[MES] Mulgi sõnastik

SõnastikustEessõnaLühendid


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 170 artiklit, väljastan 100

.aame ~ .aama ~ ajame <aia ~ .aade, aa ~ aja, impers aias ~ aets> ajamaaap lume piindres ajab lume vaalu; ah mine nüid aja rus´kage tuuld taga viil Trv ah mine nüüd aja rusikaga tuult taga veel (pole mõtet ära võetut taga igatseda) || .jõrri .aame ~ .naidu .aame jonni ajama, jonnimames sa aat ilmaaigu oma naidu mis sa ajad ilmaaegu oma jonni; .nuhki .aame jälgi ajamata om tükk aiga nuhki aanu ta on kaua aega jälgi ajanud; .pirde .aame peerge kiskumakase pirdu akats väl´läst puult aame, pedäje pirde aijas siist puult, süämest kasepeergu hakatakse väljast poolt kiskuma, männipeerge kisutakse seest poolt, [puu]südamest; .purri .aame .puristamalaits aa purri suuge laps puristab suuga; .põrri .aame põristama, põrinat tegema (kiini moodi)karjatse aave põrri, aave eläje karguteme karjased põristavad, ajasid loomad ooksu; .pääle .aame nuruma, peale ajamaaa pääle, mud´u ta ei anna aja peale, muidu ta ei anna; .rauda .aame piltl kangekaelselt vastu vaidlemama tää, et mul õigus om, aga iki ta aa oma rauda ma tean, et mul on õigus, aga ikka ta vaidleb kangekaelselt vastu; .selgä .aame süüks panematahets vägisi inimesel vargust selgä aija tahetakse vägisi inimesel vargust süüks panna; .vissi .aame ~ .vassi .aame sisisemauisk aa vissi uss sisiseb; uisk vaat´s otsa ja akas´ vassi aama uss vaatas ots ja hakkas sisisema; õtsikut .aame jonnimasii om kange õtsikut aame see on kange jonnima (jonnib sageli); ümmer .aame aelema, ringi hulkumatemä piab iki ümmer aame, ei kurda kodun paigal Hls tema pidavat ikka ringi hulkuma, ei seisa kodus paigal; .ürri .aame urisemakoer aa ürri vastu, ei taha väl´lä minnä koer uriseb vastu, ei taha välja minna

aarak <aaragu ~ aaraku, aarakut> Hls Krk (korraga haaratav) peotäis; sirbitäissuurest aaras´, sai kolme aarakuge vihu kätte suurelt haaras, sai kolme peotäiega (vilja)vihu kätte

aig|ilm <aig|ilma ~ aja|ilma, aig|.ilma>
1. eluolu; ajajärk; ilmaeluaigilm om ukan ilmaelu on hukas; ajailma om pal´lu muuten, arenen Hls eluolud on palju muutunud, arenenud
2. maailmet sii aigilm ninda suur om et see maailm nii suur on

all2 Hls alles, nüüdsamamia ennemp all käüsi vällän ma enne alles käisin väljas. Vt .alla, alle

alle Pst Hls Krk
1. allessii vana koolimaja piab alle oleme see vana koolimaja olevat alles; kikk jäive alle, otsa es saa kedägi kõik jäid alles (ellu), ei hukkunud keegi. Vt all2, .alla
2. äsja, hiljutiundi seive kaits koera ärä alle hundid sõid kaks koera hiljuti ära; meil ürjäti alle äesteme meil hakati alles äestama. Vt ennist, äsjä

.angume <.angude, .angu> Hls Krk hanguma, tarretumasül´t om ärä angunu sült on ära hangunud. Vt .kahkume, .ühmüme

apan´ts <apantsi ~ apandsi, apantsit>
1. leivajuuretislevä apan´ts om ninda apanu, ka tast saapki ääd leibä leiva juuretis on nii hapuks läinud, kas sellest saabki head leiba. Vt apats1
2. mülgas; pehme, virtsane koht Hlstii pääl olli mitu apantsit tee peal oli mitu mülgast. Vt apats2, apatsi|auk

ardus <arduse, ardust> Hls varjualune rehealuse otsas. Vt artsik2, .ardu, arduk, varju|alun

.arjume <.arjude, .arju> Hls Krk harjuma, kohanematemä om inimestege kangest ärä arjunu ta on inimestega väga hästi ära harjunud (nt metslooma kohta). Vt arineme, vilume

auts ~ aut´s <.autse, .autset> Hls Krk hautis; kaljahauetaari autse jahu om jämmep, peenike jahu lääp autsest läbi taari hautise jahu on jämedam, peenike jahu läheb hautisest läbi || autse pät´s kaljaleib. Vt aue, .autus

avi <avi, avi> Hls Krk haugavi pää sehen om ninda pal´lu raami ku lesenaise aidan haugi peas on samapalju kraami kui lesknaise aidas. Vt aug

eerik <eerigu ~ eeriku, eerikut> Krk Hls Pst heeringasma anni tal eerikut süvvä ma andsin talle heeringat süüa. Vt eering

.iiläme <iiläte, .iilä> Hls hiilimamis sa iilät sääl taga nuka, usse vahelt mis sa hiilid seal nurga taga, ukse vahelt. Vt .iilame, .iil´mä1

il´laksi ~ il´läksi Hls Krk hiljukesi, tasakesi; aeglaselttullive tõstive väräti il´läksi iist ärä tulid tõstsid värava tasakesi eest ära; kõnele illäksi, sis ma saa aru kõnele aeglaselt, siis ma saan aru. Vt il´lakeste, illiksi, il´lukesi, .il´lukeste, il´luksi

iran´ts <irantsi, irantsit> Krk, iren´ts <irentsi, irentsit> Hls Krk hõre, kehv, viletsseantse va irentsi juuse sellised kehvad juuksed; õige ere ja lühik, sii vili ütelts iran´ts õige hõre ja lühike, selle vilja kohta öeldakse irants. Vt iran, iren´t

irvakil Hls praokil, irvakilrõõvakirste kaase olliv irvakil riidekirstude kaaned olid praokil

jaguneme <jagunte ~ jagunde, jagune> Hls liigituma, jagunemalatse jagunive katte rühmä lapsed jagunesid kahte rühma

järi <järve, .järve> Hls järv. Vt jär´v, järe

kaaber´t <kaaberti, kaabertit ~ kaaberdi, kaabertit> Hls Krk hulgus, lurjuskaaber´t om üits ul´aje ja varas kaabert on üks hulkuja ja varas

kadume <kadude, kao>
1. kaduma, kaotsi minemaväits kat´te ärä nuga kadus ära
2. kahanema, kuivetumata om nõnda ärä kadunu, et liha ka ei ole enämp luie pääl Hls ta on nii ära kuivetunud, et liha ka ei ole enam luude peal
3. surematemä akkas ärä kadume, õige ärä lõppenu tõine tema hakkab ära surema, üsna otsa lõppenud teine

kainu ~ .kainu ~ kainus Hls Krk üsna, üprisseni lännu päe joba kainus õhtus niikaua läinud päev juba üsna õhtuks (st hiliseks); mul lääp kainu vara uni ärä mul läheb üsna vara uni ära; ta tei kainu ää meelege ta tegi üpris hea meelega. Vt kaunis

kainust Hls Krk kaunikesti, üsna hästitüüge olem nüid kainust edesi jõuden tööga oleme nüüd üsna hästi edasi jõudnud

.kaldume <.kaldude, .kaldu> Hls Krk
1. viltu või kaldu vajuma, kaldumalei kaldum, es putu viil maha hakkas kaldu minema, ei puutunud veel maad
2. millegi poole pöörama või hoidmasaa nätä, kumba poole õigus kaldup saab näha, kumma poole õigus hoiab

kana|kor´v <kana|korvi, kana|.korvi> , kana|kori <kana|kori, kana|.korvi> reele pealepandav pulkadest tugi, korikanakori köüdets rii pääle Hls ree korv kinnitatakse ree peale

kard1 <karra, .karda> Hls Krk härmatis, kirmekülm võtt kik karda külm kattis kõik härmatisega; like rõõvas tõmmap karda märg rõivas läheb härma

karik <karigu ~ kariku, karikut>
1. jalaga (metallist) jooginõu, karikaskalda viin karikus Hls kalla viin karikasse; võeti sii laits karikul võeti see laps armulauale
2. pealmise veskikivi kolmeharuline metallosakivi karik kivil pääl kolme araline, kelle otsan võll´ kinni om kivikarikas on veskil kolmeharuline [metallosa], mille otsas on võll kinni

karre <karre, karret> , kare <kare, karet>
1. krobeline, karekellel karre juus, sel om pää pehme ja tarkust pal´lu pää sehen kellel karedad juuksed, sel on pea pehme ja tarkust palju pea sees
2. tragi, agar, kärme Hls Krksii om karre tüüinime, temä ei väävelte tüü man see on tragi tööinimene, ta ei laiskle töö juures
3. karm, tõre, kurisel om karre sil´m sellel on kuri silm

karva|kakk1 <karva|kaku, karva|kakku> Hls kärsakas

kase|vahunik <kase|vahunigu ~ kase|vahuniku, kase|vahunikku> Hls kaseriisikaskasevahunik om valge ja punakase, villatse veere kaseriisikas on valge ja (tal on) punakad, karvased ääred

kasuline <kasulise, kasulist> Hls kasulik, tuluslinakasvatus olli kasuline tüü linakasvatus oli tulus töö

katel <.kat´le, katelt> Hls Krk katel, padasii om katel, kun rõõvid mõstas see on katel, kus rõivaid pestakse; mul siakardule kat´len mul on seakartulid katlas (keemas)

kavetel ~ kavvetal Hls Trv kaugeleinämaa olliv kavetel, panti võid napage ja karbige räimi manu Hls heinamaad olid kaugel, pandi napaga võid ja karbiga räimi kaasa

kerip <keripu, keriput ~ keribu, keribut ~ keripi, keripit Hls> keripuu, lõngakerimisvahendlõng om keripu pääl, naka kerime! lõng on keripuu peal, hakka kerima!; nüüd om nii keripi ka mitme taolise, püstkeripi ja. meil om siantse aralise jala nüüd on need keripuud mitmesugused, püstkeripuud ja. Meil (meie keripuul)on sellised haralised jalad; vanast olli lõnga kerip, nüid ütelts kerilavva vanasti olli lõnga keripuu, nüüd üteldakse kerilauad. Vt keri|laud, keri|puu

kesä|naene <kesä|naese, kesä|naest> Krk Hls liignaine, armukeperemiis pidäs viil katte kesänaest kah peremees pidas veel kahte armukest ka

kesä|tilk <kesä|tilga, kesä|.tilka> Krk Hls põldosja kevadine võrseenne om ta kesätilk, sis lää ta konnakuuses enne on ta võrse, siis läheb ta konnakuuseks

kiid´ <keedi, .kiidi> Hls Krk kee, kaelaehekeedi olli peenikse lülüdege ku uuri keti, ku kirikus minti, panti üte oorige kaala kikk, pärgle, elme ja keedi, keedi olli kige pikepe keed olid peenikeste lülidega nagu uuriketid, kui kirikusse mindi, pandi korraga kõik kaela – pärlid, helmed ja keed, keed olid kõige pikemad

.kimmame1 <kimmate, .kimma> Hls Krk halvasti parandama, kortsima; kergelt kinnitama, õmblemakimma sii koti auk kinni! tõmba see koti auk kinni!; mis sa kimmat kokku, ku sa ilust ei õmble mis sa kortsutad kokku, kui sa ilusti ei õmble!

kohuteme2 <kohute, kohude> Hls Krk kohut käimata om kik oma raha ärä kohuten ta on kõik oma raha kohut käies ära kulutanud

koigerts <koigertsi, koigertsit> Hls kidur loompõrss ei süü, ei läe edesi, ku üits koigerts kunagi põrsas ei söö, ei lähe edasi, kui üks kidur loom kunagi. Vt .koigur

kojo <kojo, kojo> , koju <koju, koju>
1. elusolendi kujutis, kujunärudest tetäs seante kuju, erne irmuts, käe laiali nartsudest tehakse selline kujutis, hernehirmutis, käed laiali. Vt kuju2
2. väline vormlaits´ om oma isa koju Hls laps on oma isa moodi
3. kõhnaks jäänud olendmikeperäst sa sedä lamba kojo kodu viit mispärast sa seda kõhna lammast koju viid
4. peibutuslindkojoge saa linde kojote peibutuslindudega saab linde peibutada

kolak1 <kolagu ~ kolaku, kolakut> Hls
1. hoop, löökma sai sääntse kolaku, et engest lei kinni ma sain sellise hoobi, et hingest võttis kinni
2. pauk, kõmakasanna oma kolak ja võta teder maast jälle lase oma pauk ja võta teder maast jälle (jahilkäigust)

kolbits ~ kolbitse <kolbitse, kolbitset> kolgits, lõugutivanasti ropsiti kolbitsege linu Hls vanasti ropsiti lõugutiga linu; kolbitsege kolgiti õige vanast, sis masint es oole lõugutiga kolgiti hästi vanasti, siis masinat veel ei olnud. Vt koldsik, kol´ts2

.kuagi1 Pst Hel, .kuaki Hls kunagikudas na kuagi ütlese kuidas nad kunagi ütlesid. Vt kuagikõrd

kubitseme <kubitse, kubitse> Hls plaanitsema, sepitsemakes salanõu kubitseve, nii rüüstäv kes salanõu plaanitsevad, need rüüstavad

kuliteme <kulite, kulide> Hls jalutama; laisklemapühäbe käisime kulitemen pühapäeval käisime jalutamas

kump <kumba, .kumpa> Hls kamp, trobikondütte kumpa kokku eiten, piave nõu, mis na teeve jälle ühte kampa kokku kogunenud, peavad nõu, mis nad teevad jälle

.kunnig ~ .kunneg Hls, .kunnigi ~ kunnigi, .kunnegi Krk Hls, kunnegi Hls kuskilkäüse suu olli lihtlabane, es ole üttegi kipra kunnegi varruka suu oli lihtne, ei olnud ühtegi krooget kuskil. Vt konnegi

kurdu Hls Krk tarvituseta, seisev, jõudekurdu miis kellel tüüd ei ole saap rikkusest är eläde, ken enne rikas olli jõude mees, kellel tööd ei ole, saab rikkusest ära elada, kes enne rikas oli; kurdu auk seisva veega auk; kurdu raha, sedä ei tarvite kennigi seisev raha, seda ei kasuta keegi (st hoiuraha); kurdu võti tarvituseta võti, varuvõti. Vt kurtav, kurtave, kurtje

kõbitseme <kõbitse, kõbitse> Hls vaevaliselt tegema, nokitsemama kõbitse siin viil ma nokitsen siin veel. Vt kõbisteme2

kõblasteme <kõblaste, kõblaste> Hls kõplamama kõblaste kik piindre ärä ma kõplan kõik peenrad ära. Vt kõblime

kõdus <kõduse, kõdust> Pst Hls kahanev, ebapiisavliha olevet kaduvel kuul kõdus liha kahanevat vana kuu ajal. Vt kõdune1

kõevik <kõevigu ~ kõeviku, kõevikut> Hls Trv, kõivik <kõiviku ~ kõivigu, kõivikut> Hel kaasikkõivikun kasuve kõivu Hls kaasikus kasvavad kased

kõiguts <kõigutse, kõigutset> Hls laiskvorstsii poiss om egävene kõiguts see poiss on igavene laiskvorst

kõmu2 <kõmu, kõmu> Hls Krk
1. peenike prügi, rämps; kõdusääl es ole muud, seast lehe kõmu olli mahan seal ei olnud muud, sellist leherämpsu oli maas
2. õhuke kord, kihtsamle kõmu kivi pääl [õhuke] samblakord [on] kivi peal; vähä einä kõmu om pääl, puha pal´las maa, lühüke ein natuke heina on peal, puha paljas maa, lühike hein

kõngerteme <kõngerte, kõngerde> Hls Krk komberdama, vaevaliselt liikumavana inimese kõngerteve ja kõngerteve a edesi ei lää vanad inimesed komberdavad ja komberdavad, aga edasi ei lähe

kõngerts <kõngertse, kõngertset ~ kõngertsi, kõngertsit> Krk Hls lonkurom üits kõngerts on üks lonkur

kõnnus <kõnnusse, kõnnust Krk ~ kõnnuse, kõnnust Hls> Hls Krk hulkurlaits kes kodun ei püsi om kõnnus laps, kes kodus ei püsi, on hulkur; om üits kõnnus, ulaje, ula pääl ilma müüdä on üks hulkur, logeleja, logeleb ilma mööda. Vt kõnnupoiss

kõrratine <kõrratise, kõrratist> Hls kihilinekuuk om kõrratine kook on kihiline

.kõrvi Hls kõrvu, kõrvutiperis kõrvi olli nii talu need talud olid päris kõrvuti. Vt kõrvu, kõrvusi, kõruviisi, kõrvustiku, kõrvutside

känerik <käneriku ~ känerigu, känerikku> Hls okslikküll om känerik puu! küll on okslik puu!

.känkäme <kängäte, .känkä> Hls Krk kõngema, suremata känkäs varssi ärä ta sureb varsti ära. Vt .kon´gme, .lõpme

.köider <.köidre, .köidert> Hls Krk haiglane, kidurterve om sirge ja sihvak, tõine om ku köider kunagi terve [inimene] on sirge ja sihvakas, teine on nagu kidur kunagi. Vt .köiäm

kübik <kübikse, kübikest> Krk, küpike <küpikse, küpikest> Hls kübemeke; natuke, pisutanna mul üits kübik niiti anna mulle natuke niiti; küpike maad säält edesi minnä natuke maad sealt edasi minna. Vt kübe

kütsü <kütsü, kütsüt> Hls küpsleib om kütsü leib on küps. Vt küdsä, küdse, kütse

lahink <lahingu ~ lahinku, lahinkut> Hls vihmahoog, vihmavaling. Vt lahendik, lahentik

.lahkuneme <.lahkunte, .lahkune> Hls vt lahkume

lahun Hls lahusmiis olli naesest lahun mees oli naisest lahus

larmitseme <larmitse, larmitse> Hls Krk lärmamamehe larmitseve poe man mehed lärmavad poe juures

lat´t2 <lati, latti> mütsisirm, mütsinokk Krk Hlspoisil olli latige müts poisil oli nokaga müts

.laudine <.laudise, .laudist> laudadest, laudne Hlssohu tetti laudine tii sohu tehti laudtee; ussaian olli laudine puukuur õues oli laudadest puukuur

lausilin ~ lausiline <lausilise, lausilist> Hls tasane, lausktasane maa om lausilin maa tasane maa on lausk maa. Vt lausak, lausilin

leemendeme <leemente, leemende> Trv Krk Hls, leemeteme <leemete, leemede> Hls
1. vedelikuga kaetud olema, märg olemalatsel ninak leemen´t ilmast ilma lapse ninake oli ilmast ilma märg
2. higist nõretamaihu leemen´ts sel´län puha nahk nõretas seljas higist

leh´tme <.lehti, lehi> Hls lehte minemakeväde puu lehive kevadel lähevad puud lehte; puu om joba lehtin puud on juba lehte läinud

lell <lelle, .lelle> Hls Hel lell, isa vendmiul olli seidse lelle mul oli seitse isa venda

.lepne <.lepse, .lepset> Krk Hls
1. leebe, lepliktemä tütre om eige lepse loomuge tema tütred on õige lepliku loomuga
2. pehme, sula (ilm)eilä olli lepsep ilm ku täepe eile oli pehmem ilm kui täna

libisteme <libiste, libiste>
1. lipitsematemä libist egäüte ehen Hls tema lipitses igaühe ees
2. libistama, midagi pealiskaudselt tegemasa pühit, sis pühi, ärä libiste pal´t (kui) sa pühid, siis pühi, ära niisama libista. Vt libasteme

ligu <leo, ligu> , legu Hls
1. leotamine, liguneminema pane kannu sissi likku nii erne ma panen kannu sisse ligunema need herned
2. linaleoauk, linaligumõtsa viirde olli kaevet pikk legu metsa äärde oli kaevatud pikk linaleoauk; lina tuleve leost väl´lä linad tulevad leost välja
3. likku pandav, leotatav linama läe ligu matme, et sii alla vett jääs ma lähen likku pandavat lina matma, et see vee alla jääks

lihvak <lihvagu ~ lihvaku, lihvakut> Hls kergemeelne, liiderlik. Vt lihverts, literts

lihverts <lihvertsi, lihvertsit> Hls liiderdajaken lihvakut elu eläve om lihvertsi kes kergemeelset elu elavad, on liiderdajad. Vt lihvak

liiane <liiase, liiast> liigne, üleliignesii üle liiane asi, mis enämp vaie ei ole Hls see üleliigne asi, mida enam vaja ei ole

liiberteme <liiberte, liiberde> liipamavanamiis liiberts edesi Hls vanamees liipas edasi

linksuteme <linksute, linksude> Hls kiiresti sööma, õgimasenis ku mia väl´län käisi, olli temä livvatävve kapustit ärä linksuten senikaua kui mina väljas käisin, oli tema liuatäie kapsaid ära söönud

linume <linude, linu> nuruma, peale käima Hlsküll ta linus, a mia mitte es anna küll ta käis peale, aga mina mitte ei andnud. Vt linuteme

liug <liu, .liugu> Trv Hls liugpoisikse laseve liugu poisikesed lasevad liugu. Vrd ling

lobsak3 ~ lopsak <lopsagu ~ lopsaku, lopsakut> lumelörts; lobjakasva lumelopsak om mahan Krk va lumelörts on maas; lobsagu ilmäge om alb mõtsan puid saagi Hel lumelörtsise ilmaga on halb metsas puid saagida; lopsak ilm om täembe Hls täna on lörtsine ilm

lodevast, lodevaste, lodevest lodevalt, lõdvaltõite lodevaste köidet Trv õige lõdvalt seotud; sii om lodevest õmmeld Hls see on lõdvalt õmmeldud

lohvak2 <lohvagu ~ lohvaku, lohvakut> lobjakasjää lohvakut om viil tii pääl Hls jää lobjakat on veel tee peal. Vt lobjak, lor´ts1, lortsak

loosterteme ~ loosterdeme <loosterte, loosterde> Hls hulkumaküll sina ka loostertet ilma müüdä küll sina ka hulgud mööda ilma. Vt aamerteme, .aeleme, .jaamame, kalberteme, luusterteme, .ul´kme

luiduteme <luidute, luidude> Krk Hls pleegitamapäe luidutep mõsu ärä, võtap kirja päält ärä päike pleegitab pesu ära, võtab mustri pealt ära

luuletus <luuletuse, luuletust> Hls
1. tühi jutt, väljamõeldis, lobasii om puhas luuletus, ei ole õigust suguki see on puhas väljamõeldis, ei ole (seal) sugugi tõtt
2. luuletusloe miul sedä luuletust loe mulle seda luuletust. Vt ka luule

lõngasteme <lõngaste, lõngaste> Hls Krk kiduma, nõrgaks kasvama, kiduraks jäämataime om õige ärä einästet ja lõngastet taimed on väga heina (st umbrohtu) kasvanud ja kiduraks jäänud

.masme <.massa, massa> maksmakätte masmede me ei või sul jättä me ei või sulle kätte maksmata jätta; kübär mass kümme küläda, saapa mass sada saluda Hls (rahvalaulust) kübar maksis kümme küla, saapad maksid sada salu

.matjus <.matjuse, .matjust> Hls Krk matusmatjuse peeti iki ninda suure matused peeti ikka nii suured; ommen om tõstre pereme matjuse homme on naabertalu peremehe matused. Vt matus

matserdeme1 ~ matserteme <matserte, matserde> Hls Hel askeldamaküll sii noorik matserdes! küll see noorik askeldab!. Vt arbeldeme, argeldeme, aseldeme, askeldeme, atserdeme, kahmerdeme, sehkeldeme, sehkendeme

.meastigi
1. midagimiul om siul meastigi kõnelde mul on sulle midagi rääkida; ää ku me päevitigi jõvvam meastigi är tetä hea kui me päeva kaupagi jõuame midagi ära teha
2. mitte midagi Hls Krkmeastigi ta es ütle mitte midagi ta ei ütelnud. Vt midägi, miastegi, miastig

mikek ~ mikeke <mikekse, mikekest> Krk Hls miskisa iki mikekige olet löönü tat sa ikka millegagi oled teda löönud; mikeke nõuge es saa jagu tast mingi nõuga ei saanud temast jagu

mull <mullikse, mullikest ~ mulligu ~ mulliku, mullikut ~ mullika, mullikat Trv> mullikasMilka olli mulligu nimi Trv Milka oli mullika nimi; ma es näe kunas esä mulliksege müüdä läits ma ei näinud, millal isa mullikaga mööda läks; mullik neil om, söödäp mullikut Hls mullikas neil on, söödab (st peab) mullikat

murss <mursu, .murssu> Hls Krk mossitaja, mossis inimeneku üits murss, moka mur´ssi pähän nagu üks mossis inimene, suu mossis peas

.mustlin ~ .mustline <.mustlise, .mustlist> Hls Krk
1. mustlanetal om mustlise ammat, valmi mustline tal on mustlase amet, valmis mustlane (st nagu päris mustlane)
2. lastehirmutis, mustlanemustline võtt ärä, mustline olli vällän musta abene suhun, pand kotti mustlane võtab ära (st kaasa), mustlane oli väljas, must habe suus (st suu ümber), paneb kotti

.mõrka <.mõrka, .mõrkat> Hls Krk mõrkjassii siin´ om mõrka see seen on mõrkjas


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur