[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

enämb|jauld enamasti ▪ Verkujess olid enämbjauld räimid Pärispea

har|verk <har|vergu, har|verku>, ar|verk <ar|vergu, ar|verku>, harv|verk <harv|vergu, harv|verku>, arv|verk <arv|vergu, arv|verku> hõredasilmaline lestavõrk ▪ Eks vanujel miestel old jo nied paremad kalakohad tiedä, oli sie siis arvergu püül vai toiste verkujega Tammistu; Harvverk (on) kammila verk Tapurla; Kaige vanemb nimi old arvverk ~ arverk, siis sai kammilavergu nime ja kaige viimaks kaluosi (kolhoosi) ajal lesta verk Tammistu; Juo rambigi, lähämme nüd harvergulle Pärispea Juba vaibubki (tuul), läheme nüüd lestavõrgule; Läksimme juo harvergu vesild üle ja hakkasimme laskema räimi verku Viinistu Läksime juba rannalähedasest lestapüügi kohast üle ja hakkasime räimevõrke sisse laskma

härg <härjä, härgä>, ärg <ärjä, ärgä>
1. pull; härg, kastreeritud pull ▪ Ärgä karda iest, uost tagand Tammistu; Mies jüskü härg (suur) Viinistu; Kes härgiegä teid tüöd, said kaks tundi lounat Pärispea || piltl, hlv ▪ On nisukesed riiakad mihed ja siis senperäst siis üüeti siis ärgijeks neid Tammistu
2. merihärg (kala) (Triglopsis quadricornis) ▪ Suvel tuli härgi madalamast, vade peräst läksid sügävässe Pärispea; Vahest oli igä moni härg räimi verguss ka Pärispea Vahest oli ikka mõni merihärg räimevõrgus ka Vrd merihärg
3. kokku tõmmatud või vahele jäetud võrgusilm ▪ Sa parandid sidä verku ja nää nüüd on igä härg siess, valada Pärispea Sa parandasid seda võrku ja näe nüüd on ikka vigane silm sees, vaata; Talvenuoda tegemisel oli vaja härjäd tehä, härjä riad oli, kas kaudeti silmäd ärä vai Viinistu
4. teatud käsihöövel ▪ Esimäsele kerrale igä voib härjägä hüöveldädä (laudu), vade üle tahtuvad parema hüövligä igä alade tehä Pärispea

kalanesa värske kalana ▪ Kävi Mustve mihi ja siis siit koha pääld mihi ka, kes igä siis veid ne kalanesa kohe igä maale (rannast kaugemale) ja möid siel ärä Viinistu; Tuo mulle räimid kalanesa, ärä ennemi suola Pärispea

kast <kasti, kasti> ▪ Suuress pikkess riviss tassiti nied viiekilused, viiemietused kala kastid Viinistu || kakuam, kastmõrd ▪ Kastid püüsid palju paremine kui endised räimi rüsäd Tammistu || kakuamipaat ▪ Kasti nime sai sen puolest, et perä asemel oli suur lai kast, miŋŋel oli linast tehtud pohi all Tammistu

keskmäne <keskmäse, keskmäst> keskmine ▪ Kolmegeste käüdi, igäl ühel oli üks viissada onge, sis üks tuhat viissada onge igä oli se keskmäne ribi pohjaongi Viinistu; Paras keskmäne köüs Pärispea; Paar tundi pieti keskmäsess suolviess (räimi) Pärispea

kilu <kilu, kilu> kalaliik (Sprattus sprattus balticus) ▪ Kui verguss oli kilu tugevast, siis oli ennemb temmatud vergusilm katki, aga kilu täüdüs terveld käde saada Viinistu; Meil siin suuremaid kalu ei ole kui kilu ja räimid Kaberneeme; Kilu oli kallis kala Salmistu

koguna koguni, hoopis ▪ Sie on koguna Pärispä inimine Suurpea; Koguna hullemaks läks Viinistu; Taivudin igä korvi sanga, läks koguna puruks Pärispea; Lohe vergud on suuremad, räimi vergul on koguna toised miedud Viinistu

lähte ~ lähteb (ta) <lähän; lihtm (ta) läks>
1. liikuma ▪ Hüle igä lähteb edesi ja mies seljäss Viinistu Hüljes ikka läheb edasi ja mees seljas; Ärä sa lähä jää pääle Pärispea; Läksimme kaik suure mielehüägä merele Viinistu Läksime kõik suure rõõmuga merele || (ajaliselt) mööduma ▪ Küll ne päiväd vade lähteväd ruttu surma puole Pärispea
2. kulgema ▪ Tie lähteb mere ligidald Pärispea
3. mahtuma ▪ Üks kubu olgi läks ühte aluskotti Pärispea; Miet oli, räimi läks kakstoist ja puol kilu ja kilusi läks kolmtoist ja puol kilu Tammistu Mõõt oli, räimi läks kaksteist ja pool kilo ja kilusid läks kolmteist ja pool kilo
4. muutuma ▪ Sugeda hakkad saama, kui siin ittiseks (häbematuks) lähäd, ärä lähä ittiseks Pärispea (manitseti koera) Vrd menemä

muna <muna, muna>
1. linnumuna ▪ Süödi ka neid tiiru muni Viinistu; Muni ei voi palju süüä, kived kasvavad kohtu (kõhtu) Tammistu || munale ~ munal ~ munil munele, munema; munel, munemas ▪ Neid sippuku (kilusid ja väikseid räimi) on hüä kanuelle süötädä, panevad kohe kanad munale Pärispea; Oige kana käüb piesass munal Virve; Kana kävi piesass munil Juminda
2. väike kerakujuline ese ▪ Kastani munad Tapurla; Ei tiie migä roist (prügi) mend silmässe, kohe hierub silmämuna Pärispea
3. (mitmuses) munand ▪ Ueda (jääral) munad maha, siis hüüedä oinaks Pärispea Võetakse (jääral) munad maha, siis nimetatakse oinaks

mürdümä <mürdüdä, (ta) mürdüb> (toidust) riknema, käärima, roiskuma ▪ Nie räimid o vähäse suolaga peris mürdümä menned Pärispea; Kalad läksid mürdümä Viinistu; Sie muos läks mürdümä Pärispea || (surnukehast) ▪ (surnu) lasti puole tunni verra olla vagusa, sis pesti, pandi kerda ja viedi kohe väljä, et ei suojass tuass lähä mürdümä Pärispea Vrd kädistüma1, mürrästämä

nuot <nuoda, nuota> noot ▪ Nuodaga sai kilu ja räimi molembi, kudas päivite kala parved liikel olid Tammistu; Meil siin Juminda rahvas ei käünd nuodal, aga nied aralased ja virvelased (Hara ja Virve elanikud) ja nied olid kanged nuodamihed ju Juminda

ridama2 <ridada, ridan> ritta laduma (kalu) ▪ Ku oli huomigull palju kalu, said ruogitud, riimatud (riimsoola pandud) ja viimieks vierendelisse riatud Pärispea; Riatud said räimid ku kilud Pärispea

ruokima <ruokida, ruogin>
1. puhastama, millestki vabastama, ära ajama ▪ Kubjas ans lume ruokimise käskü Viinistu; Tied ruokima Tapurla; Ruokisin terve kortsitäüe (kõrtsitäie) mihi kortsist väljä Tammistu
2. kalu rookima ▪ Räimid viel ruogiti, rapped siest väljä, kilu ei ruogitud, kilud suolati kohe ärä Kaberneeme; Küll neid kalu saab tarbeni nüüd ruokida Pärispea (rohke kalasaagi korral)

räim <räimi, räimi> värske räim (Clupea harengus membras) ▪ Vahest harvast oli (lõhe) räimi nuota ka jäänd Viinistu; Räim passib kevädel paraja aiga, millas ilmad ja vesi suojaks lähteväd, et siis kudema akkada Tammistu; Värsked on räimid, ku suolati, siis silgud vai räimisilgud Salmistu

silm <silmä, silmä>
1. nägemiselund ▪ Silmäd rähmäväd (jooksevad rähma), pesen huomigull toisi kohe mereviegä Pärispea; Naistel silmäd viekalkel Tammistu || piltl ▪ Merel silmäd, metsäl korvad Tammistu (kõnekäänd)
2. (mitmuses) nägu ▪ Ei tiie mes sul hädä on, et oled silmist ninda plass Pärispea Vrd silmnägü
3. võrgusilm ▪ Kammilavergud (lestavõrgud) käüväd suurembie silmiegä, muidu ei oda hüästi, ku o liiga tihid (tihedad) Pärispea; Kilul oli pisukase silmägä verk, räimil oli suure silmägä verk Pärispea || tampsilm võrgu ääresilm ▪ Valada (vaata) kas vergu tampsilmäd o mend puruks, on paul ninda löüsi (lõdvalt) Pärispea || kinnised silmäd paelutamisel paela külge kinnitatud silmad ▪ Paulutamist vois tehä kahte muoti, kas lahtised juoksevad vai kinnised silmäd Tammistu || lahtised silmäd võrgusilmad jäetakse lahtiselt jooksma ▪ Vanast ajast 1948–50 aestani pauludetti kammilavergud kaik lahtiste juoksevije silmijegä Tammistu
4. millegi muu osa ▪ Putru tehti ka, mandi kastega (koorekastmega) viel ja ehk oli siis voi silmäks Viinistu; Kui siit pohi puold (põhja poolt) tuuled olid, siis oli jälle ulguvuo ka, aga et toinekerd oli risti vasta kohe tuulele, tuule silmä (vastu tuult) Tammistu

sippuskad mitm <sippuskuje, sippusku> kilud või väikesed räimed ▪ Sippuskad on pisukased nuored räimid Tammistu; Sippusku müödi jälle neie kiluje pähä Tammistu Vrd sibukad

somm <somma, somma> võrgukivi, raskus püünise vees püstiasendis hoidmiseks ▪ Räimi- ja kiluverkuel (on) tinasommad, rattad, auk servass, sai ise tinast valatud Viinistu; Sommad hoisidigi nuoda sirgeld meress Pärispea

süöde <süöte, süödet> sööt ▪ Räimi tügüd (tükid) olid ongiel süöteks otsass, kilgid püüsid nie süöted ärä süüä Viinistu; Sa ei kelba mujale, mädänd, kui undiaugu pääle süöteks Tapurla Vrd süöt

tarvitama <tarvitada, tarvidan> kasutama ▪ Kui suvel räimi- ja kilunuoti vieti, siis olid neh nuodapaadid viel tarvitada Viinistu; Ega mei neie (puutöömeeste) tüöd küll huolined tarvitada Pärispea; Kas tämä akkab sidä tarvitama vai ei? Tapurla

tihnas <tihna, tihnast> tihe, väikesesilmaline ▪ Eks tihnas verk ottand siis pienembi kalu, sippusku, ja väli verk jälle suurembi kalu, suuri räimi Tammistu Eks tihe võrk võtnud siis väiksemaid kalu, kilu (jms), hõre võrk jälle suuremaid kalu, suuri räimi Vrd tihne, tiht

tükk1 <tügü, tükkü>
1. osa millestki ▪ Peremihel oli komme, süömä algul leikas igäle ühele üleleivä tügü Tammistu; Räimi tügüd olid turska ongill süöteks Viinistu; Küll nie puutügüd igä polesid oite hüäst, migä merest olid tulled Pärispea || (ajavahemikust) ▪ Mihed jäid ruhvi tügüks ajaks Viinistu
2. üks (terve) ese või olend ▪ Vahest näd saavad tükkü kahtekümmend (angerjaid) Kaberneeme; Monel oli ainuld üks mies paadiss ja toised kaks-kolm tükkü olid kaik (kõik) naised Pärispea
3. temp, vemp ▪ Eks ne poisikased siis enne tehned niisugust tükkü Tapurla; Mes tükkü tä sis omite tänä tege Pärispea; Sis pidigi olema se noiduse vasta tükk tehtüd Pärispea

vergul võrgupüügil ▪ Pärispääl käüdi vergul, siis sai Pärispää rannald käüdüd tuomass räimi Viinistu

vergu|püüd <vergu|püü, vergu|püüdü> võrgupüük, võrkudega kalapüük ▪ Eks se vergupüüd oli palju raskemb püüd, rüsäpüüd oli igä (ikka) kergemb Viinistu; Nüüd ei ole enämb vergupüüdü, nüüd on traalit Tapurla; Siin Malusiss käüdi enne siel merel ige vergupüüss, kilu ja räimi püüeti Tammistu

virts <virtsi, virtsi> vürts ▪ Täüdü risale (hülgelihale) hüäst virtsisi panna Pärispea; Pippard ja virtsi pandi pääle ja luorberilehti ja siis suolati (räimi) Pärispea; Virts puod Tapurla Vürtspood

väli2 <väljä, väljä> hõre ▪ Oli siis tihnas vai väli verk, midägi ta sendägi merest kinni ott Tammistu Oli siis tihe või harv võrk, midagi ta siiski merest kinni püüdis; Ei piend räimi neie väljüe verkujega saa Viinistu; Küll se harverk o väli ega sengä pisukesi kammilu millaski saa Virve

värski <värski, värski> värske ▪ Värski kala suppi pandi siis luorberi ja sibulast ja tilli Viinistu; Värskid räimid pandi pannile Pärispea Vrd värske

värskild värskelt ▪ Värskild siis praeti (räimi) Tapurla; Ei sidä ole küll kuulla old, et hülge risa suolada, värskild keidedä Pärispea; Nuodakalu igä ei suolatud, nie igä müödi siis ja viedi värskild kohe maale Viinistu Vrd värskenasa, värskinesä

üles|päidi ülespidi ▪ Siis lauti räimid samate sidäviisi kohud (kõhud) ülespäidi plekkist pannijelle Pärispea