[RKS] Kuusalu rannakeele sõnaraamat

kahu <kahu, kahu>
1. kahutus, jäätumine || kahuss kergelt külmetanud ▪ Nüüd on vähä kahuss, täüdü vergud korendille panna Pärispea Nüüd on veidi külmetanud, peab võrgud lattidele panema || kahusse panema ~ menemä kergelt jäätuma, külmast kangeks tõmbuma ▪ Riided pane (paneb) nüöril nüd kohe kahusse Pärispea; Vergud pane vedäes kohe kahusse Pärispea; Vergulina oli joudand parajasti kahusse mennä Tammistu
2. kokkukuhjatud jäätükid ▪ Toinekerd tuiskas nied uiduaugu kahud umbe Tammistu Vrd kahv

menemä <mennä, menen>
1. liikuma ühest kohast teise ▪ Minu isa ei mend just tormiga merele Juminda; Kas vierad on juo ärä menned teild? Pärispea || hlv (tõrjudes) ▪ Mene oma juduga kassi sava ala Tammistu; Käü menemä! Tapurla
2. (ajaliselt) mööduma ▪ Ajad on olled ja menned Pärispea
3. muutuma ▪ Oli kena kuueriie, vade ninda o mend pääld ärä (värv), ilgeks (inetuks) Pärispea; Heinäd menned lagass mädüksi Pärispea || katki menemä purunema ▪ Täüdüs laduda ilusast (mune), et katki ei menned Pärispea
4. ära ▪ Kalad viskasin menemä kogu kottiga Pärispea || hauda menemä surema ▪ Hauda menemä Tapurla Vrd lähteb