[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 260 artiklit, väljastan 100

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets>
1. ajamaaap lume piindres ajab lume vaalu; ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv ah mine nüüd aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet ära võetut taga igatseda) || .jõrri .aame ~ .naidu .aame jonni ajama, jonnimames sa aat ilmaaigu oma naidu mis sa ajad ilmaaegu oma jonni; .nuhki .aame jälgi ajamata om tükk aiga nuhki aanu ta on kaua aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskumakase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljast poolt kiskuma, männipeerge kisutakse seest poolt, [puu]südamest; .purri .aame .puristamalaits aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi)karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajasid loomad ooksu; .pääle .aame nuruma, peale ajamaaa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlemama tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; .selgä .aame süüks panematahets vägisi inimesel vargust selgä aija tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisemauisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnimasii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer .aame aelema, ringi hulkumatemä piab iki ümmer aame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisemakoer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna
2. õmblema, tikkima, pilutamavanast aeti meeste amme kaaltukse ärä vanasti pilutati meeste särkise kaelused ära; peris jämmest rõõvast olli tanu ja kirja aetu päris jämedast riidest olid tanud ja mustrid õmmeldud
3. lükkama, tõukamasuur tuul olli rõõva aia pält maha aanu suur tuul oli riided aia pealt maha ajanud
4. tasandama, mullaga katmakardule kuhja ollive kinni aet kartuli kuhjad olid kinni aetud (mulla ja õlgedega kaetud)
5. toppima, suruma, lükkimaaa miul lõnga nõgla taade aja mulle lõngad nõela taha
6. riietumaaa nii kaldsa jalga aja need püksid jalga
7. teatud olukorda põhjustama, katki tegematule säde aap maja palame tule säde ajab maja põlema
8. tekkima, esile kutsumakikk kotusse aap lume täüs kõik kohad ajab lund täis (tuiskamisest)
9. mingit kehaosa liigutamata ai miul ümmer kaala kinni ta haaras mul ümbert kaela kinni (kallistamisest)
10. midagi korraldamatii tüüd tüveni, aa asja aruni (vns) tee tööd tüveni, aja asja aruni (tee tööd põhjalikult ja targalt)

aarak <aaragu ~ aaraku, aarakut> Hls Krk (korraga haaratav) peotäis; sirbitäissuurest aaras´, sai kolme aarakuge vihu kätte suurelt haaras, sai kolme peotäiega (vilja)vihu kätte

aig|ilm <aig|ilma ~ aja|ilma, aig|.ilma>
1. eluolu; ajajärk; ilmaeluaigilm om ukan ilmaelu on hukas; ajailma om pal´lu muuten, arenen Hls eluolud on palju muutunud, arenenud
2. maailmet sii aigilm ninda suur om et see maailm nii suur on. Vrd ilm, maa|ilm, ma|ilm

all2 Hls alles, nüüdsamamia ennemp all käüsi väl´län ma enne alles käisin väljas. Vrd .alla, alle

alle Pst Hls Krk
1. allessii vana koolimaja piab alle oleme see vana koolimaja olevat alles; kikk jäive alle, otsa es saa kedägi kõik jäid alles (ellu), ei hukkunud keegi. Vrd all2, .alla
2. äsja, hiljutiundi seive kaits koera ärä alle hundid sõid kaks koera hiljuti ära; meil ürjäti alle äesteme meil hakati alles äestama. Vrd ennist, .il´da|.aigu, .il´la|.aigu

.angume <.angude, .angu> Hls Krk hanguma, tarretumasül´t om ärä angunu sült on ära hangunud. Vrd .kahkume, .ühmüme

apan´ts <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretislevä apan´ts om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leiva juuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba. Vrd apats1
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hlstii pääl olli mitu apantsit tee peal oli mitu mülgast. Vrd apats2, apatsi|auk

ardu <ardu, ardut> Pst, .ardu <.ardu, .ardut> , .artu <.artu, .artut> Hls varjualune, põhu panipaiga või laudana kasutatud ruum rehealuse otsasseina viiri tetti mõni ardu, kos siga panti või obene seina äärde tehti mõni varjualune, kuhu pandi siga või hobune; artun olliv ani ja kana, sii olli iist valla, looma juussive sinna varjualuses olid haned ja kanad, see oli eest lahti, koduloomad jooksid sinna. Vrd ardsik2, arduk, ardus

ardus <arduse, ardust> Hls varjualune rehealuse otsas. Vrd ardsik2, .ardu, arduk

.arjume <.arjude, .arju> Hls Krk harjuma, kohanematemä om inimestege kangest ärä arjunu ta on inimestega väga hästi ära harjunud (nt metslooma kohta). Vrd arineme

auts ~ aut´s <.autse, .autset> Hls Krk hautis; kaljahauetaari autse jahu om jämmep, peenike jahu lääp autsest läbi taari hautise jahu on jämedam, peenike jahu läheb hautisest läbi || autse pät´s kaljaleib. Vrd aue, .autus

avi <avi, avi> Hls Krk haugavi pää sehen om ninda pal´lu raami ku lesenaise aidan haugi peas on samapalju kraami kui lesknaise aidas. Vrd aug

edin ~ edine <editse, editset ~ edise, edist Hls>
1. esiosa, esikülg; eesolev ala, esinekolde edin olli ahju suu ehen koldeesine oli ahjusuu ees
2. esikluud om editsen ~ editsehen luud on esikus. Vrd koda, .vüürüs, .üürüs
3. eelnevmea ole viimätse latse edine mina eelnen viimasele lapsele (st olen eelviimane laps); järre om jämme edine järe eelneb jämedale (st järe on jämedavõitu, mitte päris jäme)

eerik <eerigu ~ eeriku, eerikut> Krk Hls Pst heeringasma anni tal eerikut süvvä ma andsin talle heeringat süüa. Vrd eering

ele2 <ele, elet> , elle <elle, ellet> Hls, el´le <el´le, el´let> Krk
1. helerüälilli sinine olli kige elep vär´m rukkilillesinine oli kõige heledam värv; miul om kere ele (knk) mul on kere hele (kõht tühi). Vrd el´le
2. selge (ilmast)täempe om elle ilm, om äste nätä täna on selge ilm, on kaugele näha. Vrd .sel´ge

ida <ia, ida> Hls Krk idurüä idase om punatse, tõiste ida om valge rukki idud on punased, teiste [viljade] idu on valged. Vrd idu, kasu2

il´laksi ~ il´läksi Hls Krk
1. hiljukesi, tasakesitullive tõstive väräti il´läksi iist ärä tulid tõstsid värava tasakesi eest ära. Vrd il´lakeste, illiksi, il´lukesi, .il´lukeste
2. aeglaseltkõnele il´laksi, sis ma saa aru kõnele aeglaselt, siis ma saan aru. Vrd il´luksi

imu <imu, imu> , immu <immu, immut> Hls
1. isu, himumiu imu om joba täus minu isu on juba täis; poiss tei peris imuge sedä tüüd poiss tegi päris hea meelega seda tööd. Vrd isaltus, isu
2. himurustemä imu käi selle tüdruku järgi ta on himur selle tüdruku järgi. Vrd jõõr1, niil´2

iran´ts <irantsi, irantsit> Krk, iren´ts <irentsi, irentsit> Hls Krk hõre, kehv, viletsseantse va irentsi juuse sellised hõredad juuksed; õige ere ja lühik, sii vili ütelts iran´ts õige hõre ja lühike, selle vilja kohta öeldakse irants. Vrd iran, iren´t

irvakil Hls praokil, paokil, irvakilrõõvakirste kaase olliv irvakil riidekirstude kaaned olid praokil. Vrd irevil, .irvi

jaguneme <jagunte ~ jagunde, jagune> Hls jagunema, liigitumalatse jagunive katte rühmä lapsed jagunesid kahte rühma

jutik2 <jutigu ~ jutiku, jutikut>
1. palmik, palmitud asitüdrikul ollive paksu ja pika jutigu tüdrukul olid paksud ja pikad palmikud; vanast tetti linadest jutiku, tetti obese lei seantse jutikust vanasti tehti linadest palmikud, tehti hoburakendi rihmad sellisest palmikust. Vt palmik2, pat´s4
2. (kanga)palmik, käärpuudelt võetud ja kokkupalmitud lõimkangas tõmmats ike läbi peo sääntses jutikus kokku Hls kangas tõmmatakse ikka läbi pihu selliseks palmikuks kokku
3. etn hargil või kahel vardal kootud villane pael seeliku allääreskördil olli jutik ala õmmelt Krk seelikule oli villane pael alla [äärde] õmmeldud

järe2 <järve, .järve> , järi <järve, .järve> Hls järvah, temä juttu ei massa kullelde, ta pane järve palame (knk) ah, tema juttu ei maksa kuulata, ta paneb järve põlema (kiitlejast). Vt jär´v

.jäämä ~ .jääme <jäiä ~ jävvä, jää, impers jäiäs ~ jävväs Hel>
1. mingis olukorras püsima, (alles) olemata jääp oma sõna manu kindlas ta jääb oma sõna juurde kindlaks; tulli lumi maha ja jäigi talves tuli lumi maha ja jäigi talveks; uisk aab uvve naha, aga kihti ammas jäeb alle Hls uss ajab uue naha, aga mürgihammas jääb alles. Vrd pisume, püsüme
2. mingisse olukorda sattuma, jääma, saamanemä tahten üümajal jävvä nemad [olevat] tahtnud öömajale jääda || .ildas .jäämä hiljaks jääma, hilinemaärä sis ildas jäiä ärä siis hiljaks jää; .järgi .jäämä eemale jääma, lahkumakarjast ma jäie järgi viietõisku aastene karja ei läinud ma enam viieteistaastaselt; .kõrva .jäämä süüdlaseks jäämatemä jäi kõrva, mea sai õiguse tema jäi süüdlaseks, mina sain õiguse; .könni v .põnni .jäämä kiduraks v kängu jäämasii puu om põnni jäänu see puu on kiduraks jäänud; rahu .jäämä rahule jääma; lakkama, lõppemamiul jäi täo kuul´ rahu, ma es lää änäp mul lõppes sel aastal kool, ma ei läinud enam [kooli]; .õiges .jäämä õiguse saamatemä jäi õiges, mõisteti õiges tema jäi õigeks, mõisteti õigeks. Vrd .saama
3. (kellegi) omaks v osaks saamamõne inimese kül´ge ei jää muret ja raskust, tõne om nii õrn, et kikk jääse kül´ge mõne inimese külge ei jää muret ega raskust, teine on nii õrn, et kõik jääb külge; vedel võip koertel jäiä vedel võib koertele jääda
4. lakkama, lõppema; kadumaega sii vihm nõnda ruttu järgi ei jää ega see vihm nii ruttu järgi ei jää; jäigi kadunus sii asi, katti ärä ja jäigi kaotsis jäigi kadunuks see asi, kadus ära ja jäigi kaotsi. Vrd kadume, .lõpme

.jääne <.jääse, jääst> Hls Krk jäine, jäätunud, jääkorraga kaetudjääse tii om libeve jäised teed on libedad. Vrd jäine

kaaber´t <kaaberti, kaabertit ~ kaaberdi, kaabertit> Hls Krk hulgus, lurjuskaaber´t om üits ul´aje ja varas kaabert on üks hulkuja ja varas. Vrd kalberd

kadume <kadude, kao>
1. kaduma, kaotsi minemaväits kat´te ärä nuga kadus ära
2. kahanema, kuivetumata om nõnda ärä kadunu, et liha ka ei ole enämp luie pääl Hls ta on nii ära kuivetunud, et liha ka ei ole enam luude peal. Vrd kahaneme, kujume
3. surematemä akkas ärä kadume, õige ärä lõppenu tõine tema hakkab ära surema, üsna otsa lõppenud teine. Vt .kuulme2, .lõpme, sureme, .ängüme

kaduve ~ kaduv <kaduve, kaduvet> kaduv; vanakuu (aeg)vana kuu õigats kaduv kuu Hls vana kuud kutsutakse kaduvaks kuuks; kaduvel kuul piap maja ragume ja pane edimene pal´k undarmendi pääl ka kaduvel kuul vanakuu ajal peab maja raiuma ja pane esimene palk vundamendi peale ka vanakuu ajal; kaduvel aal arstiti paisit vanakuu ajal arstiti paiseid

.kahvme1 <.kahva, kahva> Hls Krk viskama (vett)ma kahvse sannan endel vett selgä ma viskasin saunas endale vett selga. Vrd .kahvame1

kainu ~ kain´u ~ .kainu Hls Krk üsna, üprismul lääp kainu vara uni ärä mul läheb üsna vara uni ära; ta tei kainu ää meelege ta tegi üpris hea meelega. Vrd .kain´tse, kainus, kaunis2

kainust Hls Krk kaunikesti, üsna hästitüüge olem nüid kainust edesi jõuden tööga oleme nüüd üsna hästi edasi jõudnud. Vrd kaunis2

.kaldume <.kaldude, .kaldu> Hls Krk
1. viltu või kaldu vajuma, kaldumalei kaldum, es putu viil maha hakkas kaldu minema, ei puutunud veel maad. Vrd .kaldame
2. millegi poole pöörama või hoidmasaa nätä, kumba poole õigus kaldup saab näha, kumma poole õigus hoiab

kale1 <kale, kalet> , kalle1 <kalle, kallet> Hls kõva, kalkrõõvas om kale rõivas on kalk. Vt kal´g, kal´k1

kana|kor´v <kana|korvi, kana|.korvi> , kana|kori <kana|kori, kana|.korvi> Hls reele pealepandav pulkadest tugi, korikanakori köüdets rii pääle ree korv kinnitatakse ree peale

.kantskam <.kantskame, .kantskamet ~ .kantskat> Hls Krk suur tükk, käntsakasom sul üte ää kantskame anden küll on sulle ühe suure käntsaka andnud küll. Vrd kändsäk, .kändäm, känts

kard1 <karra, .karda> Hls Krk härmatis; jääkirmekülm võt´t kikk karda külm kattis kõik härmatisega; like rõõvas tõmmap karda märg rõivas läheb härma; ku akne lillilises tõmmanu, sis ütelts akne om karda tõmmanu kui aknad [on] lilleliseks [jääst] tõmmanud, siis üteldakse, [et] aknad on karda tõmmanud. Vrd all3, kahu1, kahutus, ärm, ärmäts

kard4 <karra, .karda> Hls Krk linaluu, mis kiu külge kinni jääbku leon kül´m vesi, sis kard kül´len iki kui [lina]leos [on] külm vesi, siis [on] luu küljes ikka

kare <kare, karet> , karre <karre, karret>
1. krobeline; karekellel karre juus, sel om pää pehme ja tarkust pal´lu pää sehen kellel karedad juuksed, sel on pea pehme ja tarkust palju pea sees. Vrd kabe2, .kahre, karbane, kore, kärbän
2. piltl agar, tragi Hls Krksii om karre tüüinime, temä ei väävelte tüü man see on tragi tööinimene, ta ei laiskle töö juures. Vrd agar1, atsak, kär´k3, rama1, rähmik1
3. karm, tõre; kurisel om karre sil´m sellel on kuri silm. Vrd arsk, kal´k1, kuri

karik <karigu ~ kariku, karikut>
1. jalaga (metallist) jooginõu, karikaskalda viin karikus Hls kalla viin karikasse; võeti sii lait´s karikul võeti see laps armulauale
2. pealmise veskikivi kolmeharuline metallosakivi karik kivil pääl kolme araline, kelle otsan võl´l kinni om kivikarikas on veskil kolmeharuline [metallosa], mille otsas on võll kinni

karisteme <kariste, kariste> Hls Krk karistama, nuhtlemaselleg ääge ei saa, piat iki kurjage karisteme tat sellega heaga ei saa, pead ikka kurjaga karistama teda. Vrd arime2, .nuhkleme, .nuhtleme

karva|kakk1 <karva|kaku, karva|kakku> Hls kärsakas, pika kärsakuga mardikas

karva|kakk2 <karva|kaku, karva|kakku> Hls Krk etn kakk, millesse on armutunde tekitamiseks karvu sisse küpsetatudkarvakakk ku tüdruk panden karva levä sisse karvakakk [üteldi], kui tüdruk pannud karvad leiva sisse

kase|vahunik <kase|vahunigu ~ kase|vahuniku, kase|vahunikku> Hls kaseriisikas (Lactarius torminosus) ▪ kasevahunik om valge ja punakase, villatse veere kaseriisikas on valge ja [tal on] punakad, karvased ääred. Vrd kase|siin´, kase|vahulik

kasuline <kasulise, kasulist> Hls kasulik, tuluslinakasvatus olli kasuline tüü linakasvatus oli tulus töö. Vrd kasulik, tulus1

kasuv ~ kasuve <kasuve, kasuvet> Hls Krk kasvavkasuve penise tahave mängi kasvavad koerad tahavad mängida; ärä sa kasuvel aal mõsu mõse, sii ei lää puhtes ära sa kasvava kuu (st noorkuu) ajal pesu pese, see ei lähe puhtaks. Vrd kasuje

katel <.kat´le, katelt> Hls Krk katel, padasii om katel kun rõõvit mõstas see on katel, kus rõivaid pestakse; miul siakardule kat´len mul [on] seakartulid katlas (keemas). Vrd pada

kavetel Hls kaugeleinämaa olliv kavetel, panti võid napage ja karbige räimi manu heinamaad olid kaugel, pandi napaga võid ja karbiga räimi kaasa. Vrd .kaugel, kavven, kavvetal

kedsä <kedsä, .kedsä ~ .ketsä> Hls kera, pundarät´t tõi suure niine kedsä vanaisa tõi suure niinekera; ku villu rohkep sis tetäs kedsä suurepe kui villu rohkem, siis tehakse kerad suuremad. Vrd kadsa, kädsä

keeri <keeri, keerit ~ .kiire, keerit Trv ~ .kiirme, keerit Hls>
1. ratas, ketas (nt vokil või kedervarrel)oki keeril om nööri pääl voki rattal on nöörid peal. Vrd ratas
2. põlvekederpõlve keeri, sii om põlve luu, põlve pääl põlvekeder, see on põlve luu, põlve peal; ma lei põlve keeri ärä ma lõin põlvekedra ära. Vrd põlve|keeri

kengälti Hls Krk kingadeta, paljajaluta juusk kengälti ta jookseb paljajalu; ta suvi aiga kengälti karjan käinu, ei oole temä jalak pastalt nännu ta on kogu suve paljajalu karjas käinud, ei ole tema jalake pastelt näinud

kerip <keripu, keriput ~ keribu, keribut ~ keripi, keripit> Hls Krk keripuu, lõngakerimisvahendlõng om keripu pääl, naka kerime! lõng on keripuu peal, hakka kerima!; nüüd om nii keripi ka mitme taolise, püstkeripi ja, meil om siantse aralise jala nüüd on need keripuud mitmesugused, püstkeripuud ja, meil [meie keripuul] on sellised haralised jalad. Vrd keri|laud, keri|puu

kesä|naene <kesä|naese, kesä|naest> Krk Hls liignaine, armukeperemiis pidäs´ viil katte kesänaest kah peremees pidas veel kaht armukest ka. Vrd kesä|noorik, käsik, manulin

kesä|tilk <kesä|tilga, kesä|.tilka> Hls Krk põldosja kevadine, eospäid kandev võrseenne om ta kesätilk, sis lää ta konnakuuses Krk enne on ta põldosja võrse, siis läheb ta konnakuuseks. Vrd konna|kuusk, konna|kuusik

kihulene <kihuletse, kihulest> Hel, kihuline <kihulise, kihulist> Hls Krk kihulane, sääskku ilm lääp kurjas, sõs om aken kihulisi täüs kui ilm läheb halvaks, siis on aken kihulasi täis; kihuletse tükiv luumel sel´gä kihulased kipuvad loomadele selga. Vt kihulane, sääsk1

kiid´ <keedi, .kiidi> Hls Krk kee, kaelaehekeedi olli peenikse lülüdege ku uuri keti, ku kirikus minti, panti üte oorige kaala kikk, pärgle, elme ja keedi, keedi olli kige pikepe keed olid peenikeste lülidega nagu uuriketid, kui kirikusse mindi, pandi korraga kõik kaela – pärlid, helmed ja keed, keed olid kõige pikemad

.kimmame1 <kimmate, .kimma> Hls Krk
1. kergelt kinnitama, õmblemakimma sii koti auk kinni! tõmba see koti auk kinni!. Vt .õmleme
2. halvasti parandama, kortsimamis sa kimmat kokku ku sa ilust ei õmble mis sa kortsid kokku, kui sa ilusti ei õmble. Vrd mürsiteme, punime, .punname

kinu <kinu, kinut ~ kinu, kinu> Hls Krk (väike) küngas, kink; soosaarmädä maa sehen kinu om ka saar vesisel maal on ka väike künkake saar; ku kuju suvi om, sis om nii kinuse punatse ku ahvi perse tusare (knk) kui kuiv suvi on, siis on need künkad punased kui ahvi kannikad. Vt kink1

kirjut´s <kirjutsi, kirjutsit> Hls Krk kirjatöö, kirjutatu, kirjutispoiss luge oma kirjut´sit poiss loeb oma kirjatööd. Vrd kirjutus

kobrendeme ~ kobrenteme <kobrente, kobrende> Hls Krk vahutama, kobrutamavesi akas´ kobrenteme vesi hakkas vahutama; õlu kobrentep ja vatutep sis ku ta käip õlu kobrutab ja vahutab, siis kui ta käib. Vrd kobruteme, vatuteme

koera|nagel <koera|nagla, koera|.nakla> Hls Krk koeranael, furunkultal om koeranagel lõvva otsan tal on koeranael lõua otsas; koeranakla arstits mitmit muudu, räime pääge vajodets ja leväge ja sis andas sii koeral koeranaelu arstitakse mitut moodi, räime peaga vajutatakse ja leivaga ja siis antakse see [leib] koerale. Vrd nok´s1

kogiseme <kogiste, kogise> Hls Krk
1. kogisema, kõripõhjast madalat katkendlikku häält tegemakennigi kogisi kambrenurgan sängün keegi häälitses toanurgas voodis; kana kogiseve taga lauda kanad häälitsevad lauda taga. Vrd kogisteme
2. piltl kurtma; hädaldamatõisel om tervis kange, tõine kogises pähle, nagu oiets ja kaibas oma ädä teisel on tervis tugev, [aga] teine kurdab pealegi, nagu oiatab ja kaebab oma häda; sa ei ole üttegi päevä terve, kogiset iki oma aigusege sa ei ole ühtegi päeva terve, kaebad ikka oma haigust. Vrd .kaibame, oieteme, ädäteme

kohuteme3 <kohute, kohude> Hls Krk kohut käimata om kikk oma raha ärä kohuten ta on kõik oma raha kohut käies ära kulutanud

koiger´ts <koigertsi, koigertsit> Hls kidur, vilets olendpõrss ei süü, ei läe edesi, ku üit´s koiger´ts kunagi põrsas ei söö, ei lähe edasi, kui üks kidur loom kunagi. Vrd koiber´ts, koiger´t, .koigur

kojo <kojo, kojo> , koju <koju, koju>
1. elusolendi kujutis, kujunärudest tetäs seante kuju, erne irmut´s, käe laiali nartsudest tehakse selline kujutis, hernehirmutis, käed laiali. Vt kuju2, kujuts
2. väline vormlait´s om oma esä koju Hls laps on oma isa moodi. Vrd laan´4, vor´m
3. peibutuslindkojoge saa linde kojote peibutuslinnuga saab linde peibutada
4. piltl kõhnaks jäänud, kidur olendmikeperäst sa sedä lamba kojo kodu viit mispärast sa seda kõhna lammast koju viid. Vrd .koigur

kolak1 <kolagu ~ kolaku, kolakut> Hls Krk
1. hoop, löökma sai sääntse kolaku, et engest lei kinni ma sain sellise hoobi, et hingest võttis kinni. Vrd .kõhkam1, kõlak, kõlts3, kõm´m1
2. pauk, kõmakasanna oma kolak ja võta teder maast jälle lase oma pauk ja võta teder maast jälle (jahilkäigust). Vrd kõmak1, käräk1, kärts, säräk2

kolas´k <kolaski, kolaskit> Hls Krk kolakas, suur ese või olevusmis sa seantse suure obese kolaskist ostit! miks sa sellise suure hobuse ostsid!; küll olli sii lehm suure kontege, maailma kolas´k küll oli see lehm suurte kontidega, ilmatu kolakas. Vrd jõmak2, jõrak, kolak2

kolbits ~ kolbitse <kolbitse, kolbitset> kolgits, lõugutivanasti ropsiti kolbitsege linu Hls vanasti ropsiti lõugutiga linu; kolbitsege kolgiti õige vanast, sis masint es oole lõugutiga kolgiti päris vanal ajal, siis masinat veel ei olnud. Vrd koldsik, kolgis|puu, kol´ts1, .kol´tsma

.kolkame1 <kolgate, .kolka> Hls Krk
1. kõikuma, loksuma, logisemalaud akas´ kolkame laud hakkas kõikuma; kik ratta kolkave vankre all kõik rattad logisevad vankri all. Vrd .kompame, .kõikme, .loksme1, .loppume, .lõnkme
2. keelt peksmaküll ta kolkap üte talust tõise küll ta peksab keelt ühest talust teise. Vrd .larkame

kommat <kommati, kommatit> Trv, kommet <kommedi ~ kommeti, kommetit>
1. komejant, nalita olli üit´s kommati miis, arva ai õiget juttu ta oli üks komejandi tegija, harva ajas tõsist juttu; sii miis õiget juttu es aa, tei pal´lalt kommetit see mees õiget juttu ei ajanud, tegi ainult lollust. Vt kobi2, nali
2. hüüatussõnavaat kus kommet! Hls vaat kus nali!

komvek <komveki, komvekit ~ komvekid> , kommek <kommeki, kommekit> Hls kompvekmõisast anti ka nagel komvekid mõisast anti ka nael kompvekke. Vrd kom´m1

konderik <konderigu ~ konderiku, konderikku> Hls Krk
1. kühmlik; kõverlevä tullive sääntse imeliku konderiku näoge leivad tulid sellised imelikud kühmliku välimusega. Vrd .kontrik, .köntrik
2. piltl rohmakas, nurgelinetõine sõsar om ku koonus´k, seante kõhn ja konderigu näoge teine õde on kuivetu, selline kõhn ja nurgelise näoga. Vrd molak, nukeline, ramp4, .reotu

kondrat´ <kondrati, kontratit> Hls van leping, kontrahtesä tei kondradi poja pääle isa tegi lepingu poja nimele. Vt leping

konna|mutik ~ konna|mutike <konna|mutikse, konna|mutikest> , konna|mutik <konna|mutigu ~ konna|mutiku, konna|mutikut> Hls Krk konnakulleskonnamutike, kude seest alle vällä tuleve, ännä persen konnakulles, kudu seest alles välja tulevad, sabad taga

konn|ägel <konn|äglä, konn|.äklä> Hls Krk pakkäkesellebest ta õigati konnägel et ta karas´ sellepärast seda hõigati konnaäkkeks, et see hüppas (äestades). Vrd pakk|ägel

koosa <koosa, koosat> Hls Krk keretäis (peksa)ta sai üte ää koosa ta sai ühe hea keretäie. Vt kere|täis, naha|täis

korbateme <korbate, korbade> Hls Krk korpa minema, korbatama; kõvaks ja krobeliseks muutumajala om ommuku kasten ärä korbaten jalad on hommikuses kastes kõvaks ja krobeliseks läinud. Vrd kooberteme2, koorateme

kori1 <korju ~ kor´u, korit> Hls Krk vana vilets loom või asi; korjuspööniku pääl olli neid kujunit korisit küll pööningul oli neid kuivanud puunõusid küll; lauda man olli obese kori mahan lauda juures oli hobuse korjus maas. Vrd korju, korjus

kor´v1 <korvi, .korvi> , kori <korvi, .korvi> Hls
1. korv, punutud anumtemä ütles ikke, et korvi tävve saa viil tema ütleb ikka, et korvitäie saab veel. Vt kestel
2. veokorv reel või vankrileinu veets kor´vege heinu veetakse reekorviga
3. ree või saani seljatugi, kresla; sõiduvankri istmekastkor´v tetti sõedu jaoss vankri pääle seljatugi tehti vankrile [inimeste] sõidu jaoks. Vt resku
4. korvitaoline asi või moodustisku üüse kalal minti olli tulustemise kor´v üten kui öösel kalale mindi, oli tulusekorv kaasas (raudvitstest korv peergude või tõrvikute jaoks tulusepüügil)

.koskume <.koskude, .kosku> Hls Krk
1. sulamalumi om akanu koskume lumi on hakanud sulama. Vrd .kostma, .kostume, .loiskume, sulame
2. kosumanäl´lä tõbi sehen iki, nüid om vähä koskume akanu näljatõbi [on] sees ikka, nüüd on natuke kosuma hakanud. Vrd kosume

kubitseme <kubitse, kubitse> Hls plaanitsema, sepitsemakes salanõu kubitseve, nii rüüstäv kes salanõu plaanitsevad, need rüüstavad. Vrd kupitseme, laaniteme

kuliteme <kulite, kulide> Hls ringi jalutama; laisklemapühäbe käisime kulitemen pühapäeval käisime jalutamas. Vrd kul´ateme1, kun´eme, .laiskleme

kump <kumba, .kumpa> Hls kamp, trobikondütte kumpa kokku eiten, piave nõu, mis na teeve jälle ühte kampa kokku kogunenud, peavad nõu, mis nad teevad jälle. Vrd kild1, kimp, kurn1

kuna1
1. millal, kunasilmatarga tääve ka ärä, kuna keväje tule ilmatargad teavad ka ära, millal kevad tuleb; sinna kohta ei ole ma kuna aig saanu Hls sinna kohta ei ole ma kaua aega saanud. Vrd kona, kunas
2. sest, sest et, kunakosjataat´ iste kauga aigu, kuna sii alli liha kiie Hel kosjataat istus kaua aega, sest see halli [lamba] liha kees [kaua]

kunigas <kuniga, kunigat> , kuniges <kunige, kuniget> kuningas, monarhoma sil´m om ike kunigas Hls (vns) oma silm on ikka kuningas. Vt kuninges

kurdu Hls Krk
1. tegevuseta, jõudekurdu miis ,kellel tüüd ei ole, saap rikkusest är eläde, ken enne rikas olli jõude mees, kellel tööd ei ole, saab rikkusest ära elada, kes varem [juba] rikas oli || kurdu pääl jõudesääl om pal´lu kive kokku viit, kun maa kurdu pääl seal on palju kive kokku veetud, kus maa jõude seisab
2. tarvituseta, seisevkurdu raha, sedä ei tarvite kennigi seisev raha, seda ei kasuta keegi (st hoiuraha); sahvlen om kurdu võti sahtlis on tarvituseta võti (varuvõti); suu veeren olli kurdu auk soo ääres oli seisva veega auk. Vt .kurtav, .kurtje

kurre <kurre, kurret> Hls Krk nõrga kuulmisega, kurtsii karre miis om kurres jäänu see kange mees on kurdiks jäänud; egä kurre peräst kuut kõrda kellä ei lüvvä (knk) ega kurdi pärast kuus korda kella ei lööda. Vt kur´ss2, kur´t1

.kurtme1 ~ .kurtma1 <.kurta, kurda>
1. seisma, paigal püsimata es kurda pud´elen ka paigal (knk) ta ei seisa pudelis ka paigal; kurda vait! ole vait!; ma püstü kurdi raasik aiga sääl ma seisin püsti natuke aega seal; vammusse olevet ninda paksu ollu, et olevet püstü kurten peris vammused olevat nii paksud olnud, et olevat püsti seisnud päris. Vrd pisume, püsüme, .saisme, .seisme
2. kestma, vastu pidamapilliruugene katus kurdap kige rohkemp aiga ku muu kennigi Hls pilliroost katus püsub kõige kauem, [rohkem] kui miski muu; küll ta kurt olla küll see kestab kaua. Vrd .kestme

kõbitseme <kõbitse, kõbitse> Hls
1. vähehaaval tegema; nokitsemama kõbitse siin viil ma nokitsen siin veel. Vt kõbisteme2, kõpitseme, kõõbitseme
2. komberdama, koperdama, vaevaliselt käimaüleaidne kõbitsep viil ussaia pääl naaber liigub vaevaliselt veel ukse ees õues. Vrd kaperdeme, koiberdeme, komberdeme, kõmberteme, köperdeme

kõblasteme <kõblaste, kõblaste> Hls kõplamama kõblaste kikk piindre ärä ma kõplan kõik peenrad ära. Vrd kablime, kabliteme, kõblime

kõdisteme <kõdiste, kõdiste> Hls Krk kõditamarinnun kühä kõdisti a väl´lä es tule rinnus köha kõdistas, aga välja ei tulnud; poisi kõdistev tüdrikit poisid kõditavad tüdrukuid. Vrd kudisteme1, kõditeme

kõdra|pää <kõdra|pää, kõdra|pääd> Hls piltl sasipeaolli juusse ärä vanunu sis õigasim kõdrapääs olid juuksed ära pulstunud, siis hüüdsime sasipeaks. Vrd ad´su|pää, sarjus, sarjus|pää

kõdriteme <kõdrite, kõdride> Hls kiiresti edasi-tagasi käimamis sa kõdritet siin jalun mis sa käid siin jalus [edasi-tagasi]. Vrd vilguteme2

kõdruteme <kõdrute, kõdrude> Hls puhastama (kaunvilju), lüdimanän´n kõdrut´s kikk erne ärä vanaema puhastas kõik herned ära. Vrd lüdime2, lülime, lülliteme, lülüteme

kõdus <kõduse, kõdust> Pst Hls kahanev, ebapiisavliha olevet kaduvel kuul kõdus liha kahanevat vana kuu ajal. Vt kõdune1

kõev <kõeva, .kõeva> , kõiv <kõivu ~ kõo, .kõivu Hls Hel> kaskkõeva ossest saa sanna jaos vihta tetä kase okstest saab sauna jaoks vihta teha. Vrd kas´k1, kõju

kõevik <kõevigu ~ kõeviku, kõevikut> Hls Trv, kõivik <kõiviku ~ kõivigu, kõivikut> Hel kaasikkõivikun kasuve noore kõivu Hls kaasikus kasvavad noored kased. Vrd kaasik1, kasik

kõiguts <kõigutse, kõigutset> Hls laiskvorstsii poiss om egävene kõiguts see poiss on igavene laiskvorst. Vrd lon´tu, looder, sooru, vedel|vorst

kõmiseme <kõmiste, kõmise> Hls Krk kõmisema, kumedalt kõlama; sumisemakon´g kõmisi, pere sehen taru sumises, [mesilas]pere [on] sees; sii kõmises ütsinti, võtt ütsinti ku kõmin see räägib üksinda, seletab üksinda kõminal. Vrd komiseme, kumiseme, kõmame

.kõmpame <kõmbate, .kõmpa> Hls Krk lonkama, komberdamata iki kõmpap edesi ta lonkab ikka edasi; ma kõmpa ka, ega ma ilust kõndi ei saa ma komberdan ka, ega ma ilusasti kõndida ei saa. Vrd kamberdeme, .kompame, .kõnkame, .kõõpame, .lümpäme

kõmu2 <kõmu, kõmu> Hls Krk
1. peenike prügi, rämps; kõdusääl es ole muud, seast lehe kõmu olli mahan seal ei olnud muud, sellist leherämpsu oli maas. Vrd kops1, park1, parts2, remss
2. õhuke kord, kihtsamle kõmu kivi pääl [õhuke] samblakord [on] kivi peal; vähä einä kõmu om pääl, puha pal´las maa, lühüke ein natuke heina on peal, puha paljas maa, lühike hein. Vrd kõlts1, kir´m, kõrm


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur