[MES] Mulgi sõnastik

all2 vt alle Hls alles mia ennemp all käüsi vällän ma enne alles käisin väljas

apants <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretis levä apants om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leiva juuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hls

.arjume <.arjude, .arju> Hls, Krk harjuma, kohanema temä om inimestege kangest ärä arjunu ta on inimestega väga hästi ära harjunud (nt metslooma kohta)

irants ~ irents <irantsi ~ irentsi, irantsit ~ irentsit> Krk, Hls hõre, kehv, vilets seantse va irentsi juuse sellised kehvad juuksed; õige ere ja lühik, sii vili ütelts irants õige hõre ja lühike, selle vilja kohta öeldakse irants vt iran

irvakil Hls praokil usse olliv irvakil uksed olid praokil

jaguneme <jagunte ~ jagunde, jagune> Hls jagunema latse jagunive katte rühmä lapsed jagunesid kahte rühma

kaaber´t <kaaberdi ~ kaaberti, kaabertit> Hls, Krk hulgus, lurjus kaaber´t om üits ul´aje ja varas kaabert on üks hulkuja ja varas

kainu ~ kainus Hls, Krk üsna, üpris seni lännu päe joba kainus õhtus niikaua läinud päev juba üsna õhtuks (st hiliseks); mul lääb kainu vara uni ärä mul läheb üsna vara uni ära; ta tei kainu ää meelege ta tegi üpris hea meelega vt kaunis

kainust Hls, Krk kaunikesti, üsna hästi tüüge olem nüid kainust edesi jõuden tööga oleme nüüd kaunikesti edasi jõudnud

.kaldume <.kaldude, .kaldu> Hls, Krk
1. viltu või kaldu vajuma, kalduma lei kaldum, es putu viil maha hakkas kaldu minema, ei puutunud veel maad
2. millegi poole pöörama või hoidma saa nätä, kumba poole õigus kaldup saab näha, kumma poole õigus hoiab

kanakorv ~ kanakori <kanakorvi ~ kanakori, kana.korvi> reele pealepandav pulkadest tugi, kori kanakori köüdets rii pääle Hls ree kori kinnitatakse ree peale

kard1 <karra, .karda> Hls, Krk härmatis, kirme külm võtt kik karda külm kattis kõik härmatisega; like rõõvas tõmmap karda märg rõivas läheb härma

karik <kariku ~ karigu, karikut (Krk, Hls) ~ karika, karikat (Trv)> jalaga (metallist) jooginõu, karikas kalda viin karikus Hls kalla viin karikasse

karre ~ kare <karre ~ kare, karret ~ karet>
1. krobeline, kare kellel karre juus, sel om pää pehme ja tarkust pal´lu pää sehen kellel karedad juuksed, sel on pea pehme ja tarkust palju pea sees
2. tragi, agar, kärme Hls, Krk sii om karre tüüinime, temä ei väävelte tüü man see on tragi tööinimene, ta ei laiskle töö juures
3. karm, tõre, kuri sel om karre sil´m sellel on kuri silm

karvakakk1 <karvakaku, karvakakku> Hls kärsakas

kasevahunik <kasevahuniku, kasevahunikku> Hls kaseriisikas kase vahunik om valge ja punakase, villatse veere kaseriisikas on valge ja punakas, karvaste äärtega

kasuline <kasulise, kasulist> Hls kasulik, tulus

katel <.kat´le, katelt> Hls, Krk katel, pada katel, kun rõõvid mõstas katel, kus pestakse rõivaid; mul siakardule kat´len mul (on) seakartulid katlas (keemas)

kavetel ~ kavvetal Hls, Trv kaugel einämaa olliv kavetel, panti võid napage ja karbige räimi manu Hls heinamaad olid kaugel, pandi napaga võid ja karbiga räimi kaasa

kengissepp <kengissepä, kengisseppä> kingsepp kengissepä käüsive talust tallu Hls kingsepad käisid talust tallu

kesätilk <kesätilga, kesä.tilka> Krk, Hls põldosja kevadine võrse enne om ta kesätilk, sis lää ta konnakuuses enne on ta võrse, siis läheb ta konnakuuseks

kiid´ <keedi, .kiidi> Hls, Krk kee, kaelaehe keedi olli peenikse lülüdege ku uuri keti, ku kirikus minti, panti üte oorige kaala kikk, pärgle, elme ja keedi, keedi olli kige pikepe keed olid peenikeste lülidega nagu uuriketid, kui kirikusse mindi, pandi korraga kõik kaela – pärlid, helmed ja keed, keed olid kõige pikemad

.kimmame <kimmate, .kimma> Hls, Krk halvasti parandama, kortsima; kergelt kinnitama, õmblema kimma sii koti auk kinni! tõmba see koti auk kinni!; mis sa kimmat kokku, ku sa ilust ei õmble mis sa kortsutad kokku, kui sa ilusti ei õmble!

kolak <kolagu ~ kolaku, kolakut> Hls pauk, hoop ma sai sääntse kolaku, et engest lei kinni ma sain sellise hoobi, et hingest võttis kinni

kolbits ~ kolbitse <kolbitse ~ kolbitsa, kolbitset ~ kolbitsat> kolgits, lõuguti vanasti ropsiti kolbitsege linu Hls vanasti ropsiti lõugutiga linu

kubitseme <kubitse, kubitse> Hls kavatsema, plaanitsema, sepitsema kes salanõu kubitseve, nii rüüstäv kes salanõu sepitsevad, need rüüstavad

kuliteme <kulite, kulide> Hls jalutama pühabe käisime kulitemen pühapäeval käisime jalutamas

kump <kumba, .kumpa> Hls kamp, trobikond ütte kumpa kokko eiten, piave nõu, mis na teeve jälle ühte kampa kokku heitnud (st kogunenud), peavad nõu, mis nad teevad jälle

kurdu Hls, Krk tarvituseta, seisev, seisu, jõude kurdu miis kellel tüüd ei ole saap rikkusest är eläde, ken enne rikas olli jõude mees, kellel tööd ei ole, saab rikkusest ära elada, kes enne rikas oli; kurdu auk seisva veega auk; kurdu raha, sedä ei tarvite kennigi seisev raha (hoiuraha), seda ei kasuta keegi; kurdu võti tarvitusel mitteolev võti, varuvõti vt kurtav, kurtave, kurtje

kõbitseme <kõbitse, kõbitse> Hls vaevaliselt tegema, nokitsema ma kõbitse siin viil ma nokitsen siin veel

kõblasteme <kõblaste, kõblaste> Hls kõplama ma kõblaste kik piindre ärä ma kõplan kõik peenrad ära

kõdruteme <kõdrute, kõdrude> Hls puhastama (herneste kohta) näńn kõdrut´s kik erne ärä vanaema puhastas kõik herned ära

kõdus <kõduse ~ kõdusa, kõdust> Pst, Hls kahanev, ebapiisav liha olevet kaduvel kuul kõdus liha kahanevat vana kuu ajal

kõevik ~ kõivik <kõevigu ~ kõiviku, kõevikut ~ kõivikut> Hls, Trv kaasik kõivikun kasuve kõivu Hls kaasikus kasvavad kased

kõiguts <kõigutse, kõigutset> Hls laiskvorst sii poiss om egävene kõiguts see poiss on igavene laiskvorst

kõmu2 <kõmu, kõmu> Hls, Krk prügi, rämps sääl es ole muud, seast lehe kõmu olli mahan seal ei olnud muud, sellist leherämpsu oli maas

kõngerteme <kõngerte, kõngerde> Hls, Krk komberdama, lonkama vana inimese kõngerteve ja kõngerteve a edesi ei läe vanad inimesed komberdavad ja komberdavad, aga edasi ei lähe

kõnnus <kõnnus(s)e, kõnnust> Hls, Krk hulkur laits kes kodun ei püsi om kõnnus laps, kes kodus ei püsi, on hulkur

kõrratine <kõrratise, kõrratist> Hls kihiline kuuk om kõrratine kook on kihiline

känerik <känerigu ~ käneriku, känerikku> Hls okslik küll om känerik puu! küll on okslik puu!

.känkäme <kängäte, .känkä> Hls, Krk kõngema, surema ta känkäs varssi ärä ta sureb varsti ära

.köider <.köidre, .köidert> Hls, Krk haiglane, kidur terve om sirge ja sihvak, tõine om ku köider kunagi terve on sirge ja sihvakas, teine on nagu kidur kunagi

kütsü <kütsü, kütsüt> Hls küps leib om kütsü leib on küps vt küdsä ~ küdse ~ kütse

lahink <lahingu, lahinkut> Hls vihmahoog, -valing vt lahendik, lahentik

.lahkuneme <.lahkunte, .lahkune> vt lahkume Hls

larmitseme <larmitse, larmitse> Hls, Krk lärmama mehe larmitseve poe man mehed lärmavad poe juures

lat´t2 <lati, latti> mütsisirm, mütsinokk Krk, Hls poisil olli latige müts poisil oli nokaga müts

.laudine <.laudise, .laudist> laudadest, laudne Hls sohu tetti laudine tii sohu tehti laudtee

lausilin ~ lausiline <lausilise, lausilist> Hls tasane, lausk tasane maa om lausilin maa tasane maa on lausk maa

leeberteme <leeberte, leeberde> liipama, lööberdama vanamiis leeberts edesi Hls vanamees liipab edasi

leedujänes <leedujänese, leedujänest> valgejänes Hls

leh´tme <.lehti, lehi> Hls lehte minema keväde puu lehive kevadel lähevad puud lehte

lell <lelle, .lelle> Hls, Hel lell, isa vend

.lepne <.lepse, .lepset> Krk, Hls
1. leebe, leplik temä tütre om eige lepse loomuge tema tütred on õige lepliku loomuga
2. pehme, sula (ilm) eilä olli lepsep ilm ku täepe eile oli pehmem ilm kui täna

libiseme <libiste, libise> värisema tuule käes libisi nõndagu aavaleht Hls värises nagu haavaleht; puu lehe libisev tuule kähen Krk puulehed värisevad tuule käes

libisteme <libiste, libiste>
1. lipitsema temä libist egäüte ehen Hls tema lipitses igaühe ees
2. libistama, midagi pealiskaudselt tegema sa pühit, sis pühi, ärä libiste pal´t (kui) sa pühid, siis pühi, ära niisama libista

lihvak <lihvagu ~ lihvaku, lihvakut> Hls kergemeelne, liiderlik

lihverts <lihvertsi, lihvertsit> liiderdaja Hls ken lihvakut elu eläve om lihvertsi kes kergemeelset elu elavad, on liiderdajad

liiane <liiase, liiast> liigne, üleliigne sii üle liiane asi, mis enämp vaie ei ole Hls see üleliigne asi, mida enam vaja ei ole

linksuteme <linksute, linksude> Hls kiiresti sööma, õgima senis ku mia väl´län käisi, olli temä liuatäüe kapustid ärä linksuten senikaua kui mina väljas käisin, oli tema liuatäie kapsaid ära söönud

linume <linude, linu> nuruma, peale käima Hls küll ta linus, a mia mitte es anna küll ta käis peale, aga mina mitte ei andnud vt linuteme

liug <liu, .liugu> Trv, Hls liug poisikse laseve liugu poisikesed lasevad liugu vrd ling

lodevast ~ lodevaste ~ lodevest lodevalt, lõdvalt õite lodevaste köidet Trv õige lõdvalt seotud; sii om lodevest õmmeld Hls see on lõdvalt õmmeldud

lohvak2 <lohvaku, lohvakut> lobjakas jää lohvakut om viil tii pääl Hls jää lobjakat on veel tee peal

luiduteme <luidute, luidude> Krk, Hls pleegitama päe luiduteb mõsu ärä, võtab kirjä päält ärä päike pleegitab pesu ära, võtab mustri pealt ära

luuletus <luuletuse, luuletust> Hls
1. tühi jutt, väljamõeldis, loba sii om puhas luuletus, ei ole õigust suguki see on puhas väljamõeldis, ei ole (seal) sugugi tõtt
2. luuletus loe miul sedä luuletust loe mulle seda luuletust vt ka luule

lõngasteme <lõngaste, lõngaste> Hls, Krk kiduma, nõrgaks kasvama, kiduraks jääma taime om õige ärä einästet ja lõngastet taimed on väga heina (st umbrohtu) kasvanud ja kiduraks jäänud

.matjus <.matjuse, .matjust> Hls, Krk matus matjuse peeti iki ninda suure matused peeti ikka nii suured

matserdeme ~ matserteme <matserte, matserde> Hls, Hel askeldama küll sii noorik matserdes! küll see noorik askeldaks!

.meastigi
1. midagi miul om siul meastigi kõnelde mul on sulle midagi rääkida
2. mitte midagi Hls, Krk meastigi ta es ütle mitte midagi ta ei ütelnud

mikek ~ mikeke <mikekse, mikekest> Krk, Hls miski sa iki mikegige olet löönü tat sa ikka millegagi oled teda löönud; mikeke nõuge es saa jagu tast mingi nõuga ei saanud temast jagu

mullik <mulligu ~ mulliku ~ mullika ~ mullikse, mullikut ~ mullikat ~ mullikest> mullikas Milka oli mullika nimi Trv Milka oli mullika nimi; ma es näe kunas esä mulliksege müüdä läits ma ei näinud, millal isa mullikaga mööda läks; mullik neil om, söödäp mullikut Hls mullikas neil on, söödab (st peab) mullikat

murss <mursu, .murssu> Hls, Krk mossitaja, mossis inimene ku üits murss, moka mur´ssi pähän nagu üks mossis inimene, suu mossis peas

.mustlin ~ .mustline <.mustlise, .mustlist> Hls, Krk
1. mustlane tal om mustlise ammat, valmi mustline tal on mustlase amet, valmis mustlane (st nagu päris mustlane)
2. lastehirmutis, mustlane mustline võtt ärä, mustline olli vällän musta abeme suhun, pand kotti mustlane võtab ära (st kaasa), mustlane oli väljas, must habe suus (st suu ümber), paneb kotti

.mõrka <.mõrka, .mõrkat> Hls, Krk mõrkjas sii siiń om mõrka see seen on mõrkjas

naut´ <naudi, .nauti> Pst, Hls, Krk karjavits, malk võta iki ää naut´, mis sa selle töbige tiit võta ikka hea vits, mis sa selle töbiga (st lühikesega) teed; naudi sehen om pal´lu äädust ja tarkust vitsa sees on palju headust ja tarkust

nimunaat´ <nimunaadi, nimu.naati> Hls limonaad, mahlajook laadal müvväs vurtsu ja nimunaati laadal müüakse gaseeritud vett ja limonaadi vt vur´ts

nukk ~ nuku3 <nuku, nukku> Hls, Krk nukk, mänguasi vanast olli nuku paprest tett vanasti olid nukud paberist tehtud

nõndaväärt Hls, Krk niivõrd, sedavõrd tal olli miis nõndaväärt vanep tal oli mees sedavõrd vanem

nässik <nässigu ~ nässiku, nässikut> Hls, Krk jändrik, jässakas vt näserik

.nööper <.nööpri, .nööpert> Hls, Krk toimekas, askeldaja nööprist tüdrikust saap ää pernaene toimekast tüdrukust saab hea perenaine vt nooper

ottigi ~ ottig ~ ottik ~ otik Hls, Krk ometigi mih te tast ottig taade mida te temast ometigi tahate; ta ottigi es ole sääl ta ometigi ei olnud seal vt ommetsigi ~ omitsi

pahuteme <pahute, pahude> Hls, Krk, Hel pahandama, noomima ei joole vaja pahute ei ole vaja pahandada

pakane <pakase, pakast> Hls, Krk pakane, külm

paremb ~ paremp <parembe ~ paremba ~ parempe, parembet ~ parembat ~ parempet> Hls, Trv parem paremb oida ku oijate, paremb karta ku kahitse parem hoida kui oiata, parem karta kui kahetseda; mis kellekil parempet olli, sii tuudi masine rahval mis kellelgi paremat oli, see toodi masinarahvale (st rehepeksumasinal töötajatele)

pesu <pesu, pesu> Hls, Krk (ihu)pesu ta akaś pesu mõskme ta hakkas pesu pesema

pinseldeme <pinselte, pinselde> Hls pintseldama küll laits taht pinselte küll laps tahtis pintseldada

.pitskume <.pitskude, .pitsku> Pst, Hls, Krk
1. kokku vajuma pehme karask ku kuskil jääs tõise ala, ärä pitskunu, kokku lännu pehme karask, kui kuhugi jääb teise alla, (siis on pärast) ära kokku vajunud, kokku läinud
2. pigistama, kokku suruma jalg om ärä pitskunu, saabas pitsits jalg on ära pigistatud (st on villis), saabas pigistas

popsuteme <popsute, popsude> Trv, Hls
1. popsutama (piipu) vanamiis popsut´ kogu aig piipu vanamees popsutas kogu aeg piipu
2. popsuma, podisema siil popsut´ puhma all siil popsus põõsa all

.porsume <.porsude, .porsu> Hls, Hel tursuma, mädanema kardule om keldren porsume lännu kartulid on keldris mädanema läinud

pudeneme <pudente, pudene> Hls, Krk pudenema, kukkuma

punendeme ~ punenteme <punente, punende> Pst, Hls, Krk punetama käsi akaś punendeme käsi hakkas punetama

pun´t <pundi, .punti> Hls, Trv kimp, salk, punt ossa ollive punti seot oksad oli punti seotud; na ollive kik üten pundin nad oli kõik ühes pundis

purgan´t <purganti, purgantit> Hls, Krk porgand purganti siimle om piindres külit porgandiseemned on peenrasse külvatud

.purssi Krk, Hls mossi, torssi ta nägu läits purssi ta nägu läks mossi

põderik <põderiku, põderikut> Hls põdur vt põdurik

põdrik <põdrigu ~ põdriku, põdrikut> Hls, Krk noor põder; põdrakarva lehm põdrik juuśk tii pääl noor põder jooksis tee peale

.põldus <.põlduse, .põldust> Hls, Krk põlgus

põleteme <põlete, põlete> Trv, Hls, Pst põletama mia mõista põllutüüd ja mõista ka tõrva põlete ma oskan põllutööd ja oskan ka tõrva põletada (st tõrva teha) vt paluteme

.põrgume <.põrgude, .põrgu> Krk, Hls põruma lah-na põrgude las nad põruda