

kori <korju, korit ~ kor´u, korit>
1. vana vilets loom või asi; korjusobese kori mahan, mis kõhn kangeste hobuse korjus maas, mis on kangesti kõhn. Vt korju, koru
2. kuivanud puunõupööniku pääl olli neid vanu korisit küll pööningu peal oli neid kuivanud puunõusid küll

kosi <kosja ~ kos´su, .kosja>
1. kosimine, kosimisettepanekkosja om usse ehen kosjad on ukse ees
2. kosilane koos saatjategamis me kosjadele süvvä anname mis me kosjaseltskonnale süüa anname

kuna, kona Trv
1. millal, kunasno kona ta tuup selle vigla ärä? no millal ta selle hargi ära toob?; ilmatarga tääve ka ärä kuna keväje tule ilmatargad teavad ka ära, millal kevad tuleb
2. sest, sest et, kunakosjataat´ iste kauga aigu, kuna sii alli liha kiie kosjataat istus kaua aega, sest see halli [lamba] liha kees

kuni1 <kuni, kuni> , kune <kune, kune> Trv
1. vurrkann, ümmargune asikuni tõmmatse nöörist vurrkann tõmmatakse nöörist (keerlema); latse mängive kuni lapsed mängivad palli. Vt kun´a
2. käbikuuse kuni olli maha sadanu kuusekäbi oli maha kukkunud

kuni2 kunipeeti kuni tõese laubani peeti kuni teise laupäevani (pulmadest)

kül´le|kon´t <kül´le|kondi, kül´le|.konti> ribi, roiean´d ää matsu kül´lekon´te vahel andis tugeva löögi ribide vahele


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur