[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 147 artiklit, väljastan 100

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets> ajamaaap lume piindres ajab lume vaalu; ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv ah mine nüüd aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet võetut taga igatseda) || .jõrri .aame ~ .naidu .aame jonni ajama, jonnimames sa aat ilmaaigu oma naidu mis sa ajad ilmaaegu oma jonni; .nuhki .aame jälgi ajamata om tükk aiga nuhki aanu ta on kaua aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskumakase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljast poolt kiskuma, männipeerge kisutakse seest poolt, [puu]südamest; .purri .aame .puristamalaits aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi)karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajasid loomad ooksu; .pääle .aama nuruma, peale ajamaaa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlemama tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; .selgä .aame süüks panematahets vägisi inimesel vargust selgä aija tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisemauisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnimasii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer aame aelema, ringi hulkumatemä piab iki ümmer ajame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisemakoer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna

aig|ilm <aig|ilma ~ aja|ilma, aig|.ilma>
1. eluolu; ajajärk; ilmaeluaigilm om ukan ilmaelu on hukas; ajailma om pal´lu muuten, arenen Hls eluolud on palju muutunud, arenenud
2. maailmet sii aigilm ninda suur om et see maailm nii suur on

all2 Hls vt alle alles, nüüdsamamia ennemp all käüsi vällän ma enne alles käisin väljas

apants <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretislevä apants om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leiva juuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hls

.arjume <.arjude, .arju> Hls Krk harjuma, kohanematemä om inimestege kangest ärä arjunu ta on inimestega väga hästi ära harjunud (nt metslooma kohta)

eerik <eerigu ~ eeriku, eerikut> Krk Hls Pst heeringasma anni tal eerikut süvvä ma andsin talle heeringat süüa. Vt .eering

iran´ts <irantsi, irantsit> Krk, iren´ts <irentsi, irentsit> Hls Krk hõre, kehv, viletsseantse va irentsi juuse sellised kehvad juuksed; õige ere ja lühik, sii vili ütelts iran´ts õige hõre ja lühike, selle vilja kohta öeldakse irants. Vt iran, iren´t

irvakil Hls praokil, irvakilusse olliv irvakil uksed olid praokil

jaguneme <jagunte ~ jagunde, jagune> Hls jagunemalatse jagunive katte rühmä lapsed jagunesid kahte rühma

kaaber´t <kaaberti ~ kaaberdi, kaabertit> Hls Krk hulgus, lurjuskaaber´t om üits ul´aje ja varas kaabert on üks hulkuja ja varas

kadume <kadude, kao>
1. kaduma, kaotsi minemaväits kat´te ärä nuga kadus ära
2. kahanema, kuivetumata om nõnda ärä kadunu, et liha ka ei ole enämp luie pääl Hls ta on nii ära kuivetunud, et liha ka ei ole enam luude peal
3. surematemä akkas ärä kadume, õige ärä lõppenu tõine tema hakkab ära surema, üsna otsa lõppenud teine

kainu ~ kainus Hls Krk üsna, üprisseni lännu päe joba kainus õhtus niikaua läinud päev juba üsna õhtuks (st hiliseks); mul lääp kainu vara uni ärä mul läheb üsna vara uni ära; ta tei kainu ää meelege ta tegi üpris hea meelega. Vt kaunis

kainust Hls Krk kaunikesti, üsna hästitüüge olem nüid kainust edesi jõuden tööga oleme nüüd üsna hästi edasi jõudnud

.kaldume <.kaldude, .kaldu> Hls Krk
1. viltu või kaldu vajuma, kaldumalei kaldum, es putu viil maha hakkas kaldu minema, ei puutunud veel maad
2. millegi poole pöörama või hoidmasaa nätä, kumba poole õigus kaldup saab näha, kumma poole õigus hoiab

kana|kor´v <kana|korvi, kana|.korvi> , kana|kori <kana|kori, kana|.korvi> reele pealepandav pulkadest tugi, korikanakori köüdets rii pääle Hls ree korv kinnitatakse ree peale

kard1 <karra, .karda> Hls Krk härmatis, kirmekülm võtt kik karda külm kattis kõik härmatisega; like rõõvas tõmmap karda märg rõivas läheb härma

karik <karigu ~ kariku, karikut> jalaga (metallist) jooginõu, karikaskalda viin karikus Hls kalla viin karikasse

karre <karre, karret> , kare <kare, karet>
1. krobeline, karekellel karre juus, sel om pää pehme ja tarkust pal´lu pää sehen kellel karedad juuksed, sel on pea pehme ja tarkust palju pea sees
2. tragi, agar, kärme Hls Krksii om karre tüüinime, temä ei väävelte tüü man see on tragi tööinimene, ta ei laiskle töö juures
3. karm, tõre, kurisel om karre sil´m sellel on kuri silm

karva|kakk1 <karva|kaku, karva|kakku> Hls kärsakas

kase|vahunik <kase|vahuniku, kase|vahunikku> Hls kaseriisikaskase vahunik om valge ja punakase, villatse veere kaseriisikas on valge ja punakate karvaste äärtega

kasuline <kasulise, kasulist> Hls kasulik, tulus

katel <.kat´le, katelt> Hls Krk katel, padasii om katel, kun rõõvid mõstas see on katel, kus rõivaid pestakse; mul siakardule kat´len mul on seakartulid katlas (keemas)

kavetel ~ kavvetal Hls Trv kaugeleinämaa olliv kavetel, panti võid napage ja karbige räimi manu Hls heinamaad olid kaugel, pandi napaga võid ja karbiga räimi kaasa

kesä|naene <kesä|naese, kesä|naist> Krk Hls liignaine, armuke

kesä|tilk <kesä|tilga, kesä|.tilka> Krk Hls põldosja kevadine võrseenne om ta kesätilk, sis lää ta konnakuuses enne on ta võrse, siis läheb ta konnakuuseks

kiid´ <keedi, .kiidi> Hls Krk kee, kaelaehekeedi olli peenikse lülüdege ku uuri keti, ku kirikus minti, panti üte oorige kaala kikk, pärgle, elme ja keedi, keedi olli kige pikepe keed olid peenikeste lülidega nagu uuriketid, kui kirikusse mindi, pandi korraga kõik kaela – pärlid, helmed ja keed, keed olid kõige pikemad

.kimmame1 <kimmate, .kimma> Hls Krk halvasti parandama, kortsima; kergelt kinnitama, õmblemakimma sii koti auk kinni! tõmba see koti auk kinni!; mis sa kimmat kokku, ku sa ilust ei õmble mis sa kortsutad kokku, kui sa ilusti ei õmble!

kolak1 <kolagu ~ kolaku, kolakut> Hls pauk, hoopma sai sääntse kolaku, et engest lei kinni ma sain sellise hoobi, et hingest võttis kinni

kolbits ~ kolbitse <kolbitse, kolbitset> kolgits, lõugutivanasti ropsiti kolbitsege linu Hls vanasti ropsiti lõugutiga linu. Vt koldsik, kol´ts2

kubitseme <kubitse, kubitse> Hls kavatsema, plaanitsema, sepitsemakes salanõu kubitseve, nii rüüstäv kes salanõu sepitsevad, need rüüstavad

kuliteme <kulite, kulide> Hls jalutamapühäbe käisime kulitemen pühapäeval käisime jalutamas

kump <kumba, .kumpa> Hls kamp, trobikondütte kumpa kokku eiten, piave nõu, mis na teeve jälle ühte kampa kokku heitnud (st kogunenud), peavad nõu, mis nad teevad jälle

kurdu Hls Krk tarvituseta, seisev, seisu, jõudekurdu miis kellel tüüd ei ole saap rikkusest är eläde, ken enne rikas olli jõude mees, kellel tööd ei ole, saab rikkusest ära elada, kes enne rikas oli; kurdu auk seisva veega auk; kurdu raha, sedä ei tarvite kennigi seisev raha (hoiuraha), seda ei kasuta keegi; kurdu võti tarvitusel mitteolev võti, varuvõti. Vt kurtav, kurtave, kurtje

kõbitseme <kõbitse, kõbitse> Hls vaevaliselt tegema, nokitsemama kõbitse siin viil ma nokitsen siin veel. Vt kõbisteme2

kõblasteme <kõblaste, kõblaste> Hls kõplamama kõblaste kik piindre ärä ma kõplan kõik peenrad ära. Vt kõblime

kõdus <kõduse, kõdust> Pst Hls kahanev, ebapiisavliha olevet kaduvel kuul kõdus liha kahanevat vana kuu ajal

kõevik <kõevigu ~ kõeviku, kõevikut> Hls Trv, kõivik <kõiviku ~ kõivigu, kõivikut> kaasikkõivikun kasuve kõivu Hls kaasikus kasvavad kased

kõiguts <kõigutse, kõigutset> Hls laiskvorstsii poiss om egävene kõiguts see poiss on igavene laiskvorst

kõmu2 <kõmu, kõmu> Hls Krk prügi, rämpssääl es ole muud, seast lehe kõmu olli mahan seal ei olnud muud, sellist leherämpsu oli maas

kõngerteme <kõngerte, kõngerde> Hls Krk komberdama, lonkamavana inimese kõngerteve ja kõngerteve a edesi ei lää vanad inimesed komberdavad ja komberdavad, aga edasi ei lähe

kõnnus <kõnnusse, kõnnust ~ kõnnuse, kõnnust> Hls Krk hulkurlaits kes kodun ei püsi om kõnnus laps, kes kodus ei püsi, on hulkur

kõrratine <kõrratise, kõrratist> Hls kihilinekuuk om kõrratine kook on kihiline

känerik <käneriku ~ känerigu, känerikku> Hls okslikküll om känerik puu! küll on okslik puu!

.känkäme <kängäte, .känkä> Hls Krk kõngema, suremata känkäs varssi ärä ta sureb varsti ära

.köider <.köidre, .köidert> Hls Krk haiglane, kidurterve om sirge ja sihvak, tõine om ku köider kunagi terve on sirge ja sihvakas, teine on nagu kidur kunagi

kütsü <kütsü, kütsüt> Hls küpsleib om kütsü leib on küps. Vt küdsä, küdse, kütse

lahink <lahingu ~ lahinku, lahinkut> Hls vihmahoog, -valing. Vt lahendik, lahentik

.lahkuneme <.lahkunte, .lahkune> Hls vt lahkume

larmitseme <larmitse, larmitse> Hls Krk lärmamamehe larmitseve poe man mehed lärmavad poe juures

lat´t2 <lati, latti> mütsisirm, mütsinokk Krk Hlspoisil olli latige müts poisil oli nokaga müts

.laudine <.laudise, .laudist> laudadest, laudne Hlssohu tetti laudine tii sohu tehti laudtee

lausilin ~ lausiline <lausilise, lausilist> Hls tasane, lausktasane maa om lausilin maa tasane maa on lausk maa

leeberteme <leeberte, leeberde> liipama, lööberdamavanamiis leeberts edesi Hls vanamees liipas edasi

leh´tme <.lehti, lehi> Hls lehte minemakeväde puu lehive kevadel lähevad puud lehte

lell <lelle, .lelle> Hls Hel lell, isa vend

.lepne <.lepse, .lepset> Krk Hls
1. leebe, lepliktemä tütre om eige lepse loomuge tema tütred on õige lepliku loomuga
2. pehme, sula (ilm)eilä olli lepsep ilm ku täepe eile oli pehmem ilm kui täna

libiseme <libiste, libise> värisema tuule käeslibisi nõndagu aavaleht Hls värises nagu haavaleht; puu lehe libisev tuule kähen Krk puulehed värisevad tuule käes

libisteme <libiste, libiste>
1. lipitsematemä libist egäüte ehen Hls tema lipitses igaühe ees
2. libistama, midagi pealiskaudselt tegemasa pühit, sis pühi, ärä libiste pal´t (kui) sa pühid, siis pühi, ära niisama libista

lihvak <lihvagu ~ lihvaku, lihvakut> Hls kergemeelne, liiderlik. Vt lihverts

lihverts <lihvertsi, lihvertsit> Hls liiderdajaken lihvakut elu eläve om lihvertsi kes kergemeelset elu elavad, on liiderdajad. Vt lihvak

liiane <liiase, liiast> liigne, üleliignesii üle liiane asi, mis enämp vaie ei ole Hls see üleliigne asi, mida enam vaja ei ole

linksuteme <linksute, linksude> Hls kiiresti sööma, õgimasenis ku mia väl´län käisi, olli temä livvatävve kapustit ärä linksuten senikaua kui mina väljas käisin, oli tema liuatäie kapsaid ära söönud

linume <linude, linu> nuruma, peale käima Hlsküll ta linus, a mia mitte es anna küll ta käis peale, aga mina mitte ei andnud. Vt linuteme

liug <liu, .liugu> Trv Hls liugpoisikse laseve liugu poisikesed lasevad liugu. Vrd ling

lodevast, lodevaste, lodevest lodevalt, lõdvaltõite lodevaste köidet Trv õige lõdvalt seotud; sii om lodevest õmmeld Hls see on lõdvalt õmmeldud

lohvak2 <lohvagu ~ lohvaku, lohvakut> lobjakasjää lohvakut om viil tii pääl Hls jää lobjakat on veel tee peal

luiduteme <luidute, luidude> Krk Hls pleegitamapäe luidutep mõsu ärä, võtap kirja päält ärä päike pleegitab pesu ära, võtab mustri pealt ära

luuletus <luuletuse, luuletust> Hls
1. tühi jutt, väljamõeldis, lobasii om puhas luuletus, ei ole õigust suguki see on puhas väljamõeldis, ei ole (seal) sugugi tõtt
2. luuletusloe miul sedä luuletust loe mulle seda luuletust. Vt ka luule

lõngasteme <lõngaste, lõngaste> Hls Krk kiduma, nõrgaks kasvama, kiduraks jäämataime om õige ärä einästet ja lõngastet taimed on väga heina (st umbrohtu) kasvanud ja kiduraks jäänud

.masme <.massa, massa> maksmakätte masmede me ei või sul jättä me ei või sulle kätte maksmata jätta; kübär mass kümme küläda, saapa mass sada saluda Hls (rahvalaulust) kübar maksis kümme küla, saapad maksid sada salu

.matjus <.matjuse, .matjust> Hls Krk matusmatjuse peeti iki ninda suure matused peeti ikka nii suured. Vt matus

matserdeme ~ matserteme <matserte, matserde> Hls Hel askeldamaküll sii noorik matserdes! küll see noorik askeldab!

.meastigi
1. midagimiul om siul meastigi kõnelde mul on sulle midagi rääkida
2. mitte midagi Hls Krkmeastigi ta es ütle mitte midagi ta ei ütelnud

mikek ~ mikeke <mikekse, mikekest> Krk Hls miskisa iki mikekige olet löönü tat sa ikka millegagi oled teda löönud; mikeke nõuge es saa jagu tast mingi nõuga ei saanud temast jagu

mull <mullikse, mullikest ~ mulligu ~ mulliku, mullikut ~ mullika, mullikat Trv> mullikasMilka olli mulligu nimi Trv Milka oli mullika nimi; ma es näe kunas esä mulliksege müüdä läits ma ei näinud, millal isa mullikaga mööda läks; mullik neil om, söödäp mullikut Hls mullikas neil on, söödab (st peab) mullikat

murss <mursu, .murssu> Hls Krk mossitaja, mossis inimeneku üits murss, moka mur´ssi pähän nagu üks mossis inimene, suu mossis peas

.mustlin ~ .mustline <.mustlise, .mustlist> Hls Krk
1. mustlanetal om mustlise ammat, valmi mustline tal on mustlase amet, valmis mustlane (st nagu päris mustlane)
2. lastehirmutis, mustlanemustline võtt ärä, mustline olli vällän musta abene suhun, pand kotti mustlane võtab ära (st kaasa), mustlane oli väljas, must habe suus (st suu ümber), paneb kotti

.mõrka <.mõrka, .mõrkat> Hls Krk mõrkjassii siin´ om mõrka see seen on mõrkjas

naut´ <naudi, .nauti> Pst Hls Krk karjavits, malk, puuäkke kinnituspuudvõta iki ää naut´, mis sa selle töbige tiit võta ikka hea vits, mis sa selle töbiga (st lühikesega) teed; naudi sehen om pal´lu äädust ja tarkust vitsa sees on palju headust ja tarkust; neli nauti olli üte äglä man neli puud oli ühe äkke juures

nimunaat´ <nimunaadi, nimu.naati> Hls limonaad, mahlajooklaadal müvväs vurtsu ja nimunaati laadal müüakse gaseeritud vett ja limonaadi. Vt vur´ts

nukk3 ~ nuku <nuku, nukku> Hls Krk nukk, mänguasivanast olli nuku paprest tett vanasti olid nukud paberist tehtud

nõndaväärt Hls Krk niivõrd, sedavõrdtal olli miis nõndaväärt vanep tal oli mees sedavõrd vanem

nässik <nässigu ~ nässiku, nässikut> Hls Krk jändrik, jässakas. Vt näserik

.nööper <.nööpri, .nööpert> Hls Krk toimekas, askeldajanööprist tüdrikust saap ää pernaene toimekast tüdrukust saab hea perenaine. Vt nooper

ottigi Hls Krk, ottig, ottik, otik ometigimih te tast ottig taade mida te temast ometigi tahate; ta ottigi es ole sääl ta ometigi ei olnud seal; kust ta ottigi selle raha korjas kust ta ometigi selle raha korjas. Vt ommetsigi, omitsi

pahuteme <pahute, pahude> Hls Krk Hel
1. pahandama, noomimaei joole vaja pahute ei ole vaja pahandada
2. lauakirikus pihile võtmalavval võtmine om pahutemine ek patu tunnistus armulauale võtmine on pahutamine ehk patutunnistus; vanast, ku inimese käisiv lavval, sis enne pahudedi, panti põll pää pääle ja pahudedi vanasti, kui inimesed käisid lauakirikus, siis enne võeti neid pihile, pandi põll pea peale ja võeti pihile
3. pihtijaid noomima, manitsemasii taht läbi pahute see on vaja läbi noomida; ma sai pahute, läbi võtta ma sain noomida, läbi võtta; küll pahutedi neit ja noomiti pahu aal küll manitseti neid ja noomiti pihi ajal

pakane <pakase, pakast> Hls Krk pakane, külm

paremb <parembe, parembet> Trv, paremp <parempe, parempet Hls> paremparemb oida ku oijate, paremb karta ku kahitse parem hoida kui oiata, parem karta kui kahetseda; mis kellekil parempet olli, sii tuudi masine rahval mis kellelgi paremat oli, see toodi masinarahvale (st rehepeksumasinal töötajatele)

pesu <pesu, pesu> Hls Krk (ihu)pesuta akas´ pesu mõskme ta hakkas pesu pesema

pinseldeme ~ pinselteme <pinselte, pinselde> Hls pintseldamaküll laits taht pinselte küll laps tahtis pintseldada

.pitskume <.pitskude, .pitsku> Pst Hls Krk
1. kokku vajumapehme karask ku kuskil jääs tõise ala, ärä pitskunu, kokku lännu pehme karask, kui kuhugi jääb teise alla, (siis on pärast) ära kokku vajunud, kokku läinud
2. pigistama, kokku surumajalg om ärä pitskunu, saabas pitsits jalg on ära pigistatud (st on villis), saabas pigistas. Vrd pitsiteme

popsuteme <popsute, popsude> Trv Hls
1. popsutama (piipu)vanamiis popsut´ kogu aig piipu vanamees popsutas kogu aeg piipu
2. popsuma, podisemasiil popsut´ puhma all siil popsus põõsa all

.porsume <.porsude, .porsu> Hls Hel tursuma, mädanemakardule om keldren porsume lännu kartulid on keldris mädanema läinud

punendeme ~ punenteme <punente, punende> Pst Hls Krk punetamakäsi akas´ punendeme käsi hakkas punetama

pun´t <pundi, .punti> Hls Trv kimp, salk, puntossa ollive punti seot oksad oli punti seotud; na ollive kik üten pundin nad oli kõik ühes pundis

purgan´t <purganti, purgantit> Hls Krk porgandpurganti siimle om piindres külit porgandiseemned on peenrasse külvatud. Vt porgan, porgand

.purs´si Krk Hls mossi, torssita nägu läits purssi ta nägu läks mossi

põderik <põderigu ~ põderiku, põderikut> Hls põdur. Vt põdurik

põdrik <põdrigu ~ põdriku, põdrikut> Hls Krk noor põder; põdrakarva lehmpõdrik juus´k tii pääl noor põder jooksis tee peale

.põldus <.põlduse, .põldust> Hls Krk põlgus


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur